AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus X või alternatiivselt Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu vastu kahjuhüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.06.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg Puudutatud isik II Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu (registrikood 80028627), lepinguline esindaja Jüri Urb
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu kanda.
5.Määrata AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 122 eurot ja mõista see Tallinn, Randla tn 23 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja.
6.Määrata X menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 918,90 eurot ja mõista see Tallinn, Randla tn 23 korteriühistult X kasuks välja.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Tallinn, Randla tn 23 korteriühistul tasuda X kasuks menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, avaldaja) esitas 02.11.2022 Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik I) vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Avaldaja kindlustusandjana kindlustas korteri aadressil Tallinn, Randla tn 23-81 avaldaja ja korteriomaniku (kindlustusvõtja) vahel sõlmitud kindlustuslepingu alusel. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus oli 100 eurot. Avaldaja sai 26.08.2022 kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 19.08.2022 korteris nr 81 veekahju. Vesi lekkis puudutatud isikule I kuuluvast korterist nr 84. Korteris nr 81 said kahjustada köögi ja elutoa sein, lagi ja põrand. Korteri nr 81 kahjustuste kõrvaldamiseks tegi 4858,68 euro suuruse hinnapakkumise Suur Vanker OÜ. Avaldaja ja kindlustusvõtja kokkuleppel maksis avaldaja rahalise hüvitise 3300 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isiku I korterist, saatis avaldaja 18.10.2022 talle kahju hüvitamise nõude, paludes kahju hüvitada hiljemalt 01.11.2022. Puudutatud isik I keeldus. Puudutatud isik I rikkus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud korteriomandi korrashoiu kohustust, st ei hoidnud korras oma korteris asuvat radiaatori klappi, ei kontrollinud perioodiliselt selle korrasolekut (vältimaks lekkeid) ning ei rakendanud abinõusid klapist lähtuva ohu või puuduse kõrvaldamiseks. Kindlustatud korteri omanikule tekkis puudutatud isiku tegevuse või tegevusetuse tõttu kahju ning see nõue on võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel avaldajale üle läinud. Avaldaja palub puudutatud isikult enda kasuks välja mõista põhinõudena kahjuhüvitise 3300 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.11.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Avaldaja esitas 06.04.2023 alternatiivse nõude Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu (puudutatud isik II, KÜ) vastu KrtS § 12 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 alusel. Puudutatud isikud I ja II võivad vastutada ka solidaarselt. Avaldaja palub mõista KÜ-lt avaldaja kasuks välja
põhinõudena kahjuhüvitise 3300 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.04.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Puudutatud isikute vastuväited
3.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
3.1.Veekahju tekkis korteri nr 84 radiaatorite õhueraldajate tehnilise rikke tõttu. Ühistu vahetas kohe kõigis viienda korruse korterites vanad õhueraldajad uute vastu. Radiaatorite õhueraldajate rikke põhjus pole teada ja need töötasid eelnevalt visuaalsel vaatlusel laitmatult ega olnud katki. Muul viisil nende seisukorda kontrollida ei saanud. Korteri nr 84 toa ja köögi põrandad olid lekke päeval üle ujutatud. Küttepüstak lasti avarii järgselt veest tühjaks ja puudutatud isik I alustas kohe põrandate kuivatamist. Veekahju lähtus korteriomanike kaasomandi osast ja selle eest vastutab korteriühistu. Puudutatud isikud I ja II on sõlminud lepingu, mille kohaselt on KÜ kohustuseks kindlustada kütmine ja teostada maja inseneritööde tehnilist teenindust ja remonti. Samuti on KÜ-l kohustus õigeaegselt informeerida omanikku maja insenerisüsteemide ja konstruktsioonielementide plaanilistest ja avariiremontidest. Tehnilist riket saab hoida ära vaid hoolsa tehnilise teeninduse ja remondikohustuse täitmisega, mis oli ühistu kohustus.
