2-23-137978/6 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja esitas 03.07.2019.a laenutaotluse 1000,00 euro kasutamiseks. Pärast 03.07.2019.a taotletud laenuosa ülekandmist 03.07.2019.a kostja arveldusarvele, jäi kostja laenu põhisummaks 1000 eurot ja kasutamiseks ajaks 360 päevaks. Kostjal oli õigus kasutada laenusummat perioodil 03.07.2019.a – 10.07.2020.a. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 45,31 % aastas ja krediidikulukuse määr oli 56,01 % aastas. Esialgne võlausaldaja Creditstar Estonia AS loovutas nõude ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le koos kõikide seadusest ja kliendilepingu punkti 10 ja nõude loovutamise lepingust nr 011210 (nõude loovutamise leping nr 011210) tulenevate õigustega 29.10.2019.a. Hageja teavitas kostjad nõude loovutamisest. Nõude loovutamise teade saadeti AS Eesti Posti vahendusel Creditstar Estonia AS-ga kliendilepingu sõlmimisel kostja enda poolt märgitud aadressile. Kostja ei ole sooritanud ühtegi makset laenu tagastamiseks. Kostja võlgnevus oli seisuga 13.02.2024.a tagastamata laen 1000 eurot. Kostja ei ole teinud ühtegi makset laenu tagastamiseks. Kostja ei täitnud ka intressi tasumise kohustust. Kostjal on tasumata intressi võlg 262,04 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,06 % tagastamata laenu summalt päevas, kuna poolte kokkuleppe kohaselt oli viivisemääraks 0,06 % päevas tagastamata laenu summalt. Kostja ja esialgse võlausaldaja vahel sõlmitud kliendilepingu punkti 10 kohaselt on laenuandjal või hagejal õigus nõuda laenusaajalt sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 50 euro ulatuses. Kostjaga sõlmitud lepingut ei ole üles öeldud. Seega puudub vajadus ja võimalus tõendada, et kostjale on edastatud lepingu ülesütlemise teade ja kas kostja on antud teate kätte saanud. Hageja on seisukohal, et Creditstar Estonia AS on kostjale laenu andes järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 04.04.2024.a. ning menetluskulude nimekiri 05.05.24.a avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude ja märgib täiendavalt ka järgneva. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud krediidikonto lepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidikulukuse määr (56,01%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2019.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 19,37%. Kostja sõlmis laenulepingu 03.07.2019.a, mille krediidi kulukuse määraks on 56,01%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (19,37*3=58,11%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 350 eurot ja õigusabikulud summas 120 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille järgi esindaja toiminguteks menetluses oli tutvumine maksekäsu kiirmenetluse dokumentidega tsiviilasjas nr 2-23-137978, tutvumine hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega, hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 1 h x 120 =120 eurot. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud õigusabi osutamine 1 töötunni ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 470 eurot (350+120). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (470 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.