S. L. (pankrotis) pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
võlausaldajate nimekirja kinnitamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende võlgnik S. L. (pankrotis, isikukood xxxxxxxxx; elukoht xxxxx xxx-xxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxx@xxxxxxxxx); pankrotihaldur Martin Pärn (isikukood xxxxxxxxx; Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ, Juhkentali 52, 10113 Tallinn; e-post [email protected]); vastuväite saanud võlausaldajad: - Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post [email protected]), esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo (registrikood 11930038), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Cärolin Markus; - OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; e-post [email protected]), lepinguline esindaja Carina Helimets, e-post [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Kinnitada võlausaldajate nimekiri S. L. (pankrotis, isikukood xxxxxxxxx) pankrotimenetluses järgnevalt:
2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2) Jrk Võlausaldaja nimi, isiku- või registrikood Nõude suurus Jaotise % nr (eurot)
1.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 20,00 0,12% (registrikood 70000349)
OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568) 1095,90 6,70%
3.Holm Bank AS (registrikood 14080830) 231,60 1,42%
4.Bondora AS (registrikood 11483929) 14 846,23 90,73%
5.BB Finance OÜ (registrikood 11306564) 168,08 1,03% Kokku: 16 361,81 100,00% Ükski nõue ei ole loetud kaitsmiseta tunnustatuks. Ühegi nõude puhul ei ole tegemist solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega. Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide.
Tsiviilasi nr 2-23-9337 Jätta S. L. (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata OMEGA INVEST OÜ nõue 356,26 euro ulatuses.
3.Jätta S. L. (pankrotis) pankrotimenetluses täielikult tunnustamata Aktiva Finance Group OÜ nõue 7001,73 eurot.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
5.Avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata määrus haldurile ja vastuväite saanud võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad haldur, vastuväite esitanud võlgnik, vastuväite esitanud või vastuväite saanud võlausaldaja ja võlausaldaja, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta teate kättetoimetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade loetakse kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus kuulutas 20.10.2023 määrusega välja S. L. (võlgnik) pankroti, algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Martin Pärna (haldur). Teade pankroti väljakuulutamise kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes 20.10.2023. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 17.11.2023.
2.Võlausaldajad olid kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt 20.12.2023. Haldur koostas esialgse võlausaldajate nimekirja ja teatas 20.01.2024 Ametlikes Teadaannetes võimalusest tutvuda nimekirjaga ja esitada vastuväiteid kuni 05.02.2024.
3.25.03.2024 esitas haldur kohtule lõpliku võlausaldajate nimekirja ning palus lahendada vastuväited sisuliselt, kinnitada tunnustatud nõuded ja jaotised. Avaldusi nõude esitamise tähtaja ennistamiseks ei esitatud. Pandiga tagatud võlausaldajate nõuded ja pandiõigused puudusid. Ühtegi nõuet ei loetud kaitsmiseta tunnustatuks pankrotiseaduse (PankrS) § 1003 lg 4 alusel. Võlgnik ja võlausaldajad nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Haldur esitas vastuväited Aktiva Finance Group OÜ nõudele 7001,73 eurot täies ulatuses ja OMEGA INVEST OÜ nõudele 1452,16 eurot täies ulatuses ning andis neile tähtaja vastuväidete kohta seisukoha ja tõendite esitamiseks hiljemalt 26.02.2024. Võlausaldajad esitasid halduri vastuväitele oma seisukohad, kuid ei esitanud omapoolseid arvutusi iga sõlmitud lepingu osas võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 94 sätestatud intressi määras ilma muude lepingus kokku lepitud kuludeta. Haldur ei ole vastuväidetest võlausaldajate nõuetele loobunud. Haldur vaidlustas ka Bondora AS esitatud nõude 14 846,23 eurot täies ulatuses, kuid pärast vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate tõendite esitamist loobus oma vastuväitest ja tunnustas võlausaldaja nõuet täies ulatuses 14 846,23 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
4.PankrS § 1003 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt lahendab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega. Kohus võib vajaduse korral võlausaldajate nimekirja kinnitamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. PankrS § 1003 lg 2 järgi jätab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui võlausaldajate nimekirja vormistamisel ei ole järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid või on rikutud võlausaldaja õigusi, eelkõige vastuväidete ja seisukohtade esitamisel, ja kohus ei saa ise puudust kõrvaldada. Vastavalt PankrS § 1003 lg 3
Tsiviilasi nr 2-23-9337 esimesele lausele loetakse nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur vastuväitest loobub.
