Pankrotiõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 30.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-24-6706/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 30.05.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3015

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühing10016048 Rineli Grupp OÜ11548037

Lahendi tekst

Riigi Teataja

PANKROTIMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse avalikult tegemise aeg ja koht

teatavaks 30. mai 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-6706

Tsiviilasi

Rineli Grupp väljakuulutamiseks

Menetlusosalised esindajad

ja

OÜ

avaldus

pankroti

nende avaldaja/võlgnik Rineli Grupp OÜ (registrikood 11548037; asukoht Tööstuse 2, Metsaküla, PõhjaPärnumaa vald, 87404 Pärnu maakond; e-post [email protected]), seaduslik esindaja T. M. ja lepinguline esindaja advokaat Liis Puidak, e-post [email protected]; ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik (Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühing, Lai 10, 80010 Pärnu; telefon 443 1313, 501 1556; e-post [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Rineli Grupp OÜ pankrotiavaldus ja välja kuulutada kell 15.30 Rineli Grupp OÜ (registrikood 11548037; asukoht Tööstuse 2, Metsaküla, Põhja-Pärnumaa vald, 87404 Pärnu maakond) pankrot.

2.Määrata ajutise halduri Andrus Õnniku tasu suuruseks Rineli Grupp OÜ ajutises menetluses 2080 eurot, millele lisandub käibemaks 457,60 eurot, kokku 2537,60 eurot. Ajutise halduri tasu mõista välja pankrotivarast Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühingule (registrikood 10016048; KMKR EE100121575; AS SEB Pank arvelduskonto nr EE861010902001530007).

3.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

1.Rineli Grupp OÜ (avaldaja/võlgnik) esitas 28.04.2024 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse, tsiviilasi nr 2-24-6706. Avalduse kohaselt alustas võlgnik 2022. aasta oktoobris tellimuste täitmist uuele kliendile, so Rootsi ettevõttele Saxlund Sweden. Tellija ei pidanud algusest peale kinni maksetähtaegadest. 2023. aasta alguses suurenes oluliselt Saxlund Sweden poolt tehtud tellimuste maht. Kuna esitatud tellimuste alusjoonised olid ebakvaliteetsed ning kliendil puudus teadmine ja oskus neid korrektselt vormistada, abistas võlgnik klienti tellimuse aluseks olevate jooniste vormistamisega. Ühtlasi soovis tellija juba esitatud tellimustes pidevalt muudatusi teha, mille tulemusel kannatas võlgniku poolt teistele klientidele tellimustööde tähtaegne valmistamine (töötajad tegid ületunde Saxlund Sweden tellimuste täitmiseks). Samas suurenesid oluliselt kliendi poolsed maksehäired. Kõige selle tulemusel tekkisid võlgnikul viivitused teiste tellimuste täitmisega, mis omakorda tähendas võlgniku rahavoogude vähenemist ja vahepeal suisa puudumist. Saxlund Sweden lubas tasuda võlgniku väljastatud arved. Kuna Rineli Grupp OÜ oli tellimuse valmistamiseks vajaliku kauba soetanud ja selle eest tasunud, pingutas võlgnik omavahendite arvelt tellimuse lõpetamise nimel. Selle tulemusel kaotas võlgnik omakorda aga olulisel määral uusi tellimusi, sest puudusid ressursid nende täitmiseks. Perioodil 2022-2024 esitas võlgnik Saxlund Swedenile kokku 62 arvet. Käesolevalt on võlgnikul nõudeid võlausaldajate ees kogusummas 432 320,97 eurot, millest suuremad võlausaldajad on pöördunud võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Võlgniku vara, bilansijärgse väärtusega 87 126,93 eurot, ei kata võlgniku kohustusi isegi 50% ulatuses. Kuigi ostjate poolt on võlgnikule tasumata arveid kokku summas 267 853,47 eurot (sh käibemaks), hindab võlgnik, et sellest õnnestub kätte saada maksimaalselt 30% ehk ca 80 000 eurot (sh käibemaks), sest mitmed võlgnikud on käesolevaks ajaks kas pankrotis, tegevuse lõpetanud ja/või varatud. Lisaks on võlgnikul võlgnevus oma töötajate ees kokku brutosummas 14 542,92 eurot. Võlgnik peaks enda majandustegevuse jätkamiseks tegema pidevalt uusi kulutusi (materjali ost, tööjõukulud, allhankijate kulud jms), kuid käesolevas olukorras on võlgnikul selliste kulutuste tegemine igapäevaselt üha keerukam ning ettemaksu alusel võlgnikule enam kaupa ei väljastata. Võlgnik ei ole oma varadest ja majandustegevusest saadava arvel võimeline võlausaldajate nõudeid rahuldama ja see suutmatus ei ole ajutine.

