Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-23-141459

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

2-23-141459 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 11.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 12.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 12.10.2023 aadressil [email protected] (ÄR). Võlgnik Rendiproff OÜ esitas 12.10.2023 nõudele vastuväite. 20.10.2023 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 20.10.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 03.11.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Rendiproff OÜ vastu. Kohus jättis 03.04.2024 kohtumäärusega hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 08.04.2024 täiendatud hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid T AS-i ja Rendiproff OÜ järgnevad lepingud: - 11.04.2014 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 1; - 30.03.2015 sõlmitud T liitumislepingu nr. xxxx lisa on edaspidi nimetatud Leping 2; - 30.03.2015 sõlmitud T liitumislepingu nr. xxxx lisa on edaspidi nimetatud Leping 3; - 02.09.2015 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 4; - 07.11.2015 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 5; - 20.11.2015 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 6; - 23.11.2015 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 7; - 23.11.2015 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 8; - 23.11.2015 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 9;

2-23-141459 - 23.11.2015 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 10; - 23.11.2015 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 11; - 23.11.2015 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 12; - 15.09.2016 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx lisa on edaspidi nimetatud Leping 13; - 01.02.2017 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 14; - 03.11.2017 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 15; - 09.11.2017 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 16; - 15.01.2018 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 17; - 15.01.2018 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 18; - 02.02.2018 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 19; - 02.02.2018 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 20; - 02.02.2018 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 21; - 02.02.2018 sõlmitud T liitumisleping nr. xxxx on edaspidi nimetatud Leping 22; - 02.05.2018 sõlmitud T seadmekindlustuse leping on edaspidi nimetatud Leping 23. Sõlmitud lepingute alusel kohustus T AS osutama telekommunikatsiooniteenust, MinuÄri 6 teenust, lisaks oli sõlmitud Mobiilse elu kõnepakett ärile, seadmekindlustuse leping ning lisatingimusena sai klient enda kasutusse seadmed, mille eest tuli tasuda 24 kuud. Intressi seadmetele ei lisandunud. Kostja kohustust tasuma teenuste eest vastavalt T poolt väljastatud arvetele. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid. Tuginedes üldtingimuste p-le 6.9 piiras T kostja teenused alates 14.11.2020 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges T lepingu ülesöelduks alates 15.12.2020. Kostja ei reageerinud T nõudele tasuda lepingutest tulenev võlgnevus ning T loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostjal on osutatud teenuste eest tasumata põhivõlg 379.12 eurot, viivised 379.12 eurot, sissenõudekulud 30 eurot. Hageja menetluskulud on riigilõiv summas 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot, hageja palub täiendavalt välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Harju Maakohus võttis 17.04.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 17.04.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 51 alusel 09.05.2024. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 sätestab, et juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tuleneva põhivõlgnevuse summas 379.12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 379.12 eurot ja sissenõudmiskulu summas 30 eurot.

2-23-141459 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 180 eurot. Hageja esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot tunnis (sh käibemaks, hageja on piiratud käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt ei ole hagejal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust). Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 180 eurot, ehk kokku 245 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 420 eurot (sh käibemaks). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.