5.Kohus lahendab halduri poolt võlausaldajate nõuetele esitatud vastuväited.
5.1.Haldur tugineb vastuväidetes sellele, et krediidiandjate poolt ei ole lepingute sõlmimisel järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega märgib kohus kõigi vaidlusaluste tarbijakrediidilepingute kohta järgmist. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Seega on krediidiandjal teabe saamise kohustus ja krediidivõimelisuse hindamise kohustus. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 2 esimese ja teise lause järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ning tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 2 kolmandast lausest peab teises lauses sätestatud kohustuse täitmisel krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks kasutama asjakohaseid andmekogusid ja küsima vajadusel tarbijalt teavet. Samas peab krediidiandja tarbijalt saadud teavet tulenevalt VÕS § 4034 lg 4 teisest lausest vastavalt KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 ka kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS-s ja VÕS-s sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav krediidivõimelisuse hindamiseks. Seadusest ei tulene seega nõuet, et tarbijalt tuleb nõuda konto väljavõtet igal juhul, kuid kohtu hinnangul tuleks üldjuhul laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtet küsida, et adekvaatselt hinnata krediidivõimelisust. Pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata üksnes juhul, kui muu info on tarbija krediidivõime hindamiseks piisav. Seejuures ei saa piirduda ainult tarbijalt endalt saadud infoga. Järelikult ei saa laenuandja võlgniku krediidivõimet hinnates tugineda üksnes võlgniku taotluses märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata ja arvestamata tema pangakonto väljavõtetelt nähtuva teabe ja muu laenuandjale teadaoleva informatsiooniga (vt nt ka Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-142816, p 8). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese ja teise lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
5.2.Aktiva Finance Group OÜ esitas 18.12.2023 nõudeavalduse summas 7001,73 eurot:
Tsiviilasi nr 2-23-9337 - 30.11.2022 AS-ga Inbank Finance sõlmitud väikelaenu lepingu nr L89010658599 (laenusumma 1600 eurot) alusel laenujääk 1672,95 eurot (põhinõue tagastamata laen 1463,30 eurot, intress 102,14 eurot, haldustasu 16 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 41,51 eurot); - 08.09.2022 AS-ga Inbank (nõudeavalduses märgitud AS-ga Inbank Finance) sõlmitud IN Pay makselahenduse lepingu nr C85007555683 (krediidisumma 4700 eurot) alusel krediidijääk 5328,78 eurot (põhinõue kasutatud krediidilimiit 4699,84 eurot, intress 325,75 eurot, haldustasu 12,40 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 240,79 eurot). Lepingutest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu lõpetati leping nr L89010658599 25.07.2023 ja leping nr C85007555683 27.07.2023. Nõuded loovutati võlausaldajale 31.07.2023. Nõudeavaldusele on lisatud 30.11.2022 väikelaenu leping nr L89010658599 koos lisadega, 08.09.2022 IN Pay makselahenduse leping nr C85007555683 koos lisadega, 25.07.2023 ja 27.07.2023 lepingute ülesütlemise teatised, 31.07.2023 teatis nõuete loovutamise kohta ja viiviseraportid.
5.2.1.Haldur vaidlustas vastuväites võlausaldaja nõude täies ulatuses, leides, et võlgnikule laenu andmisel võib olla rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Haldur palus võlausaldajal tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist ja esitada võlgniku poolt tehtud maksete arvestuse iga lepingu osas VÕS §-s 94 sätestatud intressi määras (lepingute sõlmimise ajal oli määr 2,5% aastas) ilma muude lepingus kokku lepitud kuludeta. Haldur märkis, et nõude täitmata jätmise korral võib võlausaldaja nõue jääda tunnustamata.
