OÜ Aktiva Finance Group hagi V. S. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
579,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479, asukoht: A. Weizenbergi tn 20, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress: xxx Kostja: V. S., isikukood: xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht: xxx, viibimiskoht: XXX, e-posti aadress: xxx Lihtmenetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista V. S.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja Coop Finants AS vahel 09.07.2021 sõlmitud väikelaenulepingu nr L343214 alusel tekkinud põhivõlgnevus 43,23 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1,51 eurot ning edasiulatuv viivis alates 25.10.2023 põhinõudelt 43,23 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
3.Välja mõista V. S.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja Coop Finants AS vahel 12.12.2021 sõlmitud väikelaenulepingu nr 379280 alusel tekkinud põhivõlgnevus 139,69 eurot, intressivõlgnevus 0,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 8,41 eurot ning edasiulatuv viivis alates 05.06.2024 põhinõudelt 139,69 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi V. S.i vastu sissenõudmiskulu 30 euro nõudes
rahuldamata.
5.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi V. S.i vastu põhivõlgnevuse 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 4,62 eurot nõuetes rahuldamata (leping nr 343214).
6.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi V. S.i vastu põhivõlgnevuse 165,88 euro, lepingu haldustasu 6 euro, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 33,41 euro ja intressivõlgnevuse 29,42 euro nõuetes rahuldamata (leping nr 379280).
7.Jätta menetluskulud V. S.i kanda.
8.Välja mõista V. S.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 169,17 eurot ning menetluskuludelt 169,17 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Coop Finants AS (krediidiandja) ja V. S. (kostja) sõlmisid 09.07.2021 väikelaenulepingu nr L343214 ja 12.12.2021 (hagis ekslikult märgitud 12.07.2021) väikelaenulepingu nr L379280, mille alusel sai kostja laenu. Lepingu nr L343214 krediidi kulukuse määraks oli 59,57%, krediidi kogukulu 451,79 eurot ja lepingu nr L379280 krediidi kulukuse määraks oli 52,67%, krediidi kogukulu 734,69 eurot. Kostja lepingutest tulenevaid kohustusi korrapäraselt ei täitnud ja krediidiandja edastas kostjale 28.02.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale tähtaja, so 23.03.2023 kohustuste täitmiseks. Kostja täiendava tähtaja jooksul kohustusi ei täitnud ja krediidiandja ütles lepingud erakorraliselt üles 29.03.2023.Krediidiandja loovutas hagejale 13.04.2023 eelmärgitud lepingutest tulenevad nõuded hagejale. Lepingu nr L343214 alusel sai kostja laenu 300 eurot, lepingutasu oli 35 eurot (arvestati laenusummast maha), laenu esimese osamakse tähtajaks oli 10.08.2021 ja lõpptähtajaks oli 10.07.2023, intressimäär 23,9% aastas, 0,07% päevas, viivisemäär 23,9% aastas, 0,0664% päevas, lepingu igakuine haldustasu oli 1,50 eurot. Põhiosa katteks laekus kostjalt krediidiandjale 221,77 eurot. Kuna kostja on tasunud põhiosa katteks 221,77 eurot, moodustub sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 10.02.2023 osamaksest. Põhivõlgnevus on seisuga 24.10.2023 78,23 eurot (300-221,77= 78,23 eurot).Lepingu nr L343214 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 78,23 eurolt sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse osamakse järgnevast päevast so 11.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani so 24.10.2023 VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määras summas 6,13 eurot. Lepingu nr 379280 alusel sai kostja laenu 500 eurot, lepingutasu oli 35 eurot (arvestati laenusummast maha), laenu esimese osamakse tähtajaks oli 10.01.2022 ja laenu lõpptähtajaks oli 10.12.2023, igakuine haldustasu 1,50 eurot, intressimääraks oli 28,9% aastas, 0,08% päevas, viivis 24% aastas, 0,0667% päevas. Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale laenu summa katteks 194,43 eurot. (Kostjal on põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga 29.03.2023
(so alates 12. osamaksest 10.12.2022 kuni 15. osamakseni 10.03.2023). Põhivõlgnevus on 305,57 eurot (500-194,43=305,57 eurot). Intressivõlgnevus on 30,26 eurot (intressimäär 23,90% aastas, periood 10.12.2022, so
osamaksest kuni 29.03.2023 lepingu ülesütlemiseni, 7,36+6,87+6,37+5,86+3,80=30,26 eurot). Lepingu haldustasu on 6 eurot (so lepingu ülesütlemise seisuga 29.03.2023 oli kostjal tasumata alates 12. osamaksest 10.12.2022 alates kuni 15. osamakseni 10.03.2023 lepingu haldustasu 4 x 1,5=6 eurot). Lepingu nr L379280 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 305,57 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates so 30.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani so 24.10.2023 lepingus kokku lepitud viivise määras so 23,90% aastas summas 41,82 eurot. Hageja sissenõudmiskulud on 30 eurot (17.04.2023 meeldetuletuskiri 15 eurot; 25.04.2023 kiri 5 eurot; 19.05.2023 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, so nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule edastatud kirjad, emailid, sms-id; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).Laenulepingutest tulenev põhivõlgnevus on kokku 383,80 eurot (78,23+305,57=383,80 eurot), lepingu nr 379280 haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, lepingu nr 379280 intressivõlgnevus 30,26 eurot, lepingutest tulenev sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 47,95 eurot (6,13+41,82=47,95 eurot). Edasiulatuvat viivist nõuab hageja kostjalt alates 25.10.2023 lepingu nr L 343214 alusel põhinõudelt 78,23 eurolt ja lepingu nr 379280 põhinõudelt 305,57 eurolt kuni põhinõuete täitmiseni, so lepingu nr 343214 osas VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras ja lepingu nr L379280 osas lepingus sätestatud viivise määras 23,90% aastas. Kostja vastuväited