Tsiviilasi nr 2-24-6706 1) Viimases bilansis on näidatud rahana pangas 287 622 eurot ja rahana kassas 5692 eurot. Tegelikult on seis vastupidine. Kassajääk on 287 622 eurot, mis tegelikkuses on kassa puudujääk. St ettevõtte kontolt on aastate jooksul võetud välja sularaha, mille ettevõtluses kasutamise kohta tõendid puuduvad. Võlgniku juhatuse liige on selgitanud, et seda raha kasutati ettevõtluses ja siis on seda dividendide arvelt vähendatud. Kuna tegelik kassajääk on 0 eurot, siis oleks pidanud seda ka bilansis vastavalt kajastama. 2) Nõuded oma ostjate vastu on kajastatud bilansis tegelikkusest suuremana summas 307 983 eurot. Pankrotiavalduse lisana on esitatud nimekiri laekumata arvetest (summas 267 835,37 eurot), millest võlgniku juhatuse liikme hinnangul on võimalik sisse nõuda ca 80 000 eurot, kuivõrd osa võlglasi on tegevuse lõpetanud / pankrotis. Võlgniku juhatuse liige on ajutisele haldurile esitanud ostjate koondi seisuga 30.04.2024. Koondis on kajastatud tasumata arved alates 2017. aastast. Jääb arusaamatuks, miks näidatakse varade hulgas 7 aasta vanuseid laekumata arveid ja mis peaksid head raamatupidamistava arvestades olema ammu maha kantud. Alates 2020 väljastatud arvetest on tasumata 245 345 eurot, millest 56 500 eurot osas on märge, et maksja on pankrotis. Seega võiks perspektiivsete nõudeõiguste summa ulatuda maksimaalselt 190 000 euroni. Samas, kui siiani pole suudetud neid sisse nõuda, siis tõenäoliselt on tegemist lootusetute nõuetega. Kuna aga samad, ostjatest võlglaste nimekirjas olevad ettevõtted on võlgnikule pidevalt tellimuste eest tasunud, siis tõenäoliselt on osa arveid tasumata toodete kvaliteedi üle tekkinud vaidluste tõttu. Tegelikkuses oleks pidanud võlgnik lootusetud või tellija vastuväidete tõttu tasumisele mittekuuluvad nõuded koheselt maha kandma. 3) Raamatupidamislikult on Citadele Liisingust liisitud CNC painutuspink bilansis kajastatud õigesti varade hulgas (40 733 eurot), kuid praeguses situatsioonis on selle väärtuseks vaid vara võimalik müügikasum. Liisingulepingu p 7 kohaselt läheb vara omandiõigus üle ostjale liisingulepingu kohasel täitmisel ja liisingu osamaksete ja intressi täielikul tasumisel. Seega on vara praegusel hetkel liisingufirma omandis. Liisinguandjal on lepingu rikkumise korral õigus talle kuuluv vara ära võtta ning müüa. Sellisel juhul laekub võlgnikule vaid vara müügihinna ja liisingulepingust tulenevate kohustuste vahe, ehk müügikasum, kui seda üldse tekib. Vara väärtus hetkel on pankrotimenetluses 0 € eurot. 4) Bilansis on võlgniku kohustused kajastatud tegelikkusest väiksemana. Viimases bilansis seisuga 31.03.2024 on võlad tarnijatele kajastatud summas 324 551 eurot, kuid pankrotiavalduse lisas on seisuga 28.04.2024 võlad summas 432 320,97 eurot. Kuna aprillis ettevõte enam ei tegutsenud, siis võib eeldada, et 31.03.2024 bilansipäeva seisuga olid bilansis kajastatud kohustused ca 100 000 euro võrra tegelikest võlgadest väiksemana. Lisaks ei ole ka pankrotiavalduse lisas kõiki võlausaldajaid / nõudeid kajastatud. Nii on näiteks ajutisele haldurile oma nõuetest teatanud ka Aknasepad OÜ (16 067,21 eurot), Kore Invest OÜ (22 547,20 eurot), Staffrent Metall OÜ (2000 eurot), milliseid võlgniku poolt esitatud nimekirjas ei ole. Ajutise halduri hinnangul oli võlgniku varade tegelik bilansiline maksumus seisuga 31.03.2024 maksimaalselt ca 141 000 eurot (sh raha pangas 5692 eurot, reaalsed nõuded võlgniku juhatuse liikme hinnangul 80 000 eurot, põhivara ca 55 000 eurot (liisinguobjekti väärtuseks on arvestatud 7000 eurot, st bilansilise väärtuse ja liisingukohustuse vahe). See summa on aga käesolevaks ajaks muutunud (vähenenud), kuna nt raha jääk pangas on seisuga 15.05.2024 summas 29,60 eurot. Kuna ettevõtte viimaste aastate raamatupidamisnäitajad on olnud ilustatud ja eksitavad ning ei kajasta tegelikku olukorda, siis ei ole käesoleval juhul finantsanalüüsi tegemine otstarbekas ja ühingu tegelikke majandusnäitajaid kajastav. Töötamise registris on käesoleval ajal registreeritud kolm töötajat, kelle nõuded on võlgniku andmetel kokku 8919 eurot. Sealjuures on üks töötaja esitanud TVK-le avalduse saamatajäänud

