Osaühing SPINNAKER hagi Yachtico võlgnevuse, kahjuhüvitise ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
6394,92 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Osaühing SPINNAKER (registrikood 10859278, asukoht Kai tn 6, 15051 Tallinn);
GmbH
vastu
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Carry Plaks (e-post [email protected]); Kostja: Yachtico GmbH (välismaa registrikood HRB 165553B, asukoht Schlesischerstr. 27, 10997 Berliin, Saksamaa, e-post [email protected]); Kostja esindaja: B. B. (e-post xxxx). Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu SPINNAKER hagi Yachtico GmbH vastu võlgnevuse, kahjuhüvitise ja viiviste nõudes osaliselt.
2.Välja mõista Yachtico GmbH-lt Osaühingu SPINNAKER kasuks põhivõlgnevus 4400 eurot, viivis 2252,13 eurot ja alates 30.05.2024 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt, s.o. 4400 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3.Välja mõista Yachtico GmbH-lt Osaühingu SPINNAKER kasuks kahjuhüvitis 630 eurot, viivis 288,08 eurot ja alates 30.05.2024 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna kahjuhüvitiselt, s.o. 630 eurolt kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda.
5.Välja mõista Yachtico GmbH-lt Osaühingu SPINNAKER kasuks menetluskuluna 2250,13 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4400 eurot, viivised põhivõlalt hagi esitamise seisuga 355,85 eurot ja sealt edasi TsMS § 367 kohaselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtulahendi tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina põhivõlast kuni põhivõla tasumiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise 1170 eurot, viivised kahjuhüvitiselt hagi esitamise seisuga summas 23,47 eurot ja sealt edasi TsMS § 367 kohaselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtulahendi tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina kahjuhüvitisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 26.06.2018 hagejale tellimuse hagejale kuuluva jahi Eliza Hanse 325/2013 üürimiseks ajavahemikuks 04.08.2018-18.08.2018 oma kliendi jaoks. 26.06.2018 kinnitas kostja hagejale, et kostja klient on kostjale maksnud, sh kinnitas kostja oma tellimust ja palus hagejal väljastada kostjale selle kohta arve. 27.06.2018 esitas hageja kostjale kokkulepitud summa kohta esimese (osalise) arve nr 180642 summas 2200 eurot maksetähtajaga 04.07.2018. 09.10.2018 esitas hageja kostjale kokkulepitud summa teise osa kohta arve nr 181013 summas 2200 eurot maksetähtajaga 16.10.2018. Kostja arveid ei tasunud. Kuivõrd makseid ei laekunud, tegi hageja kostjale korduvalt järelepärimisi. Kostja kinnitas hagejale korduvalt, et on arved hagejale tasunud ja ülekandega on probleem pangas, kuid oma maksekohustust kostja kordagi ei vaidlustanud. Hageja täitis talle kokkuleppest tulenevad kohustused ning andis jahi kokkulepitud ajavahemikuks kostja kliendi kasutusse.
Hageja on seisukohal, et kostja üldtingimused ei kohaldu hageja ja kostja vahelisele lepingule. Kostja poolt esitatud üldtingimused pärinevad 01.01.2020, aga kõnealuse tellimuse tegi kostja hagejale 26.01.2018. Kostja esitatud tellimuses ega muus tellimusega seonduvas kommunikatsioonis ei olnud viidet kostja üldtingimustele ega asjaolule, et kostja tegutseb kolmanda isiku nimel. Üldtingimused ei reguleeri jahi üürileandja ja kostja kui jahi üürniku vahelisi suhteid, vaid kostja ja tema klientide vahelisi suhteid. Hageja ei ole andnud kostjale volitust ennast esindada ja enda nimel jahtide kasutajatega lepinguid sõlmida. Hagi ei ole aegunud, kuna hagi aegumine peatus juba maksekäsu menetluse avalduse esitamisega 02.05.2019.
