AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus X (alternatiivselt Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu) vastu kahjuhüvitise saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, 03600 Leedu) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (4PS OÜ; e-post: [email protected]); Puudutatud isik I: X (isikukood xxxx; elukoht xxxx); Puudutatud isiku I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Piret Kergandberg ([email protected]); Puudutatud isik II: Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu (registrikood 80028627; asukoht Randla tn 23, 10311 Tallinn); Puudutatud isiku II lepinguline esindaja: Jüri Urb (e-post: [email protected]).
Kohtuistungi aeg
06.06.2023, kohtuistungil osalesid avaldaja lepinguline esindaja Arvi Luhakooder, puudutatud isik I X ja puudutatud isiku I lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg, puudutatud isiku II lepinguline esindaja Jüri Urb ja puudutatud isiku II seaduslik esindaja S. M., tunnistaja A. R.
RESOLUTSIOON
1.Jätta AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus X vastu kahjuhüvitise saamiseks rahuldamata.
2.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avaldus Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu vastu kahjuhüvitise saamiseks.
Välja mõista Tallinn, Randla tn 23 korteriühistult AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks kahjuhüvitis summas 3 300 eurot.
2-22-16465
4.Välja mõista Tallinn, Randla tn 23 korteriühistult AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks viivis põhinõudelt (3 300 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta X menetluskulud AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kanda. 5.2 Jätta AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) menetluskulud Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu kanda. 5.3 Jätta Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu menetluskulud tema enda kanda. 5.4 Mõista avaldajalt AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) välja X kasuks menetluskulud summas 3362 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 3362 eurot) tuleb avaldajal AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) tasuda Xle käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5.5 Mõista Tallinn, Randla tn 23 korteriühistult välja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) kasuks menetluskulud 470 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 470 eurot) tuleb Tallinn, Randla tn 23 korteriühistul tasuda avaldajale AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) esitas 02.11.2022 Harju Maakohtule avalduse puudutatud isiku I X vastu regressi korras kahju 3 300 eurot hüvitamise ja viivise nõudes. Maakohus kaasas menetlusse Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu (puudutatud isik II).
2.Maakohus rahuldas avalduse 30.01.2023 määrusega ning mõistis korteriomanikult X avaldaja kasuks välja 3 300 eurot ja viivise.
3.Puudutatud isik I X esitas 10.02.2023 määruskaebuse, milles palus 30.01.2023 määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.03.2023 määrusega Harju Maakohtu 30.01.2023 määruse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Tsiviilasi on jagatud uueks läbivaatamiseks kohtunik Andres Suik menetlusse.
2-22-16465
AVALDUS JA AVALDAJA SEISUKOHAD
4.Avaldaja on kindlustusandja, kes oli kindlustanud korteri aadressil Xxxx. Avaldaja ja korteriomandi omanik olid sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx. Kindlustusvõtja oli H. K.. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus oli 100 eurot. Avaldaja sai 26.08.2022 kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus kindlustatud korteris (korter nr xxxx) 19.08.2022 veekahju. Vesi lekkis Xle kuuluvast korterist nr xxxx. Korteris xxxx sai kahjustada köögi ja elutoa sein, lagi, põrand. Korteri xxxx kahjustuste kõrvaldamiseks tegi hinnapakkumise Suur Vanker OÜ summas 4 858,68 eurot. Avaldaja ja kindlustusvõtja kokkuleppel maksis avaldaja rahalises hüvitise 3 300 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kuna veekahju sai alguse X korterist, saatis avaldaja talle 18.10.2022 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, paludes kahju hüvitada hiljemalt 01.11.2022. X keeldus kahju hüvitamisest.
5.Avaldaja 03.01.2023 seisukoha kohaselt saab puudutatud isiku I poolset kohustuse rikkumist eeldada ka olukorras, kus lekkis radiaatori õhueraldaja ning lekke tekkepõhjused ei ole selged. Puudutatud isik I ei ole avaldaja hinnangul tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi, sh kaasomandi eseme alalhoiukohustust rikkunud. Vastutusest vabanemiseks peab puudutatud isik I tõendama, et ta ei ole kohustust rikkunud või rikkumine oli vabandatav. Samuti ei nõustu avaldaja puudutatud isikuga I selles, et nõude esitamiseks peab avaldaja välja tooma puudutatud isiku käitumisega seotud asjaolud. Tallinna Ringkonnakohus on lahendi 2-19-9500 p-s 16.3 selgitanud: „Puudutatud isik I pidi vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema ei ole kaasomandi alalhoiu kohustust rikkunud (st selgitama ja tõendama, mil viisil on ta seda kohustust täitnud) või et tema rikkumine on vabandatav. Kui avaldaja peaks täpselt ära näitama, milles puudutatud isiku I rikkumine seisnes, kaoks ära tõendamiskoormuse ümberjagamise mõte.“ Puudutatud isiku I vastusest ei selgu, miks puudutatud isik I Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustu ning miks seekord peab avaldaja välja tooma puudutatud isiku käitumisega seotud asjaolud.