2.31.10.2023 menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse on kostja TsMS § 322 lg 2 alusel kätte saanud 22.03.2024, kohtu poolt määratud tähtajaks, so 05.04.2024 hagile kostja vastust ei esitanud. 12.03.2024 uuendas kohus kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-127349 menetluse ja kohus andis kostjale tähtaja, so 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagile vastuse esitamiseks. Kostja sai kohtumääruse TsMS § 322 lg 2 alusel kätte 22.03.2024, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks, so 11.04.2024 kostja hagile vastust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 31.10.2023 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
6.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-127349 OÜ Aktiva Finance Group hagi V. S. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt Coop Finants AS ja kostja vahel 09.07.2021 väikelaenulepingu nr 343214 alusel tekkinud nõuded: põhivõlgnevus 78,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 6,13 eurot ja edasiulatuv viivis alates 25.10.2023 põhinõudelt 78,23 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ja Coop Finants AS vahel 12.12.2021 sõlmitud väikelaenulepingu nr 379280 alusel tekkinud nõuded: põhivõlgnevus 305,57 eurot, intressivõlgnevus 30,26 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 41,82 eurot ning alates 25.10.2023 edasiulatuv viivis põhinõudelt 305,57 eurolt lepingujärgses viivisemääras 23,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot.
7.Hageja nõuded tulenevad kostja ja Coop Finants vahel 09.07.2021 ja 12.12.2021 sõlmitud väikelaenulepingutest nr 343214 ja nr 379280. Kuna Coop Finants AS sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd
need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
9.VÕS § 406 lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse VÕS §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema (VÕS § 4062 lg 3). Riigikohus on 24.11.2023 lahendi nr 2-21-13098 p-is 13 ja 14 selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida peab kohus asja lahendamisel arvestama, sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-141-14, p 18 ja nr 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas
hagi rahuldamata jätmise.
10.Lepingus nr 343214 on krediidikulukuse määraks 59,57 % aastas ja lepingus nr 379280 on krediidikulukuse määr 52,67 % aastas. Kohtu hinnangul ületavad krediidi kulukuse määrad seaduses lubatut. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu nr 343214 sõlmimise ajal, s.o 31.05.2021 ja lepingu nr 379280 12.12.2021 sõlmimise ajal, so 30.11.2021, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määrad vastavalt 18,68% ja 16,95%. Kolmekordne määr oli seega 56,04% ja 50,85%. VÕS § 4062 lg 3 järgi tuleb VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud juhul maksta krediidi kasutamise aja eest intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.
11.06.10.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi lisad 7 ja 8. Hagiavalduses selgitas hageja, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas tugines krediidiandja kostja laenutaotluses esitatule (hagi lisa 7). Kohus märgib, et hagi lisa 8 (taust.ee) väljavõtte on tehtud 24.10.2023, mis ei kajasta seda, et kostjal enne krediidilepingute sõlmimist, so 09.07.2021 ja 12.12.2021 ei olnud maksehäireid ning kohtu hinnangul ei ole hagi lisa 8 näol tegemist asjakohase tõendiga. Kohus leiab, et hagi lisades 7 ja 8 ning hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingute sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid kohustusi tegelikkuses enne krediidilepingute sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet iga, so 09.07.2021 ja 12.12.2021 krediidilepingu sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
13.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb tagasimaksed lugeda põhinõude katteks. Kohus on seisukohal, et lepingust nr 343214 tulenev põhinõue on põhjendatud summas 43,23 eurot (kostjale väljastati 09.07.2021 maksekorralduse järgi laen summas 265 eurot, VÕS § 4034 lg 7 järgi kostja hagejale lepingutasu 35 eurot ei võlgne, hagis märgitult on kostja tasunud 221,77 eurot; 265-221,77=43,23 eurot). Kohus jätab hageja põhinõude 35 eurot rahuldamata (78,23-43,23=35 eurot).Lepingu nr 379280 alusel tekkinud põhjendatud põhinõue on 139,69 eurot (kostjale väljastati 13.12.2021 maksekorralduse järgi laenu 460,34 eurot, VÕS § 4034 lg-le 7 järgi kostja hagejale lepingutasu 35 eurot ei võlgne, hagis toodult tekkis põhivõla, intressivõla ja haldustasu võlgnevus alates 12 osamaksest, seega 1-11 osamaksed olid kostja poolt tasutud ja vastavad osamaksed tuleb lugeda põhinõude katteks, so 11 x 29,15=320,65 eurot; 460,34-320,65=139,69 eurot). Kohus jätab eeltoodust tulenevalt rahuldamata põhinõude 165,88 eurot (305,57-139,69=165,88 eurot).