3.2.Avaldaja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega suurust. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahju 4858,68 euro asemel 3300 euro ulatuses. Järelikult ei nõustunud avaldaja hinnapakkumisega. Ükski hinnapakkumises nimetatud töökirjeldus ei ole otseselt seostatav veekahju likvideerimisega ja koostatud skeemist pole võimalik teha järeldusi veekahju olemuse kohta. Ülevaatuse akt on koostatud umbes kuu pärast lekke toimumist ja selles loetletud korteri kahjustused (pundumine, värv lahti) ei ole üheselt või vähemalt ainult seostatavad veelekkega. Avaldusele lisatud fotod ei tõenda lekkest tulenevaid kahjustusi.
4.KÜ vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
4.1.Avaldaja esitas KÜ vastu nõude alles 06.04.2023 ja avaldajal ei ole endalgi selge, kelle vastu ta nõude esitama peaks.
4.2.Korteris asuvad kütteseadmed on vajalikud ainult eriomandi teenindamiseks. Igale radiaatorile saab paigaldada kraani, millega saab korteris olevat temperatuuri reguleerida ja selline reguleerimine ei mõjuta teisi korteriomanikke. Vastupidisel järeldusel võiks näiteks lugeda ka iga korteris asuvat pistikupesa ja veesegistit ühisomandiks. KÜ-l puudub ligipääs puudutatud isiku I korterile, mistõttu peab korteris asuvate seadmete kontrolli teostama korteriomanik ise. Korteriomanik muutis ühistut teavitamata oma kütteseadmeid, vahetades välja radiaatorite originaalõhutajad madalama töökindlusega õhutajate vastu.
4.3.KÜ kontrollis kohe pärast lekke toimumist korterit nr 81 ning korterile ei olnud kahju tekkinud. Avaldaja on hüvitanud loomuliku kulumise tagajärjel tekkinud remondivajaduse. Kui avaldaja oleks KÜ poole pöördunud, oleks ta vastava kinnituse ka saanud. Kuna ta seda ei teinud, siis on avaldaja minetanud ka õiguse esitada nõue KÜ vastu.
Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus jättis avalduse puudutatud isiku I vastu rahuldamata, rahuldas avalduse KÜ vastu ning mõistis KÜ-lt avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 3300 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Puudutatud isiku I menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, avaldaja menetluskulud KÜ kanda ning puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulud 3362 eurot ning märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus mõistis KÜ-lt avaldaja kasuks välja menetluskulud 470 eurot ning märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul II tasuda kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.1.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses, kellele on läinud VÕS § 492 lg 1 alusel üle kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue.
5.2.Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik I oleks rikkunud mõnda oma kohustust. KÜ kinnitas, et 19.08.2022 veekahju tekkis korteri nr 84 radiaatorite õhueraldajate tehnilise rikke tõttu. KÜ vahetas kohe kõigis viienda korruse korterites vanad õhueraldajad uute vastu, pidades neid seega enda vastutuse alla kuuluvaks. KÜ vastutust küttesüsteemi eest kinnitab ka puudutatud isikute I ja II vaheline leping, mille kohaselt on keskküttesüsteemide teenindamine ja reguleerimine ühistu vastutusalas. Korteriomanikul on lepingust tulenevalt keelatud ilma ühistu kirjaliku loata ümber ehitada korteri kütte- jm süsteeme. Puuduvad viited ja tõendid selle kohta, et puudutatud isik I oleks lekke põhjustanud radiaatorite õhueraldajaid rikkunud või lõhkunud. Sanitaartehniliste töödega tegeleva Lavateir AS-i töödejuhataja AL on kinnitanud, et automaatõhutaja on osa küttesüsteemist ja kogu süsteem on majas ühine, mille remondi ja hoolduse eest vastutab KÜ. AL kinnitusel sai puudutatud isik I radiaatorite õhueraldajate seisukorda kontrollida üksnes visuaalselt. Teisi toiminguid saab teha vaid pädev isik. Puudutatud isiku I korteris asunud radiaatorite õhueraldajaid ei saa vaadelda eraldisesiva