4.Hageja on pidanud kandma kulusid hagimenetluse eelsele õigusabile seoses kostja võlgnevusega summas 1170 eurot. Hageja õigusabikulude kandmist tõendavad arve nr EE2019-0040 summas 900 eurot ja arve nr EE2019-0089 summas 270 eurot. Hageja palub välja mõista ka viivise kahjuhüvitiselt. Viivist summalt 900 eurot arvestab hageja maksekäsu avalduses esitamise hetkest 2/9
(02.05.2019) ja viivist 270 eurolt arvestab hageja hagi esitamise hetkest, mõlemal juhul seaduses sätestatud määras. Kostja seisukoht
Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et pooltevaheline õigussuhe põhineb kostja üldtingimustel. Kostja kui portaaliteenuse osutaja sõlmib lepinguid üksnes oma üldtingimuste alusel ja hageja on nõustunud kostja üldtingimustega. Vastavalt kostja üldtingimustele reguleeritakse kõiki õigussuhteid kostjaga Saksa Liitvabariigi õigusega, välja arvatud ÜRO kaupade rahvusvahelise müügilepingu konventsioon, ja ainuõiguslik kohtualluvus on Berliinis.
Kostjast ei ole saanud võlgnikku. Kostja haldab laevade vahendamise portaali ja korraldab broneeringuid prahtija ja jahtide omaniku või operaatori nimel, eest ja arvel. Kostja ei muutu mingil juhul paadi üürileandja lepingupartneriks. Võlgnik oleks paadi vastav rentnik.
Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja esitas nõude 2018. aastast. See nõue aegub 31.12.2021.
Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4400 eurot, kahjuhüvitise 1170 eurot, viivised 379,32 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised põhivõlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt asjaolust, et kostja üüris perioodil 04.08.201818.08.2018 oma kliendi jaoks hagejale kuuluvat jahti Eliza, kuid kostja pole hagejale jahi kasutamise eest tasunud. Kostja makseviivituse tõttu on hagejal tekkinud kahju seoses kohtueelsete õigusabikuludega. Kostja vaidleb hageja nõuetele vastu.
10.Võttes arvesse, et poolte vahel on vaidlus, millise riigi õigus kuulub käesolevas tsiviilasjas kohaldamisele ning kohtualluvuse osas, lahendab kohus esmalt antud küsimused. Kostja on käesolevas menetluses hageja nõudele vastu vaielnud ning leidnud, et pooltevaheline õigussuhe põhineb kostja 01.01.2020 üldtingimustele (tlk 154-155), millest tulenevalt on kohtualluvus Berliini kohtutel ja hageja nõuet tuleb hinnata Saksamaa õiguse alusel. Kohus selgitas kostjale 16.01.2024 määruses (tlk 166-167), et olukorras, kus kostja leiab, et pooltevahelisele õigussuhtele kohalduvad kostja üldtingimused, tuleb kostjal selgitada ja tõendada lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid, mh millal, mis vormis ja mis tingimustel leping poolte vahel sõlmiti. Samuti selgitas kohus kostjale, et kostjal tuleb tõendada, et poolte vahel oli kokkulepitud, et kohaldub Saksamaa õigus ja kohtualluvus on Berliini kohtu kasuks, sh tuli kostjal esitada viited vastavatele lepingu või üldtingimuste punktidele. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) artikkel 25 lg 1 kohaselt, kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”) artikkel 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingu suhtes lepingupoolte valitud õigust. Valik tuleb teha sõnaselgelt või nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Omal valikul võivad pooled valida kas terve lepingu või üksnes mõne selle osa suhtes kohaldatava õiguse. Hoolimata kohtu selgitustest, ei ole kostja kohtu ette toonud, miks ta leiab, et pooltevahelisele õigussuhtele kohalduksid kostja üldtingimused või pooled oleksid kokku leppinud kohtualluvuse Berliini kohtu kasuks ning kohaldatavaks õiguseks Saksamaa õiguse. 3/9
Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest ilmneks, et hageja tegi tahteavalduse kostja üldtingimustega nõustumiseks. Samuti märgib kohus, et antud juhul on kostja kohtule esitanud 01.01.2020 kehtinud üldtingimused (tlk 154-155), kuid hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale jahi tellimuse 26.06.2018. Kostja ei ole tõendanud, et esitatud üldtingimused (tlk 154-155) kehtisid ka 26.06.2018 jahi tellimuse esitamise ajal. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooltevahelisele õigussuhtele ei kohaldu kostja 01.01.2020 üldtingimused.
