K K maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks
Menetlustoiming
avalduse lahendamine, kava kinnitamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja /võlgnik: K K (IK xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Usaldusisik: Martin Krupp (Saneerimismenetluse OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143, tel 684 4400, e-post [email protected]) Võlausaldajad:
1.OÜ GS Core (RK 16183586, Jõe tn 2a, Tallinn 10151; e-post [email protected]);
2.Holm Bank AS (RK 14080830; Posti tn 30, Haapsalu linn, 90504; e-post [email protected]);
3.OK Incure OÜ (RK 11542046; Mustamäe tee 16, Tallinn, 10617; e-post [email protected]);
4.Omega Invest OÜ (RK 10866568; Mustamäe tee 16, Tallinn 10617; e-post [email protected]);
5.Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479, Toompuiestee 35, Tallinn 10149; e-post [email protected]);
6.Kohtutäitur Raigo Pärs (büroo asukoht Laada tn 20, Rakvere 44310, e-post [email protected])
K Kl kavakohaste maksete teostamine algab juunis 2024 (hiljemalt kuu 15. kuupäevaks) ning kohustuste täitmise lõpptähtaeg on mai 2028 (hiljemalt kuu 15. kuupäevaks).
2.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
3.K Kl on kohustus esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule 20. juuniks 2025 ja edaspidi iga aasta
20.juuniks, viimane aruanne 20. juuniks 2028.
4.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruanne K K võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) 15. juuliks 2028.
5.Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
6.Määrata K K usaldusisiku Martin Kruppi tasuks võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel 1 200 eurot, millele lisandub käibemaks 264 eurot, s.o kokku 1 464 eurot.
7.Määratud usaldusisiku tasu (1 464 eurot) maksta välja K K poolt 06.10.2023 ja 06.11.2023 kohtu deposiiti tasutud summa arvelt Saneerimismenetluse OÜ (RK 11579994) arveldusarvele nr EE092200221044428799 Swedbank AS-is.
8.Jätta käesoleva menetluse staadiumis rahuldamata usaldusisiku taotlus usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel. Kohus lahendab usaldusisikule võlgade ümberkujundamise menetluses kava üle järelevalve tasu määramise järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel (FiMS § 54 lg 3).
9.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
10.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule.
11.Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.K K (võlgnik) esitas 22.08.2022 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on ümberkujundatavateks kohustusteks võlgnevused Bondora AS, OÜ Koduliising), PLACET GROUP OÜ, AS Inbank, Omaraha OÜ, IPF Digital AS, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ees, millised nõuded on pööratud sundtäitmisele (täiteasjad nr 158/2018/1280, 158/2018/1736 kohtutäituri Raigo Pärs menetluses, täiteasi nr 197/2022/313 kohtutäituri Tatjana Afanasieva menetluses, täiteasjad nr 066/2022/1268, 066/2018/1940, 066/2018/1941, 066/2019/57, 066/2019/713, 066/2022/931 kohtutäituri Andrei Krek menetluses). Avalduse kohaselt töötab võlgnik lasteaia õpetajana Xxxx lasteaias. Võlgniku sissetulekuks on töötasu (neto) 1013 eurot, ülalpidamismaksed 600 eurot, sotsiaaltoetused 120 eurot. Võlgnikule kuulub korter, hinnangulise väärtusega 40 000 eurot, koormatud hüpoteegiga, tegemist on võlgniku ja tema kahe alaealise lapse elukohaga. Võlgnevuste tasumiseks jääb 523 eurot. Makseraskused tekkisid esimese lapsega kodus olles, kui võlgnik võttis laenu osaliselt teiste laenude tasumiseks. Elukaaslane kaotas samuti töö. Võlgnik on sõlminud maksekokkuleppe nii täituritega kui inkassofirmadega, kuid summad kasvavad pidevalt, mida võlgnik ei ole võimeline tasuma. Kuna võlgnik töötab täiskoormusega, on ta võimeline enda hinnangul tasuma mõistliku maksegraafiku alusel. Võlgniku arvestuse järgi on tal 3 (9)
kohustusi kokku 37 100.16 eurot. Laenuandjad on andnud võlad edasi erinevatele inkassodele ja nemad omakorda võlgu jaganud, seetõttu ei ole avaldajale teada, palju ta on juba suutnud võlgu tasuda.