5.2.2.Võlausaldaja märkis oma seisukohas halduri vastuväitele, et laenuandja on väljastanud võlgnikule laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides, teostades põhjaliku krediidihindamise eeskätt laenuandja sise-eeskirjade alusel. Laenuandja kogus andmeid võlgniku regulaarsete sissetulekute ja finantskohustuste ning maksekohustuste täitmise kohta, esitas võlgnikule lepingueelse teabe krediidilepingu oluliste tingimuste kohta ning hoiatas võlgnikku krediidi võtmisega seotud ohtudest. Võlgnikuga lepingu nr L89010658599 sõlmimisel võttis laenuandja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võlgniku taotluses esitatud teabe, analüüsis võlgniku pangakonto väljavõtet ning tegi päringu ka Maksu- ja Tolliametisse. Laenuandja sai teada, et võlgniku igakuine keskmine sissetulek oli 1659,31 eurot ning väljaminek 270 eurot. Laenuandja arvestas kõik võlgniku kulud ning taotletava laenu osamakse (74,79 eurot) tuludest maha ning sai teada, et võlgnikule jäi raha reservi vähemalt 1314,52 eurot (1659,31 – 270 – 74,79). Maksehäireregistri andmetel võlgnikul lepingu sõlmimise kuupäeval maksehäireid ei olnud. Laenuandja on võlausaldajale täiendavalt selgitanud, et laenutaotluse otsus oli automaatselt positiivne. Kliendil oli kohustus jälgida lepingus määratud maksetähtaegu. Maksetega hilinemisel lisati viivisetasud järgmise kuu maksele. Kliendile edastati võlgnevuse korral igakuiselt SMS teavitus selle hetke seisu võlgnevusega. Võlgnikuga lepingu nr C85007555683 sõlmimisel võttis laenuandja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võlgniku taotluses esitatud teabe, analüüsis võlgniku pangakonto väljavõtet ning tegi päringu maksehäireregistritesse. Laenuandja sai teada, et võlgniku igakuine keskmine sissetulek oli 1771,59 eurot ning väljaminek 600 eurot. Laenuandja arvestas tuludest maha kõik võlgniku kulud ning sai teada, et võlgnikule jäi raha reservi vähemalt 1171,59 eurot (1771,59 – 600). Ükski seadus ega õigusakt ei kohusta laenuandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmisel nõudma laenusaajalt tema igakuiste sissetulekute ja väljaminekute suuruse kontrollimisel ilmtingimata laenusaaja pangakonto väljavõtte esitamist. Laenuandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 kohaselt tugineda laenutaotleja pangakonto väljavõttele vaid juhul, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Käesoleval juhul oli
Tsiviilasi nr 2-23-9337 asjakohastest andmekogudest muu kogutud teave piisav krediidisaaja krediidivõimelisuse hindamiseks. Arvestades lepingute laenusummat, osamaksete suurust ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli laenuandja hinnangul võetud kohustuste täitmine võlgnikule jõukohane. Kui krediidisaaja on andnud krediidiandjale oma tegelike kohustuste või sissetulekute suuruse kohta ebaõiget teavet, ei vabane krediidisaaja selle tagajärjel lepingus kokkulepitud kohustuste täitmisest. Seisukohale on lisatud Finantsinspektsiooni soovituslik juhend (vastutustundliku laenamise nõuded), võlgniku taotluste andmed (pakkumine), konto nr L89010658599 väljavõte, laenuandja info lepingute nr L89010658599 ja nr C85007555683 kohta ning taust.ee väljatrükk 19.02.2024 seisuga.
5.2.3.Haldur jäi 25.03.2024 menetlusdokumendis seisukohale, et krediidiandja teostatud taustakontroll ei olnud piisav selgitamaks välja võlgniku võimalus laenud tagasi maksta. Halduri hinnangul pidi krediidiandja nõudma võlgnikult krediidiasutuse konto väljavõtte, et veenduda võlgniku maksejõulisuses, kuid võlgnikult konto väljavõtet ega muid dokumente olemasolevate kohustuste suuruse kontrollimiseks ei küsitud. Võlausaldaja esitatud dokumentidest ei järeldu, et võlgnik oleks esitanud tahtlikult valeandmeid oma varalise seisu kohta, sest võlausaldaja ei ole esitanud konkreetseid andmeid selle kohta, missugust teavet ja millisel viisil võlgnikult tema kohustuste kohta küsiti. Kui võlausaldaja ei suuda tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, on halduril õigus nõuda VÕS § 4034 lg 7 järgi krediidiandjalt nõude ümberarvutamist, st ümberarvutuse tegemine ei ole halduri vaid võlausaldaja kohustus. Vaatamata halduri palvele ei esitanud võlausaldaja omapoolset ümberarvutust. Haldur jättis võlausaldaja nõude täies ulatuses tunnustamata.
