Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Ruutjalg OÜ (üürileandja/Hageja) ja R. S. (üürnik/Kostja) sõlmisid 10.10.2020 üürilepingu XXX asuva eluruumi osas. Igakuine üür oli 415 eurot, lisaks pidi üürnik tasuma kõrvalkulud. Üürnikul tekkis üürilepingust tulenev võlgnevus ja üürnik tagastas üüripinna üürileandjale 08.05.2023. Pooled on 04.09.2023 sõlminud võlatunnistuse ja tasumise kokkuleppe, mille kohaselt võlgnevus oli seisuga 04.09.2023 summas 1538,98 eurot ja võlgnik pidi tasuma võlgnevuse perioodil 11.09.2023-11.12.2023 nelja osamakse tasumisega. Pooled leppisid üheselt kokku, et mõistavad viidatud võlatunnistust kui lepingut, millega luuakse iseseisev võlakohustus VÕS § 30 mõistes. Paraku kostja maksegraafikut korrektselt ei täitnud ning tasus üksnes september 2023 osalise osamakse summas 300 eurot (osamakse kokku oli summas 500 eurot). Seoses maksegraafiku mittejärgimisega ütles võlausaldaja maksegraafiku üles ja kogu võlgnevuse jääk summas 1238,98 eurot muutus sissenõutavaks alates 25.09.2023. Võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on jätkuvalt 1238,98 eurot. Kuna kostjad on jätnud täitmata rahalise kohustuse, on hagejal õigus nõuda viivist. Vastavalt võlatunnistuse p 2 on pooled kokku leppinud viivises 0,15% õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on vastutuleku korras nõus viivist nõudma vähendatud määrast 0,06% päevas, kokku on viivis hagiavalduse esitamise seisuga 115,20 eurot. Hageja palub mõista kostjalt R. S.t hageja Ruutjalg OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 1238.98 eurot, viivis summas 115.20 eurot, viivis põhisummalt 1238.98 eurot alates 23.02.2024 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni määras 0,06% päevas tasumata põhisummast ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 18.04.24.a ning menetluskulude nimekiri 04.05.24.a avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulu summas 603,9 €. Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 315 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille järgi esindaja toiminguteks menetluses oli dokumentidega tutvumine, hagi koostamine ja esitamine kohtule 4 tundi ja menetluskulude nimekirja ajakulu 0,5 tundi, tunnimääraga 110 eur/h+km, kokku summas 603,9 eurot (sh käibemaks). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud õigusabi osutamine 4,5 töötunni ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 603,9 eurot (4,5*110+km). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 918,9 eurot (315+603,9). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (918,9 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.