6.Avaldaja esitas 06.04.2023 menetlusdokumendis alternatiivse nõude Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu (puudutatud isik II) vastu. Juhul, kui kohus leiab, et X ei ole kaasomandi eseme alalhoiukohustust rikkunud või see rikkumine on olnud vabandatav, siis soovib avaldaja alternatiivselt nõuda kahju hüvitamist Tallinn, Randla tn 23 korteriühistult või teistelt kaasomanikelt KÜ kaudu. Avaldaja palub alternatiivselt mõista Tallinn, Randla tn 23 korteriühistult avaldaja kasuks kahju summas 3 300 eurot (põhinõue) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 06.04.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning avaldaja menetluskulud.
7.Kahjustav asjaolu on saanud alguse Xxxx korterist, mille omanikuks on X. X ei ole esitanud eluliselt usutavat versiooni, mis korteris xxxx juhtus. Avaldaja hinnangul ei ole seni avaldatu põhjal võimalik teha järeldust, et kaasomandi eseme alalhoiukohustust oleksid rikkunud kõik korteriomanikud. Eluliselt on usutav, et teistel korteriomanikel peale X puudub korterisse nr xxxx juurdepääs. Asjaolust, et korteris nr xxxx oli mitu veelekke allikat, ei järeldu, et kõik korteriomanikud oleksid kaasomandi eseme alalhoiukohustust rikkunud. Kuna käesoleval juhul ei ole teada, mitu õhueraldajat lekkis, mis asjaoludest tingituna lekked alguse said, siis ei ole ka võimalik öelda, kas ja mida oleks puudutatud isik I pidanud õhueraldajate lekete ärahoidmiseks tegema. Avaldaja hinnangul ei saa välistada, et X ning KÜ vastutavad mittevabandatava rikkumise eest avaldaja ees solidaarselt.
2-22-16465
PUUDUTATUD ISIKU I SEISUKOHAD
8.Puudutatud isik I X vaidles 28.11.2022 vastuses avaldusele vastu. X on Tallinnas aadressil Randla tn 23 asuva kinnisasja, mille eriomandi ese on eluruum nr xxxx, omanik. Tallinnas Randla tn 23 asuvas korteris nr xxxx toimus 19.08.2022 veekahju. Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu esimees kinnitas, et 19.08.2022 veekahju tekkis korteri xxxx radiaatorite õhueraldajate tehnilise rikke tõttu. Ühistu vahetas kohe kõigis viienda korruse korterites vanad õhueraldajad uute vastu. See info oli avaldajale enne puudutatud isiku vastu nõude esitamist teada.
9.Radiaatorite õhutusnipli süsteem on metallist kinnise konteineri sees ning selle nähtavaks osaks on korpuse peal asuv õhukork, mis on süsteemi õhutamiseks lahti. Kahju eest vastutab korteriühistu, kuna veekahju tekkis korteri xxxx radiaatorite õhueraldajate tehnilise rikke tõttu. Puudutatud isik I ei tea, miks radiaatorite õhueraldajate rike tekkis. Õhueraldajad töötasid korteris xxxx laitmatult. Miski ei viidanud välisel vaatlusel, et radiaatori õhueraldaja oleks katki ning korter xxxx kaasomandiosale lähtuks sellest oht. Puudutatud isik I ei tuvastanud küttesüsteemis puudusi ega saanud seetõttu ühistut neist teavitada.
10.Sanitaartehniliste töödega tegeleva Lavateir AS-i töödejuhataja A. L. kinnitas, et puudutatud isik I sai radiaatorite õhueraldajate seisukorda kontrollida üksnes visuaalselt, st kontrollida lekke puudumist. Teisi toiminguid saab teha vaid pädev isik. Kui automaatõhutaja korpus on terve, võib leke tekkida, kui õhutaja hakkab tööle ja laseb süsteemist õhu välja ega sulgu pärast seda.
11.Küttesüsteemi täitmisest Xle ei teatatud ning seetõttu ei viibinud puudutatud isik I küttesüsteemi täitmise ajal kodus. Kui puudutatud isik I Randla tn 23 kortermaja juurde saabus, teavitasid ühistu esimees ja küttesüsteemiga tegelev spetsialist teda korteris xxxx eelduslikult toimunud küttesüsteemi lekkest. Puudutatud isik I, ühistu esimees ja küttesüsteemiga tegelev spetsialist läksid korterisse xxxx, kust nähtusid toa ja köögi üleujutatud põrandad. Ühistu esimees ja küttesüsteemiga tegelev spetsialist lasid seejärel puudutatud isikule I teadaolevalt küttepüstaku veest tühjaks. Puudutatud isik I alustas kohe põrandate kuivatamist.