11.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) artikkel 7 lg 1 punkti a kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Sama artikli lg 1 punti b teise alternatiivi kohaselt isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis, kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana, teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada. Hagiavalduse kohaselt asus üüritav jaht Eliza Eestis ja jahti kasutati Eestis, seega pidi teenuse osutamise koht olema Eestist ja teenust osutati Eestis, mistõttu allub hagi määruse (EL) nr 1215/2012 (uuesti sõnastatud) artikkel 7 lg 1 punkti b teise alternatiivi kohaselt Eesti kohtutele. TsMS § 89 lg 1 kohaselt lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi võib esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse vallasasja müügilepingu puhul TsMS § 89 lõike 1 tähenduses kohustuse täitmise kohaks kohta, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama, teenuse osutamise lepingu puhul kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama. Muul juhul loetakse kohustuse täitmise kohaks TsMS § 89 lõike 1 tähenduses võlgniku tegevuskohta, selle puudumisel elu- või asukohta. Kostja 26.06.2018 e-kirjast jahi tellimiseks (tlk 43) nähtub, et jaht Eliza üüriti Tallinnas. Seega oli teenuse osutamise kohaks Tallinn ning hagi allub Harju Maakohtule.
12.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”) artikkel 4 lg 1 punkt b kohaselt, kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole valitud vastavalt artiklile 3 ning ilma et see piiraks artiklite 5 kuni 8 kohaldamist, määratakse, et teenuse osutamise leping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on teenuse osutaja harilik viibimiskoht. Asjas puudub vaidlus, et hageja harilik viibimiskoht on Eestis, mistõttu kuulub antud juhul kohaldamisele Eesti õigus.
13.Võttes arvesse, et kostja on esitanud ka aegumise vastuväite, analüüsib kohus järgnevalt, kas hageja on oma nõude esitanud selleks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Riigikohus on lahendis nr 2-16-16764 p-s 11 asunud seisukohale, et aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (vt Riigikohtu 17. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-7948/81, p 11; 9. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-4918/86, p 10; 1. juuni 2016. a otsus kriminaalasjas nr 31-1-41-16, p 14; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 14; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 13). Kohus on seisukohal, et antud juhul on poolte vahel sõlmitud üürileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes, mille kohaselt kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Antud juhul ilmneb, et pooled on kokku leppinud tasumise vastavalt arvetele ning hageja on kostjale väljastanud 27.06.2018 arve summas 2200 eurot (tlk 46) ja 09.10.2018 arve summas 2200 eurot (tlk 47). Seega algas 3-aastane aegumistähtaeg 01.01.2019 ja hageja pidi kooskõlas TsÜS § 146 lg-ga 1 ja TsÜS § 147 lg-ga 3 nõudega kohtusse pöörduma 4/9
hiljemalt 31.12.2021. Ka kostja on vastuses hagile leidnud, et hageja nõuded aegunuks 31.12.2021. Antud juhul on hageja Euroopa maksekäsu avalduse käesolevas tsiviilasjas esitanud 02.05.2019 ja hagiavalduse 28.08.2019. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuivõrd hageja esitas Euroopa maksekäsu avalduse 02.05.2019, on nõue esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning hageja nõue kuulub sisuliselt läbivaatamisele.