üksusena kõigi korteriomanike kaasomandis olevast küttesüsteemist. Samuti on AL selgitanud, et kui automaatõhutaja korpus on terve, võib leke tekkida, kui õhutaja hakkab tööle ja laseb süsteemist õhu välja ega sulgu pärast seda. Seetõttu peavad küttesüsteemi tööde teostajad hoiatama elanikke, et vältida võimalikke avariisid. Tunnistaja AR ütlustest nähtub, et veeavarii tekkele eelnesid küttesüsteemi tühjendamise ja uuesti täitmisega seotud tööd ning pärast süsteemi täitmist tuli teade avarii kohta. Samas puuduvad tõendid, et lekkeni viinud küttesüsteemi tööde osas oleks puudutatud isikut I tööde tegemisest eelnevalt hoiatatud. Puudutatud isik I on piisavalt põhistanud, et sai veeavariist teada alles pärast selle toimumist ning seda ei mõjutanud ka puudutatud isiku I juhatuse liikme staatus. Küttesüsteemi tehniline rike ja veeavarii olid ootamatuks sündmuseks, mida ei olnud puudutatud isikul I kui korteriomanikul võimalik ära hoida. Tehnilist riket saab hoida ära vaid hoolsa tehnilise teeninduse ja remondikohustuse täitmisega, mis oli ühistu kohustus. Korteriühistu kohustus on hoida kaasomandis olev küttesüsteem sellises korras, et sellest ei teki lekkeid, ning juhul, kui küttesüsteem vajab selle sisselülitamisel või muude tööde tegemisel
korteriomanike erilist tähelepanu, peab korteriühistu sellisest vajadusest korteriomanikele piisavalt vara teada andma (RKTKm 09.03.2022, 2-19-9543, p 14).
5.4.Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi eriomandi esemel või mitte. Radiaator ja selle osad on ühise küttesüsteemi osad, mistõttu tuleb lähtuda sellest, et kostja korteris purunes ühise küttesüsteemi osa. Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi eriomandi esemel või mitte (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 14). Maakohus viitas KrtS § 12 lg-le 1, § 34 lg-tele 1 ja 2 ning § 35 lg 2 p-le 1. KÜ-l on mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa. Seega kuulub elamu keskküttetorustik elamu kaasomanike kaasomandisse.
5.5.KÜ-l on kohustus hoida kaasomandis olevad tehnosüsteemid (sh küttesüsteem) korras. Selline kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, mida kaasomanikud teostavad korteriühistu kaudu (KrtS § 34 lg 2, § 35 lg 2 p 1). Maakohus viitas Riigikohtu praktikale (RKTKo-d nr 3-2-1-117-14, p 12; nr 3-2-1-61-14, p 30; nr 3-2-1-12-13, p 51; nr 3-2-1-129-13, p 51; 18.12.2019, 2-17-15364, p-d 12-13). KÜ ei ole tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis küttesüsteemi seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega. KÜ ei ole enne vaidlusalust 19.08.2022 veeavariid õhueraldajaid vahetanud, kuigi korterelamu oli valminud juba 1978 või 1979. aastal. Tähendust ei oma see, et minevikus ei ole küttesüsteemiga probleeme olnud. Seega on KÜ tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel tekkinud kahju. Kuna kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi osast, saab eeldada, et korteriühistu rikkus oma hoolsuskohustust ja selle tagajärjel sai võimalikuks kahju tekkimine korteri nr 81 omanikule. KÜ vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veeleke tekkis. Küttesüsteemi hooldamise kohustuse rikkumise (VÕS § 115 lg 1) ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui KÜ oleks täitnud tehnosüsteemide kontrollimise kohustust, oleks sisuliselt olnud võimalik välistada kahju tekkimine. Kui kaasomandis olev küttesüsteem ei oleks lekkinud, ei oleks ka vesi korterisse nr 81 tunginud ning kahju ei oleks tekkinud. Vee lekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). KÜ-l oli mõistlikult võimalik ette näha, et küttesüsteemi tehnilise rikke korral võib välja voolata vesi, mis võib kahjustada kaasomanikke (VÕS § 127 lg 3). Seega vastutab KÜ korteriomanikule tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on korteriomanikule makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku nõue ühistu vastu.
