Otsuse avalikult teatavaks- 20. oktoober 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-9337
Tsiviilasi
S. L. a maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik S. L. (isikukood XXX ; elukoht XXX); esindajad usaldusisik Martin Pärn (isikukood XXX; Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ, Juhkentali 52, 10113 Tallinn; telefon 601 2900, 5560 8121; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja S. L. (isikukood XXX ) pankrot kell 14.00 ja algatada S. L. a kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku Martin Pärna töötasu suuruseks 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot.
3.Välja mõista pankrotivarast usaldusisiku tasu 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot, Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ-le (registrikood 16245703, KMKR EE102396298, arvelduskonto nr XXX AS LHV Pank).
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 17. novembril 2023 kell 10.00 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 347.
6.Kohustada S. L. a osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve
teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 20. oktoobril 2024.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud S. L. a kanda.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lgtes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.S. L. (avaldaja/võlgnik) esitas 29.06.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-9337). Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielus. Tal on üks alaealine ülalpeetav A. J. L. , sünd XXX. Võlgnik töötab XXX-s müügiinsenerina ja tema sissetulekuks on töötasu 2000 eurot. Igakuised väljaminekud on 1160 eurot: eluasemekulud keskmiselt 195 eurot, kulutused toidule 375 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 35 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 45 eurot, transpordikulud 260 eurot, sidekulud 145 eurot ning lasteaiakulud 105 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on ligikaudu 840 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduauto Volvo V60, mille laenujääk AB Kreditex AS-le on 7959,49 eurot. Auto on võlgnikule hädavajalik tööl käimiseks. Võlgniku selgituse kohaselt sattus ta makseraskustesse kiirlaenude võtmise tõttu. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 25 767 eurot. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Kohus võttis 08.09.2023 määrusega S. L. a maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks vandeadvokaat Martin Pärna, kohustades usaldusisikut esitama kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ning hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule hiljemalt 09.10.2023. Sama määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 09.10.2023 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega, pangakontode väljavõtted ja tuludeklaratsioonid ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.
Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed
5.Võlgnik sündis XXX. Võlgnik lõpetas XXX. aastal. Võlgnik on vabaabielus. Tema elukaaslane on H-L. T. ja kooselust on XXX sündinud tütar A. J. L. . Võlgnik elab koos tütre ja elukaaslasega XXX. Võlgnik töötab alates 02.01.2023 XXX-s müügiinsenerina, kus tema keskmine netotöötasu on 2000 eurot kuus. Võlgniku kinnitusel on tema elukaaslase töötasu umbes 950 eurot kuus. Elukaaslane on samuti esitanud maksejõuetusavalduse (pankrot välja kuulutatud ja algatatud kohustustest vabastamise menetlus Harju Maakohtu 08.08.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-9614). Vara
6.Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Kui võlgnik edaspidi töötab, saab tema varalise õigusena käsitada teenitavat töötasu, mis on keskmiselt 2097,01 eurot kuus (periood veebruar kuni august 2023). Võlgniku Coop Pank AS arvelduskontol nr XXX oli 18.09.2023 seisuga 63,66 eurot, AS LHV Pank arvelduskontol nr XXX oli 12.09.2023 seisuga 4,25 eurot, AS SEB Pank arvelduskontol nr XXX oli 29.06.2023 seisuga 0 eurot ning Swedbank AS arvelduskontol nr XXX oli 18.09.2023 seisuga 0 eurot. Teisest sambast teostatud väljamakse tulemusel laekus võlgnikule 2021. aasta septembris 4876,11 eurot (hetkel pensionikontol raha ei ole). Võlgnikul on AS-s LHV Pank kasvukonto nr XXX, kuid selle saldo oli 12.09.2023 seisuga 4,19 eurot, aktsiad turuväärtusega 18,07 eurot, aktsiafondid turuväärtusega 9,81 eurot. Liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ega jette käesoleval ajal ja viimase kolme aasta jooksul registreeritud ei ole. Võlgniku kasutuses on küll sõiduauto Volvo V60, kuid seda kasutusrendi lepingu alusel, mis tähendab, et auto omanikuks on liisinguandja AB Kreditex AS. Maksejõuetusavalduses märgitud vallasasjad on mittearestitavad täitemenetluse seadustiku (TMS) § 66 tähenduses, samuti oleks nende realiseerimisväärtus väike. Kohustused
