A. K. (K.) avaldus A. A. (A.) vastu kahju hüvitamise nõudes nende Avaldaja: A. K. (isikukood XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Puudutatud isik: A. A. (isikukood XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 15.05.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. K. avaldus A. A. vastu osaliselt.
2.Välja mõista A. A.lt (isikukood XXX) A. K. (isikukood XXX) kasuks põhivõlgnevus summas 517,28 eurot.
3.Välja mõista A. A.lt (isikukood XXX) A. K. (isikukood XXX) kasuks viivis põhivõlgnevuselt summas 517,28 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 14.12.2023 kuni kohustuse täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
5.Rahuldada puudutatud isiku menetluskulude väljamõistmise avaldus osaliselt ning mõista A. K.lt (isikukood XXX) välja A. A. (isikukood XXX) menetluskulud summas 937,50 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
1.A. K. esitas 14.12.2023 Harju Maakohtule hagi A. A. vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.A. A. vaidles hagi menetlusse võtmisele vastu ja selgitas, et käesolev tsiviilasi kuulub lahendamisele hagita menetluses kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-ga 1. A. A. vastuväide on põhjendatud, kohus määras 29.01.2024 määrusega, et tulenevalt TsMS § 613 lg 1 p 1 sätestatust menetleb kohus käesolevat tsiviilasja hagita menetluses.
3.Avalduse kohaselt nõuab avaldaja kahju hüvitamist summas 1514,40 eurot, mis seisneb avaldaja korteri lagede remonttööde maksumuses.
4.Avalduse kohaselt eemaldas puudutatud isik enda korteris, milline asub vahetult avaldaja korteri all, ühe siseseina. Ehituse käigus tekkinud vibratsiooni tõttu sai avaldajale kuuluva korteriomandi silikaaltellistest siseseina kohal olev raudbetoonpaneel täiendava läbipainde 0,5-1 mm ning raudbetoonpaneelide vahelistes vuukides tekkisid pikisuunalised praod. Avaldaja pöördus kohtuväliselt ekspert T. R. poole, kes jõudis järeldusele, et hagejale kuuluva korteri nr 100 lae defektide tekke põhjuseks on siseseina lammutamine esimese korruse kostjale kuuluvas korteris nr 98 ja selle käigus tekkinud vibratsioon (dtl 12-15). Asjatundja arvamusele lisatud plaanil (dtl 12) on märgitud punase joonega praod kahe laepaneeli vuugis. Praod asuvad lae ühes osas ega hõlma kogu lage.
5.Avaldaja korteris ei ole remonttööd veel teostatud, kuid avaldaja on saanud tööde teostamiseks hinnapakkumise Viimsi Ehitus Grupp OÜ-lt (dtl 16). Ehitustööde maksumus on 1514,40 eurot (sisaldab käibemaksu) ning pakkumises on teostatavate ehitustöödena nimetatud toa (24 m2) lae siledaks krohvimine hinnaga 19 eurot m2 kohta, toa (24 m2) lae viimistlus, lauspahtel ja värv hinnaga 19 eurot m2 ning toa kinnikatmise, koristuse, transpordi ja projektijuhtimise kulu 350 eurot.
6.Avaldaja selgitas ärakuulamisel, et kogu lage on vaja krohvida põhjusel, et kogu lagi on täis väikseid pragusid (dtl 70, ajamärge 00:09:50). Samuti selgitas avaldaja ärakuulamisel, et küsides Viimis Ehitus Grupp OÜ-lt hinnapakkumist ei rääkinud avaldaja hinnapakkumise tegijale, et keegi on lage kahjustanud (ajamärge 00:10:15) ning võttis lihtsalt hinnapakkumise, et lagi on vaja korda teha (00:12:40).
7.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isik ei nõustu, et tema teostatud tööde käigus tekkinud vibratsiooni tõttu sai avaldajale kuuluva korteriomandi silikaattellistest siseseina kohal olev raudbetoonpaneel täiendava läbipainde 0,5-1 mm ning raudbetoonpaneelide vahelistes vuukides tekkisid pikisuunalised praod. Paine oli toimunud juba enne töid ning puudutatud isikul olid läbipainete tagajärjel paneelide vahelistes vuukides analoogsed pikisuunalised praod, sh ka praod eemaldatud seinas.
8.Puudutatud isik vaidleb ka kahju suurusele. Hinnapakkumise kohaselt nõuab avaldaja puudutatud isikult kogu lae remonti, kuid lähtudes hageja esitatud asjatundja arvamusest on praod kahes vuugis ja tulenevalt esitatud joonisest (dtl 12) on nende maht 8 jooksvat meetrit. Paranduseks piisaks 8 j/m vuugi viimistlusest, mis oleks vastavalt esitatud pakkumisele 0,24m2 x krohvimise ühikuhind 19 eurot + 0,24m2 x viimistlemise ühikuhind 19 eurot = 9,12 eurot. Isegi, kui arvestada, et 0,24m2 pragude viimistluse tõttu tuleks värvida kogu lagi, ka siis oleks kahju oluliselt väiksem, st 0,24m2 krohvimine = 4,56 eurot ja värvimine ilma kogu lae pahteldamiseta (ühikuhind 19 / 2 = 8 eurot/m2) = 24m2 x 8 eurot = 192 eurot. Kokku käibemaksuga 235,87 eurot (so kogusummast 21,55%). Lisandub protsent lisakuludest summas 90,51 eurot, so kõik kokku 326,38 eurot.