5.2.4.Kohus leiab, et halduri vastuväited on põhjendatud ja Aktiva Finance Group OÜ nõue 7001,73 eurot tuleb jätta täies ulatuses tunnustamata. Võlausaldaja esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ei saa asuda seisukohale, et võlgnikule laenude andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja on sõlminud võlgnikuga kaks lepingut: 08.09.2022 IN Pay makselahenduse lepingu nr C85007555683 (krediidisumma 4700 eurot) ja 30.11.2022 väikelaenu lepingu nr L89010658599 (laenusumma 1600 eurot). Võlausaldaja on toonud välja, et makselahenduse lepingu sõlmimisel võttis laenuandja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võlgniku taotluses esitatud teabe (igakuised sissetulekud 1700 eurot ja igakuised kohustused 600 eurot), analüüsis võlgniku pangakonto väljavõtet ning tegi päringu maksehäireregistritesse. Väikelaenu lepingu sõlmimisel võttis laenuandja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võlgniku taotluses esitatud teabe (igakuised sissetulekud 1700 eurot ja igakuised kohustused 270 eurot), analüüsis võlgniku pangakonto väljavõtet ja tegi päringu Maksu- ja Tolliametisse ning maksehäireregistritesse. Tõendeid selle kohta, et laenuandja oleks võlgnikult peale laenutaotlustest nähtuvate andmete täiendavaid andmeid (sh pangakonto väljavõtet) küsinud, ei ole esitatud. Samuti ei ole esitatud muude väidetavalt laenuandja poolt asjakohastest andmekogudest (Maksu- ja Tolliamet, AS CREDITINFO EESTI ja OÜ Krediidiregister) tehtud päringute vastuseid. Võlausaldaja enda poolt on esitatud üksnes taust.ee väljatrükk 19.02.2024 seisuga, millest võlausaldaja on järeldanud, et maksehäireid võlgnikul lepingute sõlmimise ajal ei olnud. Samas võlgniku esitatud andmetest ei selgu, kas sissetulek 1700 eurot kuus on esitatud bruto- või netosissetulekuna, kas tegemist on regulaarse sissetulekuga ja millest sissetulek koosneb (nt töötasu, dividendid, üüritulu, toetused, hüvitised jms). Selle teabe peab laenuandja KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1 järgi tarbija kohta omandama. Samuti on selgusetu, kas laenutaotlustes märgitud igakuiste kohustuste all peetakse silmas vaid regulaarseid finantskohustusi või ka muid kulusid, sh majapidamiskulusid jms (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Kohus märgib siinjuures, et 08.09.2022 lepingut sõlmides on võlgnikul taotlusest nähtuvalt kohustusi olnud 600 eurot, kuid pärast krediidi 4700 eurot saamist taotletud 1500 euro asemel ja kolme kuu möödudes 30.11.2022 laenuandjaga uut lepingut sõlmides on võlgnikul igakuiseid kohustusi olnud poole vähem, so 270 eurot. Laenuandja selgituse kohaselt
Tsiviilasi nr 2-23-9337 arvestas ta 30.11.2022 kõik võlgniku kulud ning taotletava laenu osamakse (74,79 eurot) tuludest maha ning võlgnikule jäi raha kätte vähemalt 1314,52 eurot (1659,31 – 270 – 74,79). Eeltoodust tuleneb aga, et laenuandja ei võtnud täies ulatuses arvesse endaga sõlmitud varasemast lepingust (08.09.2022) tulenevaid finantskohustusi, mis võib viidata asjaolule, et laenuandja ei kontrollinud asjakohast teavet enda sisemistest andmebaasidest (kas võlgnik on või on varasemalt olnud laenuandja klient). Kohtu hinnangul ei ole laenuandja piisaval määral kontrollinud võlgniku esitatud teavet tema varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Kohtupraktika kohaselt kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt (vt RKTKm 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098, p-d 18, 21). