2-23-142447/5 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 alusel menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb kohtuotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS EE567700771003819792. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi osalist rahuldamist, jätab kohus menetluskulud 16,95% ulatuses hageja kanda ning 83,05% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot ning õigusteenuse kulu 427 eurot (koos käibemaksuga,

2-23-142447 tunnihinnaga 122 eurot). Dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile on kulunud 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele on kulunud 2 tundi. Hageja palub kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõiv 100 eurot on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Riigilõiv on tasutud. Samuti on hageja taotletud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 172 lg 9 kohaselt. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik kulu on õigusteenuse kulu osaliselt ja seda 183 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Kohus märgib, et tegemist on lihtsa võlanõudega, milliste hagiavalduste koostamine peaks hageja majandustegevust arvestades olema tavapärane. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hagiavalduse koostamiseks, mh ettevalmistamiseks ja kohtusse esitamiseks põhjendatud ja mõistlik ajakulu on kokku 1,5 tundi. Seega on põhjendud õigusteenuse maksumus 183 eurot kokku (koos käibemaksuga). Kokku on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 303 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna 251,6 eurot ning 51,4 eurot jääb hageja kanda. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib määruses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).