2.16.09.2022 määrusega kohus võttis avaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks pankrotihalduri Martin Krupp.
3.02.11.2022 esitas usaldusisik kohtule usaldusisiku aruande. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul on varasid 44 883.08 eurot ja kohustusi 58 374.84 eurot. Võlgniku varaks on korter, mille ligikaudne turuväärtus on 80 000 eurot, millest võlgniku osa kaasomanikuna on maksimaalselt 40 000 eurot. Kinnistut koormab hüpoteek SEB Pank AS kasuks. Võlgnik on varana märkinud kuldkaelaketi väärtusega 100 eurot ja ta omab pensionikontot, mille saldo 24.10.2022 seisuga on 4 780.33 eurot. Võlgnik on välja toonud, et töötab täiskohaga ja otsib võimalusel lisatööd, pankroti väljakuulutamist ei soovi, sest tahab säilitada senise kodu. Usaldusisik on konsulteerinud võlausaldajatega, kellest valdav osa ei ole nõus nõudeid ümber kujundama, aga ollakse nõus ajatamisega. Usaldusisik leiab, et sissenõutavaks muutunud nõuded koos SEB Pank AS-i nõudega ületavad oluliselt võlgniku vara väärtust ja arvestades igakuiseid sissetulekuid, ei ole tõenäoline, et võlgnik on suuteline ka ümberkujundatud kohustusi nõuetekohaselt täita. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes.
4.09.12.2022 määrusega kohus peatas avaldaja vara suhtes toimuvad täitemenetlused/ sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.
5.Alates 15.08.2023 on tsiviilasi jagatud lahendamiseks Viru Maakohtu kohtunikule Angelina Abol.
6.20.09.2023 kohtuistungil võlgnik selgitas, et panga eluaseme laen on makstud, see läks võlgniku kohustustest maha. Võlgniku palk on suurenenud üle 200 euro, netopalk on 1 284 eurot, õppelaen jäi väiksemaks, võlgnevusi on kokku 35 000 eurot. Usaldusisiku selgituse järgi on võlausaldajatega räägitud, on nõus võlgade ümberkujundamisega.
7.20.09.2023 määrusega kohus kohustas võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1 500 eurot kahe võrdse osamaksena 09.102.2023 ja 07.11.2023. Kohus kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod ja sissetulekud. Võlgnik esitas kohtule 09.10.2023 ja 07.11.2023 maksekorraldused deposiidi kogusummas 1 500 eurot tasumise kohta.
8.07.11.2023 määrusega kohus rahuldas võlgniku maksejõuetusavalduse ja algatas K K võlgade ümberkujundamismenetluse ning määras usaldusisikule tähtaja võlgniku nimel võlgade ümberkujundamiskava esitamiseks hiljemalt 08.01.2024.
9.Usaldusisik esitas 28.12.2023 kohtule taotluse K K võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Kavaga taotletakse võlausaldajate OK Incure OÜ, Holm Bank AS, Omega Invest OÜ, GS Core OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ nõuete ümberkujundamist selliselt, et põhinõuded rahuldatakse 80% ulatuses, kõrvalnõudeid ei tasuta, kava täitmise tähtajaks on arvestatud 4 aastat. Nõuete kogusumma on 37 286.03 eurot, millest kava alusel võlgnik tasub 23 765.91 eurot. Kavale vaidlesid vastu kaks võlausaldajat (Omega Invest OÜ ja Holm Bank AS), kelle nõuded on kokku 10 044.70 eurot, nõude summa kava järgi 4 977.27 eurot. Aktiva Finance Group OÜ tähtaegselt seisukohta ei esitanud. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõuded on kokku kogusummas 27 241.33 eurot, kelle nõuded võlgade ümberkujundamiskavas pärast nõuete ümberkujundamist on kokku 18 788.64 eurot.
10.Lähtudes 24.01.2024 kohtunõudes küsitule (kohtutäiturite nõuete kavaga hõlmatus) ja usaldusisiku 05.02.2024 vastusest kohus 08.02.2024 määrusega määras usaldusisikule tähtaja muudetud ümberkujundamiskava esitamiseks hiljemalt 11.03.2024. Kohus leidis, et ümberkujundamiskava ei saa esitatud kujul kinnitada, kuivõrd võlausaldajate nõuded sisaldavad ka täitekulusid, mille nõudeõigus saab olla vaid kohtutäituril, seejuures piiratud suuruses. Esitatud kavast ei ole seejuures ka nähtav, millise osa võlausaldaja nõudest moodustab täitekulu ja selle kujunemine.