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei saa tuletada krediidiandja poolt üksnes võlgniku esitatud andmetest ning väidetavalt välistest allikatest tehtud päringute vastustest. Seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime hindamisel seoses laenusumma suurusega (antud juhul 08.09.2022 laenu antud 4700 eurot ja 30.11.2022 laenu antud 1600 eurot). Kuna praegusel juhul ei saa muud infot võlgniku krediidivõime hindamiseks pidada piisavaks, tuli laenuandjal võlgniku esitatud andmete hindamiseks küsida ka tema pangakonto väljavõtet piisava ajavahemiku kohta, mida käesolevalt ei ole tehtud. Kohus märgib, et võlausaldaja viited laenuandja sise-eeskirjadele on sisutud, kuna ei ole toodud välja asjaolusid ja esitatud tõendeid, mida ja kuidas konkreetse võlgniku puhul krediidiotsuseid tehes arvestati ja hinnati. Laenuandja selgitustest võlausaldajale nähtub, et mõlemad laenutaotluse otsused olid automaatsed. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ning VÕS § 4034 lg 7 esimest ja teist lauset arvestades puudub võlausaldajal alus lugeda makstust tasutuks ja/või nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Antud juhul ei ole seda tehtud, kuigi haldur on määranud võlausaldajale tähtaja vastuväite kohta kirjalike seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks ning selgitanud võlausaldajale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse esitamata jätmisel võib võlausaldaja nõue vastavalt asjaoludele jääda kas täielikult või osaliselt rahuldamata (vt RKTKm 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098, p-d 24-25, 31). Kuivõrd haldur on esitanud võlausaldaja nõudele vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise vastuväite, aga võlausaldaja ei ole VÕS § 4034 lg 7 järgset ümberarvutust teinud ning võlausaldaja esitatud andmed ei võimalda ka kohtul nõude põhjendatust hinnata ega arvestuse õigsust kontrollida, tuleb võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ nõue 7001,73 eurot jätta tunnustamata täies ulatuses. Kohus nõustub halduriga selles, et olukorras, kus krediidiandja ise ei ole teavitanud tarbijat sellest, millist liiki teavet (nt erinevad regulaarsed sissetulekud, kõikide finantskohustuste suurus ja igakuiste osamaksete summa koos jooksvate majandamiskulude suurusega jne) ning milliseid tõendeid (nt viimase kuue kuu pangakonto väljavõte sissetulekute ja kohustuste olemasolu kontrollimiseks) peab tarbija oma krediidivõimelisuse kohta esitama, ei saa lugeda, et tarbijast võlgnik on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lgtele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
5.3.OMEGA INVEST OÜ esitas 24.10.2023 nõudeavalduse summas 1452,16 eurot, millest 1219,95 eurot on põhinõue, 135,32 eurot intress, 3 eurot sissenõudekulu enne lepingu lõpetamist, 50 eurot sissenõudekulu peale lepingu lõpetamist ja 43,89 eurot viivis. Nõue tuleneb Omaraha OÜ ja võlgniku vahel 21.02.2023 sõlmitud laenulepingust nr S235903666.
Tsiviilasi nr 2-23-9337 Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu leping lõpetati ja nõue loovutati võlausaldajale 29.08.2023. Nõudeavaldusele on lisatud 21.02.2023 laenuleping nr S235903666 koos lisadega (maksete ülevaade, maksegraafik, memo), laenutaotlus (laenusaaja laenutingimused), Omaraha OÜ portaali kasutamise üldtingimused, 14.08.2023 teatis lepingu ülesütlemise kohta ning 29.08.2023 ülesütlemisavaldus ja nõude loovutamise teatis.
5.3.1.Haldur vaidlustas vastuväites võlausaldaja nõude täies ulatuses, leides, et võlgnikule laenu andmisel võib olla rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Haldur palus võlausaldajal tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist ja esitada võlgniku poolt tehtud maksete arvestuse lepingu osas VÕS §-s 94 sätestatud intressi määras (lepingu sõlmimise ajal oli määr 4% aastas) ilma muude lepingus kokku lepitud kuludeta. Haldur märkis, et nõude täitmata jätmise korral võib võlausaldaja nõue jääda tunnustamata.
5.3.2.07.02.2024 elektronkirjaga edastas võlausaldaja haldurile vajaliku lisainfo, so menetlusandmed ja laenu väljavõtte kirja manustena, omapoolset seisukohta ja arvutusi esitamata.