7.Võlgnikul on usaldusisikule teadaolevaid kohustusi summas 38 256,04 eurot, millest tagatud kohustused moodustavad 8182,94 eurot (liisinguandja AB Kreditex AS nõue) ning tagamata kohustused 30 073,10 eurot (kiirlaenud, tarbijakrediidid ja järelmaksud). Maksejõuetus
8.Võlgniku kohustuste ainsaks katteallikaks on töötasu. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku jaoks soodsaim valik kolme aasta pikkune kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel rahuldatakse võlausaldajate nõudeid niivõrd, kuivõrd võlgniku sissetulek võimaldab. Võlgniku viimaste kuude keskmine netotöötasu on 2097,01 eurot. Võlgniku igakuiste kulude suurus on maksejõuetusavalduse kohaselt vähemalt 1160 eurot. 2023. aastal oleks võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus ühes kuus TMS § 132 kohaselt eelduslikult 966 eurot, sest tal on üks alaealine ülalpeetav. Võlgniku mittearestitavat sissetulekut ületav summa ehk eelduslikult ca 1000 eurot kuus võimaldab tõenäolisemalt võlgniku jaoks edukat kohustustest vabastamise menetlust, mitte võlgade ümberkujundamise menetlust. Võlgniku senist maksekäitumist arvestades ei ole põhjendatud siduda teda kolmest aastast pikema fikseeritud maksegraafikuga. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tema varasem vastutustundetu laenamine, rahaline kirjaoskamatus ja laenude võtmine teiste laenude katmiseks ehk muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Maksu- ja Tolliameti esitatud maksuandmete tõendi kohaselt ei ole võlgnik alates 2020. aasta detsembrist olnud töötu ja tema töötasu on reeglina ületanud 1000 eurot kuus. Alates 2022. aasta veebruarist kuni käesoleva ajani laekub võlgnikule töötasu igakuiselt
netosummas ca 2000 eurot. Võttes arvesse, et võlgniku elukaaslase sissetulek on käesoleval ajal samuti rohkem kui 1000 eurot kuus, ei peaks sellises suuruses leibkonna sissetuleku juures võlgnikul olema võlgnevusi ca 38 000 eurot, vaid tal peaks olema hoopis arvestatavad säästud pangaarvel. Võlgniku probleemid raha õige kasutamisega tõenäoliselt segaksid ka võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist. Võlgnik on suhtunud varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg.
9.Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul teadaolev vara. Ainukese varalise õigusena saab käsitada võlgniku teenitavat töötasu. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 38 256,04 eurot, millele lisanduvad igakuised jooksvad kulud (eluase, toit, lapse ülalpidamine jms). Kuivõrd ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku töötasu, mille arvel suudab võlgnik rahuldada väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud S. L. a maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
10.Kohus nimetab pankrotihalduriks Martin Pärna, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
11.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Martin Pärn on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene
aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20.10.2024. Usaldusisiku tasu
13.FiMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. FiMS § 54 lg 4 sätestab, et kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 6 tundi. Seejuures on usaldusisik arvestanud tasu suuruseks 121 eurot tunni kohta ning palunud kohtul tasu suuruseks määrata 725 eurot (6 tundi × 121 eurot – 1 euro), millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot. Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg on põhjendatud ning Martin Pärnale tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot. Usaldusisiku tasu tuleb välja mõista võlgniku pankrotivarast ja selle tasumine FiMS § 54 lg 9 alusel määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ-le. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.