11.Usaldusisik esitas 11.03.2024 kohtule taotluse K K võlgade ümberkujundamiskava muudetud kujul kinnitamiseks. 4 (9)
Kava kohaselt on K K võlausaldajateks GS Core OÜ, Holm Bank AS, OK Incure OÜ, Omega Invest OÜ, Aktiva Finance Group OÜ, kohtutäitur Tatjana Afanasieva, kohtutäitur Raigo Pärs ja kohtutäitur Andrei Krek. Kava kohaselt põhinõuded rahuldatakse 80% ulatuses, kõrvalnõudeid ei tasuta, kava täitmise tähtajaks on arvestatud 4 aastat. Usaldusisik saatis 23.02.2024.a võlausaldajatele K K võlgade ümberkujundamise menetluses koostatud muudetud võlgade ümberkujundamiskava. Võlausaldajad OK Incure OÜ, Holm Bank AS, Omega Invest OÜ ja kohtutäitur Tatjana Afanasieva ei ole nõus võlgade ümberkujundamise kavaga esitatud kujul. Võlausaldajad esitasid kavale järgmised vastuväited: 1) OK Incure OÜ – kui kava täitmist pikendada 5 aasta peale, saaks kogu põhinõue 100% täidetud ning sellisel juhul oleksid nad nõus, et kõrvalnõudeid ei täideta üldse; 2) Holm Bank AS – võlausaldaja on nõus võlgade ümberkujundamiskavaga selliselt, et põhiosa nõue rahuldatakse 100%; 3) Omega Invest OÜ - kui kava täitmist pikendada 5 aasta peale, saaks kogu põhinõue 100% täidetud ning sellisel juhul oleksid nad nõus, et kõrvalnõudeid ei täideta üldse; 4) kohtutäitur Tatjana Afanasieva ei ole nõus võlgade ümberkujundamis kavaga esitatud kujul. Kohtutäitur on nõus kui põhitasu summas 493.27 eurot vähendatakse 50 % ; 5) Aktiva Finance Group OÜ - nõude vähendamine sellisel ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldaja õigustatud huviga. Võlausaldaja on nõus 4 aasta pikkuse kavaga kui võlgnik tasub kogu võlgnevuse; 6) võlausaldajad GS Core OÜ, kohtutäitur Raigo Pärs ja kohtutäitur Andrei Krek ei ole esitanud seisukohta etteantud tähtajaks, s.o 08.03.2024. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 41 454.14 eurot, millest kava järgi tasutakse 23 239.54 eurot. Kavaga nõustunud (ei esitanud seisukohta) võlausaldajate nõuded on kokku 6 421.65 eurot, pärast ümberkujundamist 1 919.96 eurot. Usaldusisiku hinnangul tuleb kava kinnitada FiMS § 26 lg 3 alusel. Ükski võlausaldaja ei ole iseenesest kava kinnitamise vastu, kuid osade võlausaldajate arvates peaks kava kohaselt tasutud saama suurem osa nõuetest kui seda on koostatud kavas. Usaldusisik on koostöös võlgnikuga koostanud käesoleva kava sellises mahus ja tähtajaga, et see stimuleeriks ka võlgnikku. Arvestada tuleks ka, millises ulatuses saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku pankrotimenetluses. Kuna võlgnikul ei ole vara, mille müügist saaksid võlausaldajad oma nõuded rahuldatud, siis sõltub nende nõuete rahuldamise ulatus vaid võlgniku sissetulekutest. Kuna pankroti väljakuulutamisega kaasnev kohustustest vabastamine kestab tavapäraselt 3 aastat, pankrotimenetlus on seotud kuludega, siis on võlausaldajatel pankrotimenetluses võimalik nõudeid rahuldatud saada ligikaudu 2 korda väiksemas summas kui võlgade ümberkujundamise menetluses.
