Usaldusisik: Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected]; tel 44 313 13)
RESOLUTSIOON
1.M.H. maksejõuetusavaldus rahuldada.
2.Kuulutada välja M.H. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 30. mail 2024 kell 11.00.
3.Nimetada M.H. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected]; tel 44 313 13).
4.M.H. võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. juunil 2024 algusega kell 10.00 virtuaalselt. Üldkoosolekul saab osaleda veebi vahendusel. Võlausaldajad peavad osalemise soovist teatama pankrotihaldurile. Koosoleku link saadetakse enne üldkoosolekut nõuded esitanud võlausaldajatele.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
2-24-4512
6.Algatada (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
7.Pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur Andrus Õnnik usaldusisiku kohustusi, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 01. juuniks, esimene aruanne esitada 01. juuniks 2025.
9.M.H. peab täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47 sätestatud kohustusi.
10.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad M.H. kanda.
13.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1625 eurot, millele lisandub käibemaks 375,10 eurot, kokku koos käibemaksuga 1982,50 eurot.
14.Anda M.H.le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 820 euro ja lisanduva käibemaksu 180,40 euro ulatuses, kokku summas 1000,40 eurot. M.H. ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi maksma.
15.Maksta usaldusisiku tasu katteks 1000,4 eurot (tasu 820 eurot + käibemaks 180,4 eurot) välja riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
16.Usaldusisiku tasu osas, mida menetlusabi ei kata, jääb võlgniku kanda. Mõista M.H.lt usaldusisiku tasu katteks välja 805 eurot ja sellele lisanduv käibemaks 177,10 eurot, kokku 982,10 eurot, mis maksta OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
17.Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.
18.Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
19.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.
ASJAOLUD JA VÕLGNIKU TAOTLUS
1.M.H. esitas 19. märtsil 2024 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus jättis avalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta. 17. aprillil 2024 M. Himmaste esitas täiendatud ja parandatud avalduse. Avalduse kohaselt Xxxxxxxxxxx’sse tööle asumisel olid võlgnikul juba rahalised raskused, algselt ei olnud piisavalt finantsi, et ennast järjele saada, sai võetud mitmeid laene, mida ka kolm aastat korrektselt tasutud sai. Makseraskused tekkisid peale töökoha kaotust, sest ei olnud enam piisavat sissetulekut graafikujärgselt tasumiseks. Võetud laenud läksid sihtotstarbeliselt auto
2-24-4512 ostuks tööl käimiseks, sest kodukohast tööle saamiseks ei olnud transporti, laenusid sai kasutada ka kodu remondiks ja auto remondiks. Võlgnik on vallaline, ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnik märgib, et tema sissetulekud kokku on 1800 eurot kuus, millest on töötasu 1700 eurot (bruto), töövõimetoetus 300 eurot. Väljaminekud on 1200 eurot. Võlgnikule kuulub haagis (paadiveok), mille väärtuseks võlgnik hindab 600 eurot. Kohustusi on võlgnikul kokku 29 844,99 eurot kuue võlausaldaja ees (mitme võlausaldaja ees on mitu täitmata kohustust) ning algatatud on kuus täitemenetlust. Võlgnik taotleb välja kuulutada tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
2.Kohus 22. aprilli 2024 määrusega võttis avalduse menetlusse, nimetas usaldusisikuks Andrus Õnniku, määras talle tähtaja võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu esitamiseks ja määras maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks istungiaja.
