Võlaõigus

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja Ü OÜ vahel 01.08.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot, intressiga 16% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat laenumaksete tasumise kohustust, ega tasunud ühtegi tagasimakset. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale korduvalt tasuta kui tasulisi meeldetuletusi. 22.11.2023 saatis võlausaldaja lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 15.12.2023 ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude 10.01.2024 hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 5 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjale saadetud nii tasuta kui tasulisi meeldetuletusi. Hagiavalduse punkti 4.4 kohaselt on kostjale saadetud – võlateatisi 3 x 5 eurot, ülesütlemise hoiatus 1 x 5 eurot, ülesütlemise teatis 1 x 15 eurot, nõude loovutamise teatis 1 x 5 eurot, kokku summas 40 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Lõike 2 p 2 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on esialgne võlausaldaja saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletust (hinnaga 5 eurot) lepingu kehtivuse ajal 14,09.2023, 14.10.2023 ja 14.11.2023. Lepingu ülesütlemise hoiatuse 22.11.2023 (hinnaga 5 eurot) ja peale lepingu ülesütlemist ülesütlemise teatise 15.12.2023 (hinnaga 15 eurot) ning loovutamise teatise 10.01.2024. Kuivõrd lepingu kehtivuse ajal võib tarbijale saata iga sissenõutavaks muutunud võlgnevuse kohta ühe tasulise meeldetuletuse, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud 22.11.2023 ülesütlemise hoiatuse kui korduva tasulise meeldetuletuse sama (saadetud 14.11.2023) sissenõutavaks muutunud võlgnevuse kohta, eest tasu välja mõistmine kostjalt. Hagi jääb rahuldamata sissenõudmiskulude 5 euro nõudes. Eelnevalt tegi kohus maksekäsu kiirmenetluses 12.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 12.01.2024 aadressil xxxx. Võlgnik esitas nimetatud e-posti aadressilt kohtule vastuväite. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte 09.05.2024 kohtu infosüsteemi e-toimiku kaudu. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (29.05.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Hageja on hagiavalduse alusel kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 600 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (600 eurot ilma käibemaksuta, mis vastab 5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja

tunnihinda 100 eurot (ilma km-ta) võib pidada turu keskmisele vastavaks. Seega määrab kohus hageja hüvitatavate õigusabikulude suuruseks 100 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 295 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.