14.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja nõude alus on VÕS § 271. Lisaks tuleneb VÕS § 76 lgst 1, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
15.Kostja on asunud seisukohale, et kostja vastu esitatud nõue on põhjendamatu, kuna hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe. Seega analüüsib kohus, kas kostja on lepingu osapool ning kas tema suhtes kehtivad lepingust tulenevad kohustused. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja selgituste kohaselt pakub kostja üksnes platvormi, mille kaudu paadi omanikud ja üürnikud saavad üürilepinguid sõlmida ning kostja haldab laevade vahendamise portaali ja korraldab broneeringuid prahtija, jahi omaniku või operaatori nimel. Kohus märgib, et kostja ei ole kohtu ette toonud, kelle nimel ta antud juhul väidetavalt lepingu sõlminud on. 26.06.2018 e-kirjast (tlk 43) nähtuvalt on kostja pöördunud hageja poole sooviga üürida jahti Eliza perioodil 04.08.201818.08.2018 ja palunud arve väljastada kostja nimele. Kostja esitatud 26.06.2018 tellimusest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud kolmanda isiku nimel. Kohus leiab, et üksnes asjaolu, et kostja 26.06.2018 e-kirjast nähtuvalt ootab kostja enda kliendilt makset, ei tähenda, et kostja oleks lepingu sõlminud enda kliendi nimel, kuna tellimuses pole nimetatud kostja kliendi nime ega viidatud, et lepingu pooleks oleks kolmas isik. Samuti on hageja kinnitanud 16.10.2023 seisukohas, et hageja ei ole andnud kostjale volitust ennast esindada ja enda nimel jahtide kasutajatega lepinguid sõlmida, seega pole kohtu hinnangul kostja sõlminud lepingut ka hageja nimel. Kohus on seisukohal, et kostja 26.06.2018 e-kirjast (tlk 43) nähtuvalt on kostja teinud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks enda nimel ning on seega üürilepingu pooleks. Samuti nähtub kostja 19.10.2018 e-kirjast (tlk 48-50), et kostjale teadaolevalt on kostja tasunud hagejale 05.07.2018 3600 eurot, 02.08.2018 120 eurot ja 140 eurot, ning kostja 26.11.2018 e-kirjast (tlk 4850), et kostja on algatanud uurimise pangaga, et välja selgitada makse hilinemine. Kohus leiab, et eelnimetatud e-kirjad tõendavad, et ka kostja pidas ennast lepingupooleks ja hagejale makse tegemiseks kohustatud isikuks. Kostja ei ole tõendanud vastupidist.
16.Seega on kohtu hinnangul pooled sõlminud üürilepingu VÕS § 271 mõttes, millega hageja andis kostjale kliendi jaoks kasutamiseks jahi Eliza ning kostja kohustub hagejale maksma selle eest tasu. Kostja kohustus üürilepingu alusel tasuma 4400 eurot. Hageja on kostjale väljastanud 27.06.2018 arve (tlk 46) summas 2200 eurot maksetähtajaga 04.07.2018 ja 09.10.2018 arve (tlk 47) summas 2200 eurot maksetähtajaga 16.10.2018. Kostja on mitmes e-kirjas enda kohustust kinnitanud ja lubanud selle täita (tlk 43-50, poolte kirjavahetus). Kostja nimetatud kohustust täitnud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid üüritasu suurusele. Seega tuleb kostjalt VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1, § 271 koostoimes hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4400 eurot.