12.Vastuseks 30.04.2024 kohtunõudele esitas usaldusisik kohtule 10.05.2024 täpsustatud võlgade ümberkujundamise kava. Usaldusisiku selgituse kohaselt on võlgnik saanud kohtutäitur Tatjana Afanasievaga kokkuleppele nõude tasumiseks võlgade ümberkujundamise kava väliselt. K K võlausaldajad kava järgi on seega GS Core OÜ, Holm Bank AS, OK Incure OÜ, Omega Invest OÜ, Aktiva Finance Group OÜ, kohtutäitur Raigo Pärs ja kohtutäitur Andrei Krek. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on võlgnikul ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 23 239.54 eurot, nõuete kogusumma on 41 454.14 eurot. Usaldusisik jääb taotluse juurde kinnitada võlgade ümberkujundamise kava FiMS § 26 lg 3 alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb rahuldada ning esitatud ümberkujundamiskava (10.05.2024 kujul) kinnitada. 5 (9)
Kohus täpsustab kavas osadele võlausaldajatele tehtavaid kavakohaseid makseid selliselt, et maksete suurus oleks kujul kaks kohta pärast koma. Samuti märgib kohus selguse huvides võlausaldajate nimede juurde viite nõude aluseks olevale kohtulahendile või täiteasjale.
14.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 2 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Sama sätte lõike 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. FiMS § 19 lg 1 kohaselt kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Vaidlus puudub selles, et võlgnik K K on makseraskustes. Kuigi võlgnikule kuulub kaasomand kinnisasjast, ei kataks talle kuuluva osa (hinnanguline) väärtus kohustusi. Ärakuulamistel (08.12.2022, 20.09.2023) on võlgnik jäänud selle juurde, et ta soovib võlgade ümberkujundamise menetlust, mitte pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuna soovib säilitada pere praeguse elukoha.
15.FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FiMS § 26 lg 2 järgi kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on seitsmest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite neli võlausaldajat, kelle nõuded on kokku summas 35 032.49 eurot ja moodustavad seega nõuete kogusummast 41 454.14 eurot enam kui pool pandiga tagatud nõuetest. FiMS § 26 lg 3 kohaselt kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
16.Vastuväite esitanud võlausaldajad Holm Bank AS, OK Incure OÜ, Omega Invest OÜ, Aktiva Finance Group OÜ ei ole vaidlustanud nõuete suurust, kuid leiavad, et kavakohaselt tuleks täita 4 aasta jooksul kogu nõue (Aktiva Finance Group OÜ) või vähemalt põhinõude ulatuses (Holm Bank AS), pikendades vajadusel kava kuni 5 aastani (OK Incure OÜ, Omega Invest OÜ). Võlausaldajatest GS Core OÜ, kohtutäitur Raigo Pärs ja kohtutäitur Andrei Krek ei ole nõude suurusele ega kavale tähtaegselt vastuväiteid esitanud.
17.Kohus, tutvudes tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et võlgade ümberkujundamine esitatud kavas toodud viisil on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.
18.Võlgnik taotleb FiMS § 21 lg 1 alusel võlgade ümberkujundamise kavaga oma rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on 6 (9)
võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks.
19.Võlgade ümberkujundamise kava kohaselt kujundatakse ümber võlgnevused seitsme võlausaldaja ees kokku summas 41 454.14 eurot, s.h kõrvalnõuded 12 401.09 eurot. Kava järgi toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine kõrvalnõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded ning põhinõuded tasutakse 80% ulatuses. Kohtutäiturite vaidlustamata nõuetena tasutakse kava täitmisel 80% täitemenetluse algatamise tasust 18.30 eurot. Võlausaldajate põhinõuded tasutakse 48 kuu jooksul 48 osamaksega.