USALDUSISIKU HINNANG
3.Tuginedes tema käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Usaldusisiku hinnangul on M.H. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks maksevõimet ületavate laenude võtmine. Võlgnik oli maksejõuetu ilmselt vähemalt 2022 aasta alguseks, kui tema igakuised laenumaksed ületasid tema maksevõimet. Võlgnikul on kohustusi seitsme võlausaldaja ees kokku üle 34 900 euro, millest 31 106,11 eurot on põhiosa nõuded. Usaldusisik märgib, et maksejõuetusavalduses on märgitud võlausaldajateks ka Holm Bank AS ja BB Finance OÜ, kes on tegelikult nõuded loovutanud vastavalt GS Core OÜ-le ja OK Incure OÜ-le. Avalduses märgitud Julianus Inkasso OÜ esindab tegelikult Aktiva Finance Group OÜ-d. Avalduses on nõuete suuruseks 29 844,99€, kuid usaldusisikule on teatatud 5059,37€ võrra suurematest nõuete kogusummast. Nõuetest 21 707,24€, ehk 62,19% aluseks on jõustunud kohtulahendid, 3694,01€, ehk 10,6% on kohtutäiturite tasunõuded ja 9503,11€, ehk 27,23% aluseks on laenulepingud, mille osas veel kohtulahendeid tehtud ei ole. Teadaolevalt on kõik nõuded muutunud sissenõutavaks. Võlgnikule ei ole kuulunud, ega kuulu ka praegu kinnisasju, äriühingute osalusi ja tulirelvi. Talle kuulub paadiveok Tiki treiler, mis on arestitud kuues täiteasjas ja mis võlgniku sõnul on praegu tema onu kasutuses. Võlgnikule kuulus sõiduauto Volvo, mille ostis 2019. aastal hinnaga 6800 eurot. Müüs auto 2023. aastal oma vennale R.H.le hinnaga 1500 eurot võlgade katteks (tasaarveldati). Menetluses tuleb täpsemalt selgitada välja sõiduauto Xxxxxxxxxxx, reg.märk xxxxxxxxxxx, 2008vl, vennale võõrandamise asjaolud ja anda hinnang, kas tagasivõitmine on otstarbekas ( arvestades ka asjaolu, et hetkel puuduvad sõidukil kindlustus ja ülevaatus ning see on registrist ajutiselt kustutatud 11.10.2023-11.10.2024). Tehnikavahenditest/koduse majapidamise esemetest kuuluvad talle teler, lauaarvuti ja jänesepuur, esemete turuväärtus võib olla 100 eurot + 200 eurot + 50 eurot, esemed on rahuldavas seisundis ja olnud tema käes 3 aastat, kõik järelmaksud on tasutud. M.H. võttis 2022.a septembris välja pensioni II samba osakud. Kokku laekus tema kontole 3554,36 eurot. Septembrikuu jooksul tasus ta juriidilisest isikust laenuandjatele laenumakseid kokku va 2170 euro ulatuses, lisaks vähemal määral sugulastele ja teistele eraisikutele. M.H.le on määratud töövõime osaline vähenemine seoses autoavariis saadud lülisamba – ja koljuluumurruga, saab töövõimetoetust praeguse suurusega 315 eurot kuus. Talle ei sobi mürarikkad ja füüsiliselt väga rasked tööd. Ta ei ole saanud ennast Töötukassas töötuna arvele võtta, kuna Töötukassa ütleb, et ta on Soomes registreeritud FIE-na. Tegelikult ei ole ta enam 2 aastat Soomes tööl olnud. Töö leidmiseks on ta pidevalt vähegi sobivatele/jõukohastele töödele kandideerinud ning märtsist töötab Xxxxxxxxxxx-s, tööleping sõlmiti tähtajatult 18. märtsil
2-24-4512 2024. Ettevõtte tootmishoone paikneb Tallinnas, Xxxxxxxxxxx lähistel, kuid paigaldustööd mida meeskonnatööna teeb, on enamasti välismaal. Katseaeg on 4 kuud ja katseajal on töötasuks 1700 eurot/bruto. Tööga seoses võlgnik registreeris rahvastikuregistris oma elukohaks ema korteri aadressi Tallinnas, faktiliselt elab võlgnik Pärnumaal. Tema elukohaks olev Xxxxxxxxxxx, kahekorruselise ridaelamu boks, kuulub tema kahele vennale, kes said selle pärimise teel. Võlgnik elab seal koos vanema vennaga, tasub enamuse kommunaalarveid (ca 200 eurot kuus), kuid lepinguid sellega seoses tema nimel ei ole. Praegu on tekkinud vennale võlgnevus kommunaalarvete eest ca 500 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline ja tal ei ole lapsi. Võlgniku suhtes on täitetoimikud avatud alates septembrist 2023 aastast ja praegu on avatud 6 täitetoimikut. Tegelikkuses ületasid võlgniku kohustused tema maksevõimet oluliselt varem, kuid tal ei tekkinud võlgnevusi seetõttu, et tasus eelmisi kohustusi järgmiste laenude arvelt. Nii näiteks augustis 2022 oli tema sissetulek ca 984€ ja laenumaksed moodustasid ca 800€. Augustis 2023 laekus tema kontole sissetulekuna ca 565€, millest laenumakseteks kulus ca 400€ (tõenäoliselt siis jäid juba paljud maksed ka võlgnevusse). Tema sissetulek on ca 1650 eurot kuus, millest on lubatud arestida ca 500 eurot kuus.
4.Usaldusisiku hinnangul tuleb välja kuulutada M.H. pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja M.H. pankrot; nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on A. Õnnik andnud); kohustada M.H.t vandega kinnitama, et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged; algatada M.H. kohustustest vabastamise menetlus.
5.Usaldusisik taotleb kinnitada usaldusisiku tasuks 12,5 töötunni eest 1625 eurot, millele lisandub käibemaks 375,10 eurot. Sellest 1000,40 eurot (820 eurot + lisanduv käibemaks 180,40 eurot) taotleb haldur hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja 805 eurot + käibemaks 177,10 eurot mõista välja võlgnikult pankrotivara arvelt.