17.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates arvete maksetähtaegadest kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette 5/9
nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Antud juhul on kostja oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud, seega on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest on antud juhul viivisemääraks perioodil 05.07.201831.12.2022 8% aastas, perioodil 01.01.2023-30.06.2023 10,5% aastas, perioodil 01.07.202331.12.2023 12% aastas ja alates 01.01.2024 12,5% aastas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 05.07.2018-31.12.2022 viivist 8% aastas, perioodil 01.01.2023-30.06.2023 10,5% aastas, perioodil 01.07.2023-31.12.2023 12% aastas ja perioodil 01.01.2024-29.05.2024 12,5% aastas põhinõudelt 2200 eurot, mis on 1151,14 eurot. Lisaks on hagejal õigus kostjalt nõuda perioodil 17.10.2018-31.12.2022 viivist 8% aastas, perioodil 01.01.2023-30.06.2023 10,5% aastas, perioodil 01.07.2023-31.12.2023 12% aastas ja perioodil 01.01.2024-29.05.2024 12,5% aastas põhinõudelt 2200 eurot, mis on 1100,99 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 29.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 2252,13 eurot. Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue TsMS § 367 alusel ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 4400 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.05.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
18.Hageja on täiendavalt esitanud kahju hüvitamise nõude. Hageja nõuab kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 1170 eurot. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõude alus on VÕS § 128 lg 3 koostoimes VÕS § 115 lõikega 1. Nimelt on Riigikohus on lahendis nr 32-1-84-14 p-s 24 asunud seisukohale, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad. Antud juhul on hageja Advokaadibüroo Loor OÜ 29.04.2019 arvega nr EE2019-0040 (tlk 58) tõendanud, et hageja on kohtueelse õigusabi saamiseks pöördunud Advokaadibüroo Loor OÜ poole ning hagejale on osutatud 5 tunni ulatuses kohtueelset õigusabi maksumusega 900 eurot (koos käibemaksuga). Samuti on hageja Advokaadibüroo Loor OÜ 16.07.2019 arvega nr EE2019-0089 (tlk 59) tõendanud, et hagejale on osutatud 1,5 tunni ulatuses kohtueelset õigusabi maksumusega 270 eurot (koos käibemaksuga). Hagejale on õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta), mis kohtu hinnangul on mõistlik tunnitasu. Kohus leiab, et hageja kohtueelsed õigusabikulud on tõendatud ja põhjendatud 4,2 tunni ulatuses osas, mis seonduvad asjaolude analüüsi, nõude koostamisega kostjale ja kommunikatsiooniga hagejaga. Kohus ei pea põhjendatud kahju hüvitisena kostjalt välja mõista 29.04.2019 arvel nimetatud õigusabikulusid 0,8 tunni ulatuses ning 16.07.2019 arvel nimetatud õigusabikulusid 1,5 tunni ulatuses seoses Euroopa maksekäsuga seonduvate toimingutega. TsMS § 174 lg 11 kohaselt ei või menetlusosaline TsMS kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-138-10 p-s 27 selgitanud, et hagiga ei saa nõuda selliste nõude esitamisega seotud kulude hüvitamist, mille väljamõistmist saab menetlusosaliselt nõuda kohtuotsuses tehtud menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (TsMS § 174). Sellisteks kuludeks, mida ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt nõuda, on TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi ka lepingulise esindaja kulud menetluses. Need on kulud alates hagiavalduse või muu kohtule esitatava menetlusdokumendi koostamisest, st erinevalt hagejast leiab kolleegium, et hagi ettevalmistamise ja koostamise kulusid hagimenetluses kahjuhüvitisena TsMS § 174 lg-st 7 tulenevalt nõuda ei saa, vaid need saab esitada menetluse n.ö võitmise korral sissenõudmiseks menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt ka Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Kohus on seisukohal, et Euroopa maksekäsu koostamise ja esitamisega seotud kulud on kohtumenetlusega seotud kulud, 6/9
mida hageja saab välja nõuda menetluskulude kindlaksmääramise menetluses mitte kahju hüvitamise nõudena. Lisaks märgib kohus, et hageja on käibemaksukohustuslane ning ei ole põhjendanud, et ta ei saa käibemaksu õigusabikuludelt maha arvata, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kohtueelselt tehtud õigusabitoimingute mahtu kokku 4,2 tunni ulatuses, mis on seotud asjaolude analüüsi, hagejaga suhtluse ning kostjale nõudekirja koostamisega. Kohus leiab, et hageja eelnimetatud kohtueelsed õigusabikulud on tõendatud ja põhjendatud, kuna hageja esindaja pidi kostjale kohtueelse nõudekirja saatmiseks asjaoludega tutvuma, hagejaga suhtlema ning kirja koostama. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kahju hüvitamiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 630 eurot (150x4,2). Kohus jätab rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude 540 euro ulatuses.