9.Puudutatud isik esitas samuti kaks alternatiivset hinnapakkumist, mille kohaselt oleks vastavate pragude parandamise maksumus 410 eurot (dtl 57) ja 416 eurot (dtl 58) ilma käibemaksuta.
2-24-6230
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isiku vastusega, asjas esitatud tõenditega ja kuulanud menetlusosalised istungil ära, leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud osaliselt, millest tulenevalt rahuldab kohus avalduse osaliselt.
11.Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõude. Esmalt kontrollib kohus, kas puudutatud isik on avaldajale kahju tekitanud. Korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega.
12.Avaldaja on asjatundja arvamusega veenvalt tõendanud, et täiendava läbipainde tekke põhjuseks on vahelae raudbetoonist õõnespaneelile mõjuva koormuse muutus, st allkorruse siseseina lammutamise tagajärjel hakkab esimese ja teise korruse vahelise lae paneelile mõjuma silikaattellistest siseseina omakaalukoormus 5,9 kN/m. Vahelae omakaalukoormus on 4,0 kN/m (3,3 kN/m2), seega on siseseina omakaalukoormus võrreldes vahelae omakaaluga oluline ja olulise mõjuga. Korterite sisemised seinad ei ole kandvad, kuid täidavad lisaks ruumide eraldamisele ka konstruktsioonide jäigastavat funktsiooni. Asjatundja arvamusega on tõendatud, et korteri nr 100 ruumi 599 lae defektide tekke põhjuseks on siseseina lammutamine esimese korruse korteris nr 98 ja selle käigus tekkinud vibratsioon.
13.Puudutatud isiku üldsõnalise vastuväite, mille kohaselt ta ei nõustu asjatundja arvamusega, jätab kohus tähelepanuta. Puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud eluliselt usutavaid asjaolusid, mis võimaldaksid põhjendatult kahelda asjatundja järeldustes. Samuti on puudutatud isik ärakuulamisel möönnud, et olukorras, kus eemaldada sein, võis mingi vibratsioon kindlasti esineda (dtl 70, ajamärge 00:17:12). Vibratsiooni tagajärjel on pragude teke võimalik.
14.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks ja tuvastab, et avaldaja korteri ühe toa laes tekkisid puudutatud isiku poolt vaheseina eemaldamise tulemusena kahte vuuki praod, millised on kajastatud punasena dtl 12 asuval plaanil. Samuti tuvastab kohus, et asjatundja arvamusest ei tulene, et vaidlusaluse ruumi laes oleks olnud muid pragusid, kui need, milliste asukoht oli punasega plaanil märgitud.
15.Asjatundja märgib hoopis, et paneelide vahelised mikropraod tuvastatavad ka korteri teistes ruumides, kuid need ei ole seotud ruumi nr 599 paneelide deformatsioonidega. Nimetatust järeldab kohus, et vaidlusaluse ruumi laes asjatundja rohkem mikropragusid ei tuvastanud. Sel põhjusel ei ole eluliselt usutav avaldaja üldsõnaline väide, et kogu lagi on pragusid täis.
16.Seega on puudutatud isik kahjustanud oma tegevusega avaldaja omandit ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 koostoimes on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult kahju hüvitamist.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
18.Kuivõrd kohus tuvastas, et puudutatud isiku tegevusest on põhjustatud kahes vuugis olevad praod ning need ei hõlma kogu lage, tuleb avaldaja asetada olukorda, mis on ligilähedane sellele, et kõnealust kaht punasega plaanil märgitud pragu ei oleks olemas.
19.Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis muudaksid eluliselt usutavaks vajaduse krohvida lage kogu ulatuses ehk 24m2 ulatuses olukorras, kus plaanide kohaselt on pragude pikkus ca 8 meetrit ja laius marginaalne. Veel enam, avaldaja selgitustega on kinnitatud, et avaldaja küsitud
2-24-6230 ehitustööde hinnapakkumine ei olnudki suunatud kahe punasega märgitud prao kõrvaldamisele, vaid kogu lae kordategemisele. Veel enam, Viimsi Ehitus Grupp OÜ hinnapakkumine on kuupäevast 21.03.2023 (dtl 16) ehk on hilisem kui 09.03.2023 koostatud asjatundja arvamus(dtl 12jj). Seega oli avaldajale hinnapakkumise küsimisel teada, et kogu lae krohvimise vajadus ei saanud olla tingitud puudutatud isiku poolt seina eemaldamisest.
