Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue First Step OÜ (hageja) ja Vendipartner Grupp OÜ (kostja) sõlmisid 20.03.2020 müügilepingu (Leping), mille kohaselt hageja müüb ja kostja ostab Lepingus ettenähtud tingimusel tooteid või teenuseid edaspidi nimetatud Kaubad. Lepingu punkt 2.1. kohaselt kostja tasub müüdud Kaupade eest hageja poolt kostjale esitatud arvete alusel. Lepingu punkt 2.3. Tähtaegselt tasumata arvetelt arvestatakse viivist 0,05 % päevas. 2.2. Kostja on hagejalt kaupasid ostnud ja need kätte saanud ning hageja on müüdud kaupade eest ka kostjale koostanud ning esitanud arved. Kostja poolt on hagejale tasumata alljärgnevad arved: 22.10.2021 arve nr 2467129 summas 1564,33 eurot, maksetähtajaga 12.11.2021. Kostja on osaliselt arvet tasunud 05.06.2022 summas 371,29 eurot, seega arve põhivõlgnevuse jääk on 1193,04 eurot; 26.10.2021 arve nr 2467409 summas 701,48 eurot, maksetähtajaga 16.11.2021. 02.11.2021 arve nr 2467717 summas 409,48 eurot, maksetähtajaga 23.11.2021. Lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees 2304 eurot. Kostja ei ole temale esitatud arveid nr 2467129, 2467409 ja 2467717 vaidlustanud ega ka müüdud kauba osas pretensioone esitanud. Kuivõrd kostja ei täitnud poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevat kohustust, so ei tasunud arveid nr 2467129, 2467409 ja 2467717 tähtaegselt, siis tuletas hageja korduvalt kostjale meelde võlgnevust, kuid vaatamata sellele ei tasunud kostja temale esitatud arveid. Hageja palub mõista Vendipartner Grupp OÜ-lt First Step OÜ kasuks välja 20.03.2020 sõlmitud müügilepingust tulenev põhivõlgnevus summas 2 304,00 eurot; viivised seisuga 14.03.2024 summas 1017,06 eurot; lepingulised viivised kuni põhivõlgnevuse summas 2304,00 euro kohase täitmiseni alates 15.03.2024, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses; sissenõudmiskulu summas 120,00 eurot; kahjuhüvitis summas 207,36 eurot; jätta menetluskulud kostja Vendipartner Grupp OÜ kanda ning väljamõistetavate kulude osas märkida menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud TsMS § 311.1 lg 5.1 alusel äriregistris esitatud e-posti aadressil ([email protected]) 18.04.24. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 490 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 490 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulud, mille järgi hageja kuludeks on kohtuväline kulu lepingulisele esindajale (tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta, hageja ja tema lepinguline esindaja on käibemaksukohuslased) on kokku summas 360 eurot, mis koosneb edastatud dokumentidega tutvumisest ja kliendiga konsultatsioonist 1 tundi ja hagiavalduse koostamises 2 tundi (kokku 3 tundi). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks ajaliseks kuluks 3 tundi. Kuna hageja esindaja osutas teenust tunnihinnaga 120 eurot/tund, siis peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 360 eurot (3*120). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.