19.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt viivist nõuda perioodil 02.05.2019-31.12.2022 8% aastas, perioodil 01.01.2023-30.06.2023 10,5% aastas, perioodil 01.07.2023-31.12.2023 12% aastas ja perioodil 01.01.2024-29.05.2024 12,5% aastas kahjuhüvitiselt summas 630 eurot, mis on 288,08 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 29.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kahjuhüvitiselt summas 288,08 eurot. Samuti kuulub osaliselt rahuldamisele hageja viivisenõue TsMS § 367 alusel ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis kahjuhüvitiselt summas 630 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.05.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
20.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 4400 eurot, viivis põhivõlgnevuselt summas 2252,13 eurot, kahjuhüvitis summas 630 eurot, viivis kahjuhüvitiselt summas 288,08 eurot ning käesolevaks ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise. Kohus jätab hagi rahuldamata kahjuhüvitise summas 540 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 8 eurot ja käesolevaks ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas kahjuhüvitiselt 630 eurot ületavas osas.
21.TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 6394,92 eurot. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu oli 5949,32 eurot, kuid kohus rahuldab hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõuded 5401,32 euro ulatuses, s.o 91% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 9% ulatuses hageja kanda ja 91% ulatuses kostja kanda.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 450 eurot, tõlkekulud 615,80 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 1720,90 eurot ning Euroopa maksekäsu menetluses 270 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud 7/9
ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 450 eurot.
25.Menetluskulude nimekirjade järgi on hagejale osutatud õigusabi Euroopa maksekäsu menetluses 1,5 tundi hinnaga 150 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Hagimenetluses on hagejale osutatud õigusabi 5,9 tundi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks, 1,6 tundi tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks ja 1,9 tundi tunnihinnaga 175 eurot (ilma käibemaksuta).
26.Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus artikkel 25 lõike 2 kohaselt koosnevad määruse kohaldamisel kohtukulud kohtule tasumisele kuuluvatest tasudest ja lõivudest, mille suurus määratakse kindlaks siseriikliku õiguse kohaselt. Sama määruse artikkel 26 kohaselt kõiki menetlusküsimusi, mida määruses eraldi ei käsitleta, reguleeritakse siseriikliku õigusega. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja Euroopa maksekäsuga seotud kulud on TsMS § 4842 alusel põhjendatud üksnes 20 euro ulatuses.
27.Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et ülejäänud hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 9,4 tunni ulatuses, millest 5,9 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta), 1,6 tunni ulatuses tunnihinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta) ning 1,9 tunni ulatuses tunnihinnaga 175 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasud kooskõlas kohtupraktikaga. Hageja nõuab menetluskulude väljamõistmist osaliselt koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane ning hageja pole kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud esindajale 1489,50 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub Euroopa maksekäsu kulu 20 eurot.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista tõlkekulud kokku 615,80 eurot (koos käibemaksuga 20%). Kohus on seisukohal, et tegemist on osaliselt põhjendatud kuluga, kuna käesolevas tsiviilasjas oli vajalik menetlusdokumentide tõlkimine. Kohus ei pea eelnimetatud tõlkekulusid põhjendatuks käibemaksu osas, kuna hageja on käibemaksukohustuslane ega ole kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu kuludelt tagasi arvestada. Seega tuleb tõlkekulud kostjalt hageja kasuks välja mõista ilma käibemaksuta 513,17 eurot.
29.Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid 2472,67 eurot (450+513,17+1489,50+20). Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 91% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 2250,13 eurot.
30.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
31.Kostja pole kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud, seega loeb kohus, et kostja ei soovi menetluskulude kindlaksmääramist ning kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 8/9
32.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.