Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale sätestatud nõudeid on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Hageja nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja M. P. vahel 21.03.2017 sõlmitud Elisa liitumislepingust nr 6047133, 21.03.2017 sõlmitud Elisa osamaksetega vara müügilepingust, liitumislepingu nr 6047133 lisast nr 6047143 ja 21.03.2017 sõlmitud Elisa nutikindlustuse lepingust nr 6047154 tulenev võlgnevus. Nõue on hagejale loovutatud 13.04.2023 koos kõrvalnõuetega. Kostjale on hagimaterjal kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulud Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (TsMS § 162 lg 1). Kohus teeb otsuse kostja kahjuks. Seega jätab kohus TsMS 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, kokku 720 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt hageja nõuetest pidi hageja täpsustatud hagiavalduse kohaselt tasuma riigilõivu 280 eurot. Seega on hageja tasutud riigilõiv 280 euro ulatuses põhjendatud kulu. Enamtasutud osas on hagejal võimalik taotleda riigilõivu tagastamist. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

2(3)

vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot tund (käibemaksuga) peab kohus põhjendatuks. Hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamisega seoses kandnud kulusid 20 eurot. Kulu on vajalik ja põhjendatud. Esindajal kulus hagimenetlusega seonduvatele toimingutele 3,5 tundi järgmiselt: hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine – 2 tundi; dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi. Kohus peab ajakulu nimetatud toimingutele põhjendatuks kahe tunni ulatuses. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja on kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks 540 eurot (riigilõiv 280 + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 + õigusabikulu 240 (käibemaksuga)). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 540 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.