20.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kõrvalnõuete vähendamine 0%-ni ja põhinõuete vähendamine 20% võrra mõistlik ning põhjendatud. Kava tuleb koostada eeskätt võlgniku maksevõimest lähtuvalt ning kui võlausaldajad saavad ka põhinõude vähendamise korral kätte oluliselt rohkem kui pankrotimenetluses, siis on kohtu hinnangul põhinõude vähendamine mõistlik ning põhjendatud. Ükski vastuväite esitanud võlausaldajatest ei ole esitanud võrdlust mõne muu menetlusega, milles neil oleks võimalik võlgnevusest rohkem tagasi saada kui käesolevas menetluses. Kohus selgitab, et kava koostatakse lähtuvalt võlgniku hetkelisest majanduslikust seisust või kui on lähiajal teada mingi kindel positiivne muutus võlgniku majanduslikus seisus. Käesoleval juhul ei ole ühtegi sellist muutust võlgniku majanduslikus seisundis ette näha. Juhul, kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik mh võlausaldaja taotlusel kava muuta (FiMS § 36). Kava täitmisel tasub võlgnik sissetuleku (töötasu) 1 060 eurot (varanimekiri; dtl 448; 20.09.2023 istungil – 1 248 eurot; dtl 234) arvel igakuiselt 499.95 eurot (esimese 36 kuu jooksul, järgmise 12 kuu jooksul maksete suurus väheneb). Kohus nõustub usaldusisikuga, et kava on koostatud võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt, arvestades seejuures, et võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat, kelle huvid saaksid kahjustada, kui võlgnik täidaks kava enda maksevõimet ületades ja liiga kaua. Samuti on võlgnikul endal igakuised hädavajalikud elamiskulud. Kohus osutab, et 2024. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 3 alusel on ainuüksi üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiiriks ühes kuus 200 eurot kalendrikuus. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest kuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lg 1 põhjal ei hõlma see summa seejuures eluasemekulusid.
21.FiMS § 26 lg 4 alusel kohus hindab, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses võrreldes võlgade ümberkujundamiskavas ettenähtuga. Võlgade ümberkujundamismenetluses ei saa arvestada etteulatuvalt võimalusega, et võlgniku majanduslik seis võib muutuda. Iseenesest ei saa välistada objektiivset võimalust, et võlgniku majanduslik seis võib edaspidistel aastatel halveneda või paraneda. Samas näevad FiMS § 21 lg 3 ja § 26 lg 4 ette, et võlgade ümberkujundamiskava koostamisel lähtutakse olukorrast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga ja koostatud kava sellisele nõudele ka vastab. Võlgade ümberkujundamise kava kohaselt tasuks võlgnik 48 kuu jooksul võlausaldajatele 23 239.54 eurot. Võlgniku sissetulek on menetluse algatamise seisuga ca 1 100 eurot (menetluse kestel ca 1 250 eurot), millele lisandub peretoetus kahe lapse eest 120 eurot (alates 2023 – 160 eurot). Peretoetustele sissenõuet pöörata ei saa (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 1). Samuti jääb võlgniku sissetulek alla arestitavat määra, s.o 1 366.67 eurot (TMS § 132 lg 1 alusel ei arestita ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära; töötasu alammäär on alates 01.01.2024 820 eurot; TMS § 132 lg 2 alusel suureneb mittearestitav osa kahe ülalpeetava kohta täiendavalt 546.67 euro võrra). Võlausaldajate nõudeid oleks seega võimalik üksnes täita võlgnikule kuuluva kinnisasja võõrandamise arvel. Samas kinnisasja müümisel tuleb arvestada, et tegemist on kaasomandiosaga, mille müümine võrreldes ainuomandiga on teadaolevalt keerulisem ja aeganõudvam. Võlgnikule kuuluva osa hinnanguline väärtus varanimekirja põhjal on 40 000 eurot, s.o 1⁄2 kinnisasja kui terviku väärtusest, mitte võimalik turuhind kaasomandiosa eraldi müümisel, seejuures jääb pankrotimenetluse või täitemenetluse raames kinnisasja enampakkumisel müügi korral selle hind tavaliselt madalamaks, võrreldes vaba turu hindadega. Seega arvestades ka pankrotimenetluse ja kinnisasja kaasomandi müügiga seotud kulusid, 7 (9)
sh halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 40 000 eurot oleks ca 6 633 eurot, jääks võlausaldajate kohustuste katteks võlgnikule kuuluva osa arvelt hinnanguliselt samaväärne summa kui võlgnik tasuks ümberkujundamiskava alusel. Kohus leiab, et sellises olukorras saab määravaks võlgniku õigustatud huvi säilitada talle ja tema lastele olemasolev elukoht.