5.6.Kahju on tõendatud. Kahju hinnapakkumises võrrelduga väiksemas ulatuses hüvitamine ei muuda hinnapakkumist ebausaldusväärseks tõendiks. Avaldaja on oma 23.09.2022 e-kirjas põhjendanud, et on valmis väljastama garantiikirja ehitajale tööde teostamiseks ka kogu pakkumise ulatuses, kuid pakkus kahjustatud korteri omanikule ka võimalust saada hüvitist omavastutuse ja ettevõtluskulude võrra väiksemas summas. Kahju hüvitamine hinnapakkumisest väiksemas ulatuses on mõistlik, kuna sellega oli nõus ka kahjustatud korteri omanik ning
väiksemas ulatuses kahju hüvitamine oli ilmselgelt ka kahju tekitamise eest vastutava isiku ehk korteriühistu huvides. Tõendamata on väide, et lekke tagajärjel tekkinud kahjustused ei olnud kuigi suured ning nende kõrvaldamiseks ei olnud vajalikud hinnapakkumises nimetatud ehitus- ja remonditöid. Etteheide on vastuoluline, sest samaaegselt heitis puudutatud isik I avaldajale ette hoopis seda, et avaldaja hüvitas kahju tegelikult oluliselt väiksemas summas võrreldes hinnapakkumisega. Asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud. Seejuures saab nõuda kahju hüvitamist ka kalkulatsiooni, mitte tegelikult kanatud kulutuste alusel. Tunnistaja ütlustest ei nähtunud, et korterile nr 81 ei oleks reaalseid kahjustusi tekkinud. Muuhulgas kinnitas tunnistaja, et korteris nr 84 oli mõlema radiaatori all loik. Puudutatud isik I kinnitas avaldajale saadetud 24.10.2022 vastuses, et KÜ ujutas ühistu riknenud õhueraldajate kaudu üle korteri nr 84, kust vesi valgus ka alumisele korrusele. KÜ kinnitas kohtuistungil, et juhatuse liige käis korteris nr 81 koheselt peale veeõnnetust, vesi jooksis mööda torusid alla ning vett oli ka põrandal, loigud olid nii köögis kui elutoas. Puudutatud isikud ei ole põhistanud, et avaldaja esitatud dokumentaalsed tõendid oleks võltsitud või koostatud ebapädevate isikute poolt. Avaldajal puudub kohustus kutsuda kahju kindlakstegemise juurde teisi isikuid. Puudub alus kahelda remondikalkulatsiooni adekvaatsuses. Maakohus viitas VÕS § 127 lg-le 1 ja § 132 lg-le 3. Asjassepuutumatud on KÜ kahtlused korteri nr 81 üürniku elustiili kohta, mis olevat viinud kaks kuud hiljem pärast vaidlusaust veeavariid uute kahjustuseteni. Kahjustatud korteri ülevaatus tehti avaldaja poolt 16.09.2022 (tl 13), mistõttu ei oma kahjustuste ulatuse osas tähtsust antud kuupäevale järgnenud võimalikud täiendavad kahjustused. Puudus alus kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 või VÕS § 139 alusel.
5.7.Seega kuulub avaldus KÜ vastu rahuldamisele. Viivisenõude rahuldamise aluseks on VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult II viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 06.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
5.8.Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel. Kuna avaldaja nõue puudutatud isiku I vastu jäi rahuldamata, siis jäävad puudutatud isiku I menetluskulud avaldaja kanda. Kuna avaldaja alternatiivne nõue KÜ vastu rahuldati, siis jäävad avaldaja menetluskulud KÜ kanda. KÜ menetluskulud jäävad tema enda kanda. Puudutatud isiku I vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on 3362 eurot (sh õigusabikulud 3312 eurot (23 tundi x 144 eurot/h) ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot), mis kuulub avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja mõistmisele. Avaldaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud seonduvalt puudutatud isikuga II on 470 eurot (sh õigusabikulud 420 eurot (4,2 tundi x 100 eurot/h) ja riigilõiv 50 eurot), mis kuulub puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja mõistmisele. Määruskaebus
6.KÜ esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Lisaks taotleb KÜ asja läbivaatamist kohtuistungil ja tunnistaja LK ülekuulamist.