14.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tartu Ringkonnakohtu
19.12.2023 lahendi nr 2-23-133882 p-is 8 märgitult kohaldub eeltoodud põhimõte ka sarnaselt sõnastatud VÕS § 4062 lg 3 viimase lause puhul. See tähendab, et ka krediidilepingu tühisuse korral tuleks hinnata, kas ka algse laenugraafiku järgi oleks olnud juba kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Sellisel juhul oleks siiski tulnud hagi vähemasti laenusumma ja seadusjärgse intressi osas rahuldada (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 16). Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Hageja ei ole lepingutest nr L343214 ja nr 379280 tulenevalt nõuete osas ümberarvestusi esitanud. Kohus on seisukohal, et laenulepingu nr L343214 alusel on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1,51 (alates laenu tagastamise lõpptähtajast järgnevast päevast, so põhinõude sissenõutavaks muutumisest 11.07.2023 kuni 24.10.2023, põhinõudelt 43,23 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, viivisekalkulaator.ee järgi on viivis summas 1,51 eurot). Kohus jätab lepingust nr L343214 tulenevalt hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 4,62 eurot rahuldamata (6,13-1,51=4,62 eurot). Hageja edasiulatuv viivis on põhjendatud alates 25.10.2023 põhinõudelt 43,23 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (lep nr L343214). Lepingu nr 379280 alusel nõutav haldustasu 6 eurot jätab kohus VÕS § 4034 lg 7 alusel rahuldamata. Lepingust nr 379280 tulenevalt on põhjendatud seadusjärgses intressimääras (VÕS § 94 lg 1) arvestatud intressivõlgnevus 0,84 eurot (hagis nõutult perioodil 10.12.202229.03.2023, so, seadusjärgses intressimääras VÕS § 94 lg 1; põhinõudelt 139,69 eurolt, intressivõlgnevus on intressikalkulaatori järgi 0,84 eurot) ja seadusjärgses viivisemääras viivis 8,41 eurot (põhinõudelt 139,69 eurolt, alates laenu tagastamise lõpptähtajast järgnevast päevast, so põhinõude sissenõutavaks muutumisest 11.12.2023 kuni 04.06.2024, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras). Edasiulatuv viivis on põhjendatud alates 05.06.2024 põhinõudelt 139,69 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab lepingust nr 379280 sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 33,41 eurot (41,828,41=33,41 eurot) ja intressivõlgnevuse 29,42 eurot (30,26-0,84=29,42 eurot), rahuldamata.
15.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid on 30 eurot (17.04.2023 meeldetuletuskiri 15 eurot; 25.04.2023 kiri 5 eurot; 19.05.2023 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, so nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule edastatud kirjad, emailid, sms-id; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kuivõrd kohus tuvastas, et kostjal ei olnud lepingutest nr L343214 ja L379280 tulenevalt lepingute ülesütlemise päeva seisuga võlgnevust, sh olid lepingud krediidikulukuse määra ületamise tõttu tühised, siis ei olnud lepingute ülesütlemised, so 29.03.2023 seisuga materiaalsete eelduste puudumise tõttu kehtivad. Eeltoodud põhjendustel ei ole sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel põhjendatud.
16.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Lepingust nr 343214 tulenevalt kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele järgmised nõuded: põhivõlgnevus 43,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1,51 eurot. Hageja edasiulatuv viivis alates 25.10.2023 põhinõudelt 43,23 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Lepingust nr
343214 tulenev põhinõue 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 4,62 eurot, jääb rahuldamata. Lepingust nr 379280 tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele järgmised nõuded:põhivõlgnevus 139,69 eurot, intressivõlgnevus 0,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 8,41 eurot. Edasiulatuv viivis alates 05.06.2024 põhinõudelt 139,69 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Rahuldamisele ei kuulu hageja sissenõudmiskulu 30 eurot. Lepingust nr 379280 tulenev põhinõue 165,88 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 33,41 eurot ja intressivõlgnevus 29,42 eurot jääb rahuldamata.
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 702 eurot (riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 442,50 eurot, mis koosnevad järgnevast: maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot, täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 3 h x 169=507 eurot, käibemaksuta, hagi lisas 17, hagi esemes ekslikult arvestatud ja märgitud 422,50 eurot). Kohus on seisukohal, et riigilõiv 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 507 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 435 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu summas 20 eurot ja riigilõiv summas 175 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 61,11% ulatuses ja kostja kanda 38,89 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 169,17 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
19.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.