22.FiMS § 27 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega või kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikule kuulub menetluse alguse seisuga vara väärtuses ca 44 880 eurot, mille moodustavad eelkõige sissetulek 1 060 eurot, peretoetus 120 eurot, elukaaslase antud toetused 600-700 eurot, pensionifondi osakud 4 780.33 eurot, kaelakee 100 eurot, kinnisvara (pool kaasomandis oleva korteri ligikaudsest väärtusest) 40 000 eurot. Võlgnikul on kohustusi summas ca 42 000 eurot (pärast kaasomandis oleva kinnistu tagatisel võetud eluasemelaenu tagasimakse kohustuse ülekandmist võlgniku elukaaslasele). Kohus on juba eelpool välja toonud, et aruandes märgitud võlgnikule kuuluva kinnisasja kaasomandiosa väärtus on hinnanguliselt 40 000 eurot, s.o arvestuslikult pool kinnisasja kui terviku väärtusest 80 000 eurot. Võlgnikule kuuluva kaasomandiosa müügi korral oleks selle turuhind eelduslikult väiksem. Kohtu hinnangul ei saa võlgnikult mõistlikult eeldada võlgniku ja tema pere, s.h kahe alaealise lapse eluasemeks oleva korteri (kaasomandi osa) müüki võlgniku kohustuste katteks, samuti puudub alus asuda seisukohale, et korteriomand suurusega 61,6 m2 (dtl 303) on selle elanike arvu arvestades ülemäära suur, ühtlasi kaasneksid korteri müügi korral võlgnikule uued kulutused uue elukoha soetamiseks. Ümberkujundamiskava kinnitamisel on kogumis ümberkujundatavate kohustuste kuumakse ca 500 eurot. Võlgnikule jääb tema enda ja alaealiste laste vajaduste katteks igakuiselt 750 eurot (lähtudes võlgniku puhul seejuures üksnes toimetulekupiirist ilma eluasemekuludeta ning arvestamata peretoetust ja laste isa antavat ülalpidamist). Kohus leiab eelnevat ja võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud just võlgniku maksevõimest lähtudes ja makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki FiMS § 21 lg 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kohtu hinnangul ei ole nõuete suuremas ulatuses täitmine pikema ajaperioodi jooksul ilma võlgniku ja tema ülalpeetavate minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik.
23.Kohus rahuldab seega K K maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab FiMS § 26 lg 3 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.
24.Kohus selgitab, et FiMS § 32 lg 1 ja 2 kohaselt ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt FiMS § 32 lg 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 20. juuniks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3). Esimene aruanne 8 (9)
tuleb võlgnikul esitada 20.06.2025 ja viimane 20.06.2028. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FiMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4). Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Usaldusisiku tasu
26.Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Kokku on usaldusisik teinud võlgade ümberkujundamise menetluses tööd 10 tundi, tunnitasuga 120 eurot. Usaldusisiku tasu suurus on seega 1 200 eurot, millele lisandub käibemaks 264 eurot, s.o kokku 1 464 eurot. Usaldusisik palub määrata ka võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel tasu arvestusega 70 eurot tunnis (ilma käibemaksuta), kokku eeldatavalt 12 tunni eest. Usaldusisik palub järelevalvetasu määrata võrdsetes osades ja sellisest, iga aasta möödumisel kava kinnitamisest maksab võlgnik usaldusisikule 210 eurot aastas, millele lisandub käibemaks. Usaldusisik palub tasu välja mõista Saneerimismenetluse OÜ (arvelduskonto EE092200221044428799 Swedbank) kasuks.
27.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 3 teise lause kohaselt kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FiMS § 54 lg 4 teise lause järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. FiMS § 5 esimese lause kohaselt usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale.
28.Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus võlgade ümberkujundamise menetluses on vastavuses usaldusisiku töö panuse ja kutseoskustega, usaldusisikule tuleb määrata tasuks 10 tunni eest kokku 1 464 eurot (sh käibemaks). Tasu tuleb välja maksta võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel deposiidina ette tasutud vahenditest. Kohus jätab hetkel määramata tasu võlgade ümberkujundamise kava täitmise järelevalve eest tulenevalt FiMS § 54 lg-s 3 sätestatust, s.o usaldusisiku tasu järelevalve teostamisel määratakse ja makstakse välja järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. Seega on vastava tasu määramise taotlus esitatud ennatlikult.