6.1.Menetluskulude jaotus on puudutatud isiku II suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna avaldaja esitas KÜ vastu nõude alles 06.04.2023, osutus tegelike asjaolude väljaselgitamine keeruliseks. KÜ ei saanud koheselt esitada kõiki vastuväited. KÜ kontrollis lekke järgselt koheselt korterit nr 81 ning seal ei olnud reaalseid kahjustusi.
6.2.KÜ kordab maakohtus esitatud väiteid kahjustatud korteril lekke tõttu kahju puudumise, eelneva halva seisundi ning lekke tõttu vee kohese kinnikeeramise kohta. Lühikese aja jooksul saabus korteri nr 81 üürnik, kes asetas lekkekohtade alla nõud. Maakohus jättis tähelepanuta KÜ juhatuse liikme SM ütlused ja üle kuulamata tunnistaja LK. Tunnistaja viibis lekke ajal sündmuskohal ja saab anda ütlusi selle kohta, mis ulatuses kahju tekkis ja mis seisundis oli kahjustatud korter.
6.3.Avaldaja peab kohe teadma, kelle vastu tuleb nõue esitada. Nõue tuleb seetõttu rahuldamata jätta.
6.4.KÜ kordab maakohtus esitatud väiteid kütteseadmete kui eriomandi osade, neile ligipääsu puudumise, korteriomaniku kontrollikohustuse, korterisse nr 84 paigaldatud õhutaja halva kvaliteedi ja vahetamise ning selle üksnes visuaalse kontrolli võimalikkuse kohta. Puudutatud isik I on korteriühistu juhatuse liige, mistõttu on põhjendamatu väide, et teda küttesüsteemi täitmisest ei teavitatud. Tegemist ei olnud süsteemi ülekoormamise ega ebatavalise tegevusega. Süsteem täideti veega ja surve selles oli tavapärasest isegi madalam, mistõttu puudus vajadus majaelanike teavitamiseks. KÜ poolt hiljem õhueraldajate uute vastu vahetamisega ei võtnud KÜ sellega endale vastutust nende purunemise eest. KÜ ei saa midagi teha, kui korteriomanikud teostavad oma korterites omavolilisi ümberehitusi. Puuduvad küll tõendid selle kohta, et puudutatud isik I oleks lekke põhjustanud radiaatorite õhueraldajaid rikkunud või lõhkunud, kuid ta vahetas need omavoliliselt ära neli aastat tagasi.
6.5.KÜ ei nõustu kahju suurusega. Tulenevalt tavapärasest praktikast oleks avaldaja pidanud kahjude ülevaatamise juurde kutsuma ka ühistu. Seda avaldaja ei teinud ning see tingis kahjude ülehindamise. Menetluse edasine käik
7.Puudutatud isik I palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.
10.TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. KÜ taotlus kohtuistungi korraldamiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna asjaolu, mida tunnistaja ütlustega tõendada
soovitakse, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähendust ehk tõend on asjakohatu (TsMS § 238 lg 1 p 1). Tunnistaja AR on selle kohta juba maakohtus ütlusi andnud. Samas on loogiline eeldada, et vesi satub ülevalt alla voolates maja paneelide ja muude konstruktsioonide vahele, kust ta pikema aja jooksul alumisse korterisse võib immitseda. Samuti ei ilmne kohe veekahjude tõttu tekkinud põrandate pundumine, seinte ja lagede hallitus või värvi koorumine, vaid pikema aja möödumisel. Seetõttu ei oma see, milline oli kahjustatud korteri seisukord vahetult peale leket, asja lahendamisel määravat tähendust.
11.Maakohtu poolt tuvastatu kohaselt toimus 19.08.2022 korteris nr 84 veeleke, mille põhjuseks oli korteris asuvate radiaatorite küljes olevate õhueraldajate rike. Maakohus leidis põhjendatult, et korteris asuvad kütteseadmed (sh radiaatorite õhueraldajad) kuuluvad küttesüsteemi ja sellega korteri eriomandi osa hulka. KÜ toodud näide pistikupesa ja segisti kohta ei ole asjakohane, kuna nende näol on tegemist tehniliste vahenditega korteris tarbitavate teenuste saamiseks (vesi ja elekter), samas kui õhueraldaja on küttesüsteemi osa, mis on vajalik kõigi korterite küttesüsteemi toimimiseks.
