Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-12444 PlusPlus Capital AS hagis O. T. vastu võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus edastatud järgnevalt: rahvastikuregistris näidatud aadressile: Xxxx 03.11.2023 ja 09.11.2023, mis on tagastatud. Eeltoodud menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 10.12.2023, kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtajaks, so 02.01.2024 vastanud. 14.03.2024 kohtumäärus, 28.03.2024 hagiavalduse täiendus koos tõenditega on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 17.04.2024, kostja ei ole eeltoodu osas kohtu poolt määratud tähtajaks, so 02.05.2024 seisukohta hagi täiendusele ega tõenditele esitanud. Rahvastikuregistri andmetel on alates 17.12.2023 kostja elukoha aadress Xxxx kehtetu. Kehtivat elukoha aadressi kostjal seisuga 29.05.2024 ei ole. Töötamise registri andmetel ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale tööandja vahendusel menetlusdokumente kätte toimetada. MTA väljavõtte järgi tehti P OÜ poolt viimane väljamakse kostjale aprillis 2022. Kohtul puuduvad kostja elu- ja viibimiskoha (sh kontaktandmete) kohta andmed. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on rikkunud kohustust, siis võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja palub 28.03.2024 hagiavalduse täienduses kostjalt välja mõista kostja ja L AS vahel 07.04.2022 väikelaenulepingu nr xxxx alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 15 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 2935,11 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, kuutasu 83,69 eurot, intressivõlgnevus 815,16 eurot ning edasiulatuv viivis alates 01.09.2023 põhinõudelt 15 000 eurolt 17,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja ja hageja selgituste kohaselt on kostja krediidivõimelisust hinnatud enne krediidilepingu sõlmimist kostja AS Xxxx arvelduskontol nr xxxx (periood 01.11.2021-05.04.2022) kajastuvate andmete alusel. Kohus tuvastas, et kostja töötas P OÜ-s ja tema regulaarseks igakuiseks sissetulekuks oli 1650 eurot. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt ei olnud kostjal finantskohustusi (laene, liisinguid, krediitkaarte) ja tema igakuised kulud olid madalad ning peamiste kulude aluseks olid toidukauplustes teostatud tehingud. 01.11.2021 kuni 05.04.2022 perioodil oli kostja sissetulekud 10 725 eurot ja väljaminekud 5758,30 eurot. Eeltoodut arvestades oli kostja kohtu hinnangul enne krediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline ja kostja oli võimeline töötasu suurust ja kulutusi arvestades teenindama laenu. Seega ei ole krediidiandja (mh

nõude loovutusest tulenevalt hageja) rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Lepingus sätestatud krediidikulukuse määr 24,21% aastas ei ole ülemäärane ning VÕS § 4062 lg 3 ei kohaldu. Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja L AS vahel 07.04.2022 väikelaenulepingu nr xxxx alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 15 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 2935,11 eurot (periood 29.07.2022-31.08.2023), sissenõudmiskulud 35 eurot (17.08.2022, 12.12.2023 ja 10.12.2023 meeldetuletuskirjad; so 25+5+5=35 eurot), kuutasu 83,69 eurot, intressivõlgnevus 815,16 eurot ning edasiulatuv viivis alates 01.09.2023 põhinõudelt 15 000 eurolt 17,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 1680 eurot (sh riigilõiv 1260 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine, so 3,5 h x 100= 350 eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot 20%, kokku 420 eurot). Kohus on seisukohal, et riigilõiv 1260 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 244 eurot (2 tunni tasu x 100= 200 eur), s.o käibemaksuga (22%) 244 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 1504 eurot (1260 eurot riigilõiv + õigusabikulu 244 eurot, käibemaksuga). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.