20.Kohus nõustub puudutatud isikuga, et pragude krohvimise osas on põhjendatud lähtuda jooksvast meetrist. Puudutatud isik esitas Ariego OÜ hinnapakkumise (dtl 58), mille kohaselt on lae pragude puhastamise, pahteldamise ja kattematerjali ning pahtli jooksva meetri maksumuseks 8 eurot. Puudutatud isik ei ole vastavale hinnapakkumisele vastuväiteid esitanud. Kohus peab eeltoodust tulenevalt põhjendatuks arvestada lae pragude pahteldamise kulu 8 meetri ulatuses maksumusega 8 eurot ehk 64 eurot, millele võib lisanduda käibemaks.
21.Kui pragusid saab pahteldada üksnes selles ulatuses, nagu praod on tekkinud, siis remondijärgse ühtlase lõpptulemuse saavutamiseks on vältimatult vajalik kogu lae ülevärvimine.
22.Avaldaja hinnapakkumise kohaselt on ülevärvimise ühe ruutmeetri maksumus 18 eurot, puudutatud isiku esitatud hinnapakkumise kohaselt 15 eurot. Avaldaja ei ole esitanud vastuväiteid puudutatud isiku hinnapakkumises nimetatud ühe ruutmeetri hinnale. Seega tuleb pidada lae ülevärvimise põhjendatud maksumuseks 360 eurot (15 x 24), millele võib lisanduda käibemaks.
23.Avaldaja hinnapakkumises märgitud 350 euro suurust kulu toa kinni katmiseks, koristuseks, transpordiks ja projektijuhtimiseks kohus põhjendatuks ei pea. Kohus arvestab, et Ariego OÜ hinnapakkumises on toa kinni katmine arvestatud pahteldamise maksumuse hulka, samuti arvestab kohus, et avaldaja ei osanud selgitada sellise kulu vajalikkust muuga, kui sellega, et ehitusettevõtja sellise hinnapakkumise tegi.
24.Kuigi Ariego OÜ hinnapakkumine ei sisalda käibemaksu, arvestab kohus, et pigem on siiski tavapärane, et teenuseosutaja on käibemaksukohustuslane ning avaldaja on füüsiline isik, kellel ei teki seda võimalust kuluna tasutud käibemaksu tagasiarvestuseks. Seega on põhjendatud arvestada kahjuhüvitise hulka ka võimalik tasumisele kuuluv käibemaks.
25.Kohus tuvastab, et põhjendatud kahjuhüvitis on 424 eurot, millele lisandub käibemaks 22% ehk koos käibemaksuga on põhjendatud kahjuhüvitis 517,28 eurot. Vastavas ulatuses tuleb puudutatud isikul avaldajale tekkinud kahju hüvitada ja kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 517,28 eurot.
26.Lisaks põhinõudele on avaldaja palunud mõista puudutatud isikult välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates avalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Avaldaja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhinõudelt 517,28 eurot alates 14.12.2023 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
28.Käesolevas asjas on kõiki asjaolusid arvestades õiglane jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Kohus selgitas 29.01.2024 määruses avaldajale, et avaldaja soovitud summas nõude rahuldamine on kohtu ette toodud asjaoludel ebatõenäoline, eelkõige põhjusel, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis õigustaksid kogu lae krohvimise kulu ja niivõrd kõrge toa kinni katmise ja koristuskulu hüvitamist, ning tegi pooltele kompromissettepaneku, mille kohaselt puudutatud isik
2-24-6230 tasub avaldajale 500 eurot. Puudutatud isik nõustus kohtu ettepanekuga 04.03.2024 kirjalikes seisukohtades (dtl 55).
29.Kohus kordas kohtuistungil kompromissettepanekut ja kohtu selgitust, samuti selgitust sellest, et kompromissiga mittenõustumisel ja juhul, kui kohtulahendiga lahendab kohus vaidluses kompromissiga sarnases suurusjärgus, kannab kulud pool, kes kompromissiga ei nõustunud, kuid avaldaja siiski kompromissi sõlmima valmis ei olnud.
30.TsMS § 163 lg-s 2 sätestad põhimõte, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, on kohtu hinnangul läbi TsMS § 172 lg 1 ülekantav ka hagita menetluses menetluskulude jaotusele. Kohus asub seisukohale, et võttes arvesse puudutatud isiku esimeses vastuses avaldatud seisukohta, et avaldaja nõue võib olla põhjendatud suurusjärgus 300 eurot ja kohest nõustumist kohtu pakutud kompromissiga, on õiglane jätta kõik menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
31.Puudutatud isiku 15.05.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikule osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (sisaldab käibemaksu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kokku puudutatud isikule osutatud õigusteenust 8,75 tunni ulatuses, kuid puudutatud isik on taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist summas 937,50 eurot, mis 150 euro suuruse tunnihinna juures vastab 6,25 tunnile õigusabile.
32.Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu (150 eurot, mis sisaldab käibemaksu) on vandeadvokaadist esindaja puhul kooskõlas turuolukorra ja esindaja kvalifikatsiooniga ning on põhjendatud.
33.Puudutatud isikule osutatud ja hüvitamiseks taotletav õigusteenuse maht 6,25 tunni ulatuses on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates, ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi ja menetluskulu.
34.Seega on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 937,50 eurot ja kohus mõistab need avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja.
35.Puudutatud isiku taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.