Võlgniku vastu on teadaolevaid nõudeid vähemalt 624 198,78 euro ulatuses, mis kõik on muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul vara ja nõudeõiguste väärtuseks on käesoleval hetkel konservatiivselt hinnatud kuni 127 733,67 eurot, mille kohaselt võlgniku kohustused ületavad varade väärtust ca 5-kordselt. Kuid isegi juhul, kui kinnistu õnnestuks bilansilise väärtuse asemel müüa näiteks 150 000 euroga, siis oleks ikkagi kohustuste maht 2,3 korda suurem, kui varade väärtus. Ühingu tegevuse jätkamise eelduseks on olemasolevate kohustuste tasumine. Käesoleval ajal puuduvad ühingul vahendid sissenõutavaks muutunud kohustuste 624 198,78 euro tasumiseks vajalikud vahendid, samuti tootmise alustamiseks vajalikud käibevahendid. Lisaks on võlgniku juhatuse liikme sõnul saanud kannatada võlgniku maine ning tõenäoliselt ei oleks piisavas koguses sarnaste (spetsiifiliste) uute tellimuste leidmine lühemas perspektiivis võimalik. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse, selle iseloomu ja põhjuste kohta Ajutisele haldurile esitatud andmetel on Rineli Grupp OÜ maksejõuetuse põhjuseks ebapädev finantsmajanduslik juhtimine, sh: 1) raamatupidamise aruannetes andmete ebaõige kajastamine, mille läbi loodi ettevõtte majandustulemustest (oluliselt) parem ettekujutus; 2) aastate jooksul võlgniku kontolt alusdokumentideta sularaha väljavõtmine ja raamatupidamiseeskirjadele mittevastav kajastamine; 3) suutmatus pikaajaliselt ja suures mahus müügivõlgu sisse nõuda. Maksejõuetuse tekkimise aega on raamatupidamise andmete ebaõige kajastamise tõttu keeruline hinnata, kuna tegelikku maksejõuetust on pikemat aega uute laenude võtmise ja eksitavate raamatupidamiskannete abil varjatud. Käesolevas menetluses on selgunud, et majandustegevuses on võetud võlgniku kontolt välja suures ulatuses sularaha ning bilansis on kajastatud andmeid ebaõigesti. Ajutise halduri tööperioodil ei ole nimetatud asjaolude täpsem kontrollimine ajalise piiratuse tõttu võimalik, kuid on põhjust arvata, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võib olla raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Käesolevaks ajaks ei ole tuvastatud, et võlgnik oleks teostanud tagasivõitmisele kuuluvaid tehinguid ega tagasivõidetava vara olemasolu. Kohtu seisukoht