5.3.3.Haldur leidis 25.03.2024 menetlusdokumendis, et krediidiandja teostatud taustakontroll ei olnud piisav selgitamaks välja võlgniku võimalus laenud tagasi maksta. Halduri hinnangul pidi krediidiandja nõudma võlgnikult krediidiasutuse konto väljavõtte, et veenduda võlgniku maksejõulisuses, kuid võlgnikult konto väljavõtet ega muid dokumente olemasolevate kohustuste suuruse kontrollimiseks ei küsitud. Võlausaldaja esitatud dokumentidest ei järeldu, et võlgnik oleks esitanud tahtlikult valeandmeid oma varalise seisu kohta, sest võlausaldaja ei ole esitanud konkreetseid andmeid selle kohta, missugust teavet ja millisel viisil võlgnikult tema kohustuste kohta küsiti. Kui võlausaldaja ei suuda tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, on halduril õigus nõuda VÕS § 4034 lg 7 järgi krediidiandjalt nõude ümberarvutamist, st ümberarvutuse tegemine ei ole halduri vaid võlausaldaja kohustus. Vaatamata halduri nõudele ei esitanud võlausaldaja omapoolset ümberarvutust. Haldur jättis võlausaldaja nõude täies ulatuses tunnustamata.
5.3.4.Kohus leiab, et põhjendatud on jätta OMEGA INVEST OÜ nõue tunnustamata 356,26 euro ulatuses ja tunnustada nõuet summas 1095,90 eurot. Võlausaldaja esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ei saa tõsikindlalt asuda seisukohale, et võlgnikule laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja menetlusandmete kohaselt võeti võlgniku maksevõime hindamisel sissetulekuna arvesse 1561,15 eurot (võlgniku taotluses igakuine sissetulek 1700 eurot ning Maksu- ja Tolliameti päringu andmetel 1300,96 eurot). Kohustustena arvestati võlgniku märgitu alusel majapidamiskuluna 300 eurot ja finantskohustusena 270 eurot, millele laenuandja liitis ülalpeetava kulu 75 eurot (taotluses märgitud üks ülalpeetav), kokku 645 eurot. Kuna võlgnikul kehtivad maksehäired puudusid ning sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav, anti võlgnikule laenu. Lepingu sõlmimisel ei mindud vastuollu laenuandja sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Tõendeid selle kohta, milliseid andmeid laenuandja võlgnikult küsis ja sai, ei ole esitatud. Samuti ei ole esitatud muude väidetavalt laenuandja poolt tehtud päringute vastuseid (Maksuja Tolliamet, AS CREDITINFO EESTI ja OÜ Krediidiregister). Antud juhul esineb ka vastuolu võlgniku esitatud andmete ning Maksu- ja Tolliametilt kogutud andmete vahel (sissetulek kas 1700 eurot või 1300,96 eurot), mistõttu tuli laenuandjal tarbijast võlgniku krediidivõimelisuse nõuetekohaseks hindamiseks küsida võlgnikult lisateavet (vt RKTKm 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 21). Selgusetuks jääb, miks laenuandja ei arvestanud väiksema talle teadaoleva võlgniku sissetuleku suurusega ega lähtunud konservatiivsuse põhimõttest, et minimeerida võlgniku makseraskustesse sattumise riski. Võlgniku esitatud andmetest ei selgu,
Tsiviilasi nr 2-23-9337 kas sissetulek 1700 eurot kuus on esitatud bruto- või netosissetulekuna, kas tegemist on regulaarse sissetulekuga ja millest sissetulek koosneb (nt töötasu, dividendid, üüritulu, toetused, hüvitised jms). Selle teabe peab laenuandja KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1 järgi tarbija kohta omandama. Teada ei ole laenuandja märgitud ülalpeetava kohustuste sisu 75 eurot, seda olukorras, kus lepingu sõlmimise ajal oli ühe alaealise lapse igakuise ülalpidamise kulu baassummaks 200 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei saa tuletada krediidiandja poolt üksnes võlgniku esitatud andmetest ning väidetavalt kolmandate isikute peetavatest andmekogudest tehtud päringute vastustest. Seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime hindamisel seoses laenusumma suurusega (antud juhul 1250 eurot). Kuna praegusel juhul ei saa muud infot võlgniku krediidivõime hindamiseks pidada piisavaks, tuli laenuandjal võlgniku esitatud andmete (sissetulekud ja väljaminekud) hindamiseks ning kontrollimiseks küsida ka tema pangakonto väljavõtet piisava ajavahemiku kohta, mida käesolevalt ei ole tehtud. Kohtu hinnangul ei saa eluliselt usutavaks ja reaalseks pidada majapidamiskulu 300 eurot. 