12.Maakohus leidis õigesti, et tulenevalt KrtS § 34 lg-st 2 ja § 35 lg 2 p-st 1 on korteriühistu kohustuseks kontrollida perioodiliselt küttesüsteemi korrasolekut, tagada selle korrashoid ning rakendada puuduste ilmnemisel abinõusid ohu ärahoidmiseks. Samuti, et korteriühistul tuleb tõendada, et ta ei ole küttesüsteemi korrashoiu kohustust rikkunud ning on küttesüsteemi seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega kontrollinud (vt ka RKTKo 18.12.2019, 2-1715364, p 12). Seega oli praegusel juhul küttesüsteemi korrashoiu tagamine ja korrasoleku kontrollimine puudutatud isiku II kohustuseks. Ka korteriomanikul on iseenesest kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras kaasomandi eset. See tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (RKTKo 19.03.2021, 218-13649, p 15). Puudutatud isiku I sõnul ei paistnud välisel vaatlusel, et õhueraldajatel oleks midagi viga olnud. Õnnetusjuhtum toimus pärast küttesüsteemi veega täitmist ning korteromanik ei saanud ette näha, et õhueraldajad selle lekkima hakkavad. Tõendamata on KÜ väited, et puudutatud isik I oleks paigaldanud oma korterisse vigased või ebakvaliteetsed õhueraldajad. Tunnistaja AR ütluste kohaselt olid õhueraldajad vanad, kuid ta ei saa anda hinnangut, kas need olid kvaliteetsed (dtl 500-501). Seega ei ole tunnistaja ütlustest võimalik teha järeldust, et puudutatud isik paigaldas oma korterisse ebakvaliteetse õhueraldaja. Kuna KÜ kohustuseks on küttesüsteemi korrashoiu tagamine ja kontrollimine, tuleb tal tagada, et korteritesse paigaldatud õhueraldajad oleksid kvaliteetsed ja nõuetele vastavad. KÜ on kinnitanud, et ei ole korterites asuvaid küttesüsteemi osasid (sh õhueraldajaid) kunagi kontrollinud ega vahetanud. Alles pärast õnnetusjuhtumi toimumist vahetas ühistu korterites õhueraldajad välja. Seega ei ole KÜ tõendanud, et ta on teinud mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ning seeläbi kahju tekkimist ära hoida. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et puudutatud isik II on oma KrtS § 35 lg 2 p-st 1 tulenevat kohustust rikkunud. Maakohus leidis põhjendatult, et korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ning korteriühistu vastutab tekkinud kahju eest KrtS § 34 lg 2 ja VÕS § 115 alusel.
13.Maakohus on õigesti hinnanud kahjunõude kujunemist ja selle suurust. KÜ üldist laadi ja konkretiseerimata vastuväited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
13.1.Avaldaja on tõendina esitanud kahju saanud korteri ülevaatuse akti (dtl 36-37), mille kohaselt said köögis kahjustada sein (veejäljed, määrdunud, tapeet lahti), lagi (veejäljed, määrdunud, kobrutav, värv lahti) ja põrand (veejäljed, hallitus, pundumine) ning elutoas samuti sein (veejäljed, määrdunud, tapeet lahti), lagi (veejäljed, määrdunud, pragunenud, kobrutav, värv lahti) ja põrand (pundunud). Aktis loetletud kahjustused vastavad käesolevas asjas kirjeldatud kahjujuhtumi asjaoludele. Avaldaja on esitanud kahjukäsitleja poolt koostatud skeemi (dtl 34), millelt nähtuvad korteri plaan ning kahjustada saanud piirkonnad. Avaldusele on lisatud ülevaatuse käigus tehtud fotod, millelt nähtuvad veekahjud (nt dtl 143-144 – tapeet on lahti; dtl 64-68 – laes on veejäljed; dtl 73-74 – põranda parkett on pundunud; dtl 110 – põrandal asuv linoleum on lahti). Isegi kui korter oli enne kahjujuhtumit halvas seisukorras, puudub kohtul alus kahelda KÜ üldiste vastuväidete alusel selles, et kahju ulatust on põhjendamatult kahjukäsitleja poolt suuremaks hinnatud. On loogiline eeldada, et kahjukäsitleja vastava valdkonna spetsialistina oskab eristada veekahjustusi kulumisest ja üldisest remondivajadusest ning tuvastada seda, kas veekahjustus on tekkinud kuu aega tagasi aset leidnud või mõne varasema juhtumi tagajärjel.