KOHTUISTUNG
6.Kohus arutas maksejõuetusavaldust ja kuulas võlgniku ning usaldusisiku isiklikult ära veebiistungil 22. mail 2024. Võlgnik oli ärakuulamise ajal tööl Rootsis. Võlgnik kinnitas, et on usaldusisiku aruandega tutvunud, vastuväiteid aruandele ega tasutaotlusele ei ole. Võlgnik selgitas, et tal ei olnud algul transpordivahendit, siis võttis auto jaoks laenu. Võttis lisalaenu, et autot remontida ja lisaraha kodu remontimiseks. Töö hakkas tervise peale, võlgnik on paremast kõrvast kurt. Töötas Soomes ehituse peale aasta. Kui Soomest ära tuli, hakkasid võlad tekkima, sest Eestis oli raske tööd leida. Võttis uusi laene olemasolevate laenude tasumiseks. Nüüd sai märtsist tööle töötasapindade paigaldajana, tööd teeb valdavalt välismaal graafikuga 2 nädalat välismaal, 1 nädal Eestis. Võlgnik jäi maksejõuetusavalduse juurde, palub pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on nõus, et pankrotihalduriks nimetatakse Andrus Õnnik.
7.Usaldusisik kohtuistungil jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Võlgnik on maksejõuetu ja pankrot tuleb välja kuulutada, usaldusisik ei ole tuvastanud alust kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Andrus Õnnik kinnitas nõusolekut hakata täitma pankrotihalduri ülesandeid.
2-24-4512
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
9.Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi kokku ligi 35 000 eurot, kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Nõuetest 62% aluseks on jõustunud kohtulahend. Võlgniku kohustused ületavad sissetuleku suuruse, võlgnikul ei ole mingit muud vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on nüüdseks kaks kuud töötanud, katseaeg kestab ning võlgniku sissetulekust kõikide kohustuste täitmiseks ei piisa.
10.Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul piisava sissetuleku ja likviidse vara puudumise tõttu ei ole võimalik makseraskusi ületada näiteks võlgade ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
11.Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et M.H. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on maksevõimet ületavate laenude võtmine. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik oli maksejõuetu ilmselt vähemalt 2022. aasta alguseks, kui tema igakuised laenumaksed ületasid tema maksevõimet.
12.Märt Himmast taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab M.H. pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45 sätestatule.
13.Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).
14.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
15.PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse
2-24-4512 jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse jätkamiseks.
16.M.H. usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema nimetamiseks pankrotihalduriks. Andrus Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni pankrotimenetluse lõpuni. Võlgnik nõustus Andrus Õnniku pankrotihalduriks nimetamisega.
17.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 järgi täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
18.Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
19.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
20.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku
2-24-4512 pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv, usaldusisiku tasu ettemaks) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. Samuti jäävad võlgniku kanda usaldusisiku tasu ja kulud.
21.FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08. detsembri 2023 määruse nr 113 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164 eurot.
22.Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. M.H. pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 12,5 tundi, arvestusega 130 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 1625 eurot, millele lisandub käibemaks 22%.
23.Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu summas 1000,4 eurot (sh käibemaks 180,4 eurot) menetlusabi korras riigi vahenditest, arvestades PankrS § 23 lg 4 ja 51 viidatud määruses sätestatud piirmäära. Ülejäänud 982,10 eurot (805 eurot + käibemaks 177,10 eurot) palub usaldusisik välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt. Usaldusisik palub tasu määrata OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.
24.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga.
2-24-4512 Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1625 eurot, millele lisandub 375,10 eurot käibemaksu (22%).
25.FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
26.PankrS § 23 lg 51 kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 12,5 tunni (s.o 25 pooltunni) eest tasu menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korral oleks tasu suurus seega 825 eurot (=25 x 33), millele lisandub käibemaks. Selle tunnitasu järgi arvutatav tasu ületab alates 1. jaanuarist 2024 kehtivat kuutasu alammäära (820 eurot). Usaldusisik taotleb võlgnikule anda menetlusabi 820 euro ja lisanduva käibemaksu ulatuses.
27.Kohus leiab, et M.H.ile menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut võlausaldajate nõuete täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotimenetluses on võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vähene. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele.
28.Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi taotletud ulatuses, 1000,40 eurot (820 eurot + käibemaks), mida võlgnik TsMS § 182 lg 2 kohaselt ei pea riigile tagasi maksma. Usaldusisiku tasust ülejäänud 982,10 eurot (sisaldab käibemaksu) mõistab kohus välja võlgnikult. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.