2023. aasta riigieelarve seaduse (RES) § 2 lg 6 p 2 järgi oli sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus. SHS § 131 lg 3 teise lause järgi lähtutakse selle kehtestamisel minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. SHS § 131 lg 5 järgi on perekonna iga lapse toimetulekupiir 120% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Seega juhul, kui võlgniku ülalpeetavaks oli üks alaealine laps (nagu on võlgnik näidanud laenutaotluses), oli pere riiklikult kehtestatud toimetulekupiir kokku 440 eurot (200 + 240). SHS § 133 lg-st 1 saab järeldada, et selle summa sisse ei ole arvestatud eluasemekulusid. Võlgniku esitatud teabe järgi oli tal finantskohustusi 270 eurot ja sõlmitava lepingu järgi lisandus kohustusi juurde 47,99 eurot kuus. Kohtu arvates ei ole siinjuures piisav laenuandja üldsõnaline konstateering, et vastuollu ei ole mindud sise-eeskirjas sätestatud LTI suhtarvuga. Eeltoodut ning VÕS § 4034 lg 7 esimest ja teist lauset arvestades puudub võlausaldajal alus lugeda võlgniku poolt makstust tasutuks ja nõuda intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras lepingu sõlmimise ajal. Laenuandja ei ole VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt määranud uuesti tagasimakseid ja neid võlgnikule teatavaks teinud. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et võlgnik oleks maksetega viivitanud ning viivis ja sissenõudekulud oleksid põhjendatud. Kogu võlgniku poolt tasutu tuleb lugeda makstuks laenu katteks (mh VÕS § 411 tähenduses krediidi võimaliku ennetähtaegse tagasimaksena). Kuigi võlausaldaja ei ole oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku arvestust esitanud, saab kohus lepingus sätestatu ja võlausaldaja esitatud andmete alusel nõude põhjendatust ise hinnata. Laenusaaja laenutingimustest nähtuvalt kandis laenuandja tema kontole 1180,75 eurot (1250 – 25 – 43,75 – 0,50). Lepingu sõlmimisest 21.02.2023 kuni selle lõppemiseni 29.08.2023 oli laenuandjal õigus nõuda intressi maksimaalselt 18,27 eurot [(1180,75 eurot × 2,5% aastas × 130 päeva) + (1180,75 eurot × 4% aastas × 60 päeva)]. Seega oli laenusaajal kohustus tasuda laenuandjale kokku 1199,02 eurot (1180,75 + 18,27). Maksete ülevaate kohaselt on võlgnik lepingu täitmiseks teinud makseid kokku 103,12 eurot. Seega tuleb tunnustada võlausaldaja nõuet 1095,90 euro ulatuses (1199,02 – 103,12) ning jätta nõue tunnustamata 356,26 euro ulatuses (1452,16 – 1095,90).
6.Halduri 25.03.2024 esitatud lõplik võlausaldajate nimekiri sisaldab PankrS § 1001 lg-s 2 ja § 1002 lg-s 3 märgitud andmeid, va PankrS § 1001 lg 2 p-s 10 märgitud võlausaldajate häälte arv. See ei anna siiski alust jätta nimekirja kinnitamata ja haldurile tagastada. Kohus leiab, et põhilises osas on nimekirja vormistamisel järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid ning sellest ei nähtu, et lõppkokkuvõttes oleks rikutud võlausaldajate õigusi. Haldur on võimaldanud võlausaldajatel tutvuda nimekirjaga ja esitada vastuväiteid pankrotiseadusega sätestatud tähtaja jooksul ning kontrollinud esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu.
Tsiviilasi nr 2-23-9337 Lõplik võlausaldajate nimekiri tuleb kinnitada ning määrata võlausaldajate nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised, arvestades vastuväidete lahendamisel tuvastatut. Pandiõigusega tagatud nõudeid ei esitatud (PankrS § 1003 lg 5 p 5). Võlausaldajate nõuded kokku 16 361,81 eurot on tunnustatud 2. rahuldamisjärgu nõuetena ehk muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuetena PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi. Tegemist ei ole solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega (PankrS § 1003 lg 5 p 6). Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide (PankrS § 1003 lg 5 p 7). Ükski nõue ei ole loetud kaitsmiseta tunnustatuks (PankrS § 1003 lg 4). Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ nõue 7001,73 eurot tuleb halduri vastuväite ja selle lahendamisel tuvastatu alusel jätta täies ulatuses tunnustamata ning OMEGA INVEST OÜ nõuet tunnustada summas 1095,90 eurot ja jätta osaliselt tunnustamata 356,26 euro ulatuses.
7.Arvestades nõuete tunnustamise lahendamise erisusega hagita menetluses, peab kohus põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.