13.2.Suur Vanker OÜ poolt esitatud hinnapakkumises (dtl 23) sisalduvate tööde loetelu riimub ülevaatusaktis tuvastatud kahjude ulatusega ja korteri skeemiga. KÜ ei ole täpsustanud, millised kahju kõrvaldamiseks vajalikud tööd ei ole tema arvates kas tervikuna või osaliselt põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumiga. Kahju ulatusest tulenevalt vastavad pakkumises loetletud kulud kahjustatud eseme seisukorra taastamise mõistlikele kuludele. Maakohus märkis põhjendatult, et isegi kui korter vajas remonti ja oli kulunud, asendatakse parandustööde käigus kahjustada saanud osad uutega.
14.Avalduse rahuldamata jätmiseks või menetluskulude jaotuse muutmiseks ei anna alust asjaolu, et avaldaja esitas oma nõude alguses üksnes korteriomaniku ja hiljem KÜ vastu, sest menetlusseadustik näeb sellise võimaluse ette. KÜ sai kõik oma seisukohad ja tõendid menetluses esitada. Äärmist ebaõiglust menetluskulude KÜ kanda jätmisel asjas ei esine.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata.
16.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku II kanda.
16.1.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 122 eurot (käibemaksuta). Lepingulisel esindajal on kulunud maakohtu määrusega tutvumisele 20 minutit, määruskaebusega tutvumisele 30 minutit, kohtu 13.05.2024 kirjaga tutvumisele 1 minut ning menetluskulude nimekirja koostamisele 10 minutit. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot (käibemaksuta). Avaldaja palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hinnates avaldaja menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute sisu ja mahtu, on lepingulise esindaja ajakulu 1 tund ja 1 minut mõistlik ja põhjendatud. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid, on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot põhjendatud. Avaldaja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 122 eurot. Nimetatud summa kuulub puudutatud isikult II avaldaja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele.
16.2.Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 1726,25 eurot koos käibemaksuga. Lepingulisel esindajal on kulunud määruskaebusega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja määruskaebusele vastuse koostamisele 5,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 250 eurot (millele lisandub käibemaks). Puudutatud isik I palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Arvestades määruskaebuse ja puudutatud isiku I vastuse mahtu ja sisu (mh asjaolu, et vastus sisaldab suures ulatuses juba varasemalt esitatud seisukohti), on määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu põhjendatud 4 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,25 tundi on põhjendatud. Puudutatud isiku I lepingulise esindaja ajakulu on seega põhjendatud 4,25 tunni ulatuses. Käesolev tsiviilasi ei jää alla oluliselt alla keskmise keerukusega asjadele. Arvestades eeltoodut ning lisaks asja mahtu, menetlusdokumentides käsitletud asjaolusid ja õigusküsimusi, esindaja kvalifikatsiooni ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid, on puudutatud isiku I lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna käibemaksu määr muutus 2024. aastast, on puudutatud isiku I esindamiseks tehtud töötundidest 4 tundi käsitatav 2023. aastal tehtud toimingutena käibemaksu määraga 20% ja 0,25 tundi 2024. aasta menetlustoiminguna käibemaksu määraga 22%, tunnihind on seega koos käibemaksuga vastavalt 216 eurot ja 219,60 eurot. Puudutatud isiku I põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 918,90 eurot (4 tundi x 216 eurot + 0,25 tundi x 219,60 eurot). Nimetatud summa kuulub puudutatud isikult II puudutatud isiku I kasuks menetluskuluna väljamõistmisele.
16.3.Puudutatud isiku I taotlusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.