12.Puudutatud isik I ei ole oma kohustusi korteri- ja kaasomanikuna korteri xxxx eriomandi eseme ega kaasomandi eseme kasutamisel rikkunud ning avaldaja puudutatud isiku I vastu esitatud nõue on põhjendamatu. Avaldaja ei ole oma väidetava nõude eelduste täidetust tõendanud (mh puudutatud isiku I kui korteriomaniku kohustuste rikkumist ega korteri xxxx omanikule tekkinud kahju suurust). Veekahju lähtus korteriomanike kaasomandi osast. Avaldaja ei arvestanud nõude esitamisel talle teada olnud asjaolu, et 19.08.2022 veekahju tekkis korteri xxxx radiaatorite õhueraldajate ehk Randla tn 23 korteriomanike kaasomandi osa eseme tehnilise rikke tõttu. Samuti jättis avaldaja tähelepanuta, et korteriomanik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Seega viitab avaldaja ekslikult, et oluline ei ole, milles puudutatud isiku I võimalik rikkumine täpselt seisnes.
13.Avaldaja otsustus hüvitada korteri xxxx omanikule kahju 3300 euro ulatuses ei põhine ühelgi tõendil. Avaldaja ei tõendanud, et korteri xxxx omanikule tekkis viidatud suuruses kahju. Kuna puudutatud isik I ei rikkunud oma kohustusi, ei esine ka põhjuslikku seost puudutatud isiku I rikkumise ja korteri xxxx omanikule tekkinud väidetava kahju vahel.
2-22-16465
14.Avaldaja viitab põhjendamatult, et puudutatud isiku I kohustuseks oli hoida tema korteris asuv radiaatori klapp korras ning tagada, et klapp oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. Olukorras, kus rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu (korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus), vastutab kahju hüvitamise eest korteriühistu.
15.Puudutatud isiku I X 20.01.2023 menetlusdokumendis märgitakse, et kuigi äriregistrist nähtuvalt on puudutatud isik I ühistu juhatuse liige, ei ole see tegelikkuses nii. Puudutatud isik I esitas 21.08.2022 ühistu juhatusest tagasiastumise teate elektrooniliselt ning puudutatud isiku I nimetatud avaldus oli korteriomanike 27.10.2022 üldkoosoleku päevakorras. Eelnevast tulenevalt ei ole puudutatud isik I ühistu juhatuse liige enam vähemalt alates 27.10.2022. Ka ajal, mil puudutatud isik I oli korteriühistu juhatuse liige, ei tegelenud tema kütesüsteemiga seotud küsimustega. Alates pandeemia levikust 2020 kevadel ei käinud juhatus enam füüsiliselt koos, vajalikud otsused tehti kirjalikult. Samuti ei olnud juhatus üksmeelne, omavahelised suhted olid halvad ja infot omavahel ei jagatud. Alates 2022 kevadest pingestas eestlastest ja venelastest juhatuse liikmete omavahelisi suhteid ka Ukraina sõjast tulenev vastasseis. Seetõttu oli vähemalt 2022 suvest tavaks, et kui juhatuse otsused pandi nii juhatuse liikmetele nagu teistele korteriomanikele postkasti. Otsuste kirjalikku vormistamist, juhatuse liikmete erimeelsusi ja otsuste postkasti panemise praktikat tõendab KÜ Randla 23 juhatuse koosoleku protokoll 27.09.2021, millest nähtub puudutatud isiku I eriarvamusele jäämine ühes spordiplatsi küsimuses ja märge „KB xxxx“. Seega on ümber lükatud eeldus, et juhatuse liikme seisundi tõttu oli puudutatud isik I juhatuses oleva infoga kursis. Ta sai infot nagu teised korteriomanikud. Kuni 2022. a maini tegeles tehnosüsteemide haldamisega ühistu juhatuse esimees G. T.. Pärast tema surma jätkas sellega ühistu juhatuse esimees S. M.. Puudutatud isik I sai teada, et küttesüsteemis võis olla muudatus või rike, alles pärast õnnetuse toimumist.
16.Puudutatud isik I ja korteriühistu Randla 23 on sõlminud lepingu, mille punktis 2.1.1 on toodud ühistu kohustusena kindlustada kütmine ja punkti 2.1.2 kohaselt teostada maja inseneritööde tehnilist teenindust ja remonti. Samuti on ühistul kohustus õigeaegselt informeerida omanikku maja insenerisüsteemide ja konstruktsioonielementide plaanilistest ja avariiremontidest. Korteriomanikul on aga punktist 2.2.5 tulenevalt keelatud ilma ühistu kirjaliku loata mitte ümber ehitada korteri kütte- jm süsteeme. Poolte vastutusala jaotus on määratud lisas 1. Lepingu Lisa 1 osa B p 8 kohaselt oli keskküttesüsteemide teenindamine ja reguleerimine ühistu vastutusalas. Lepingust tulenes puudutatud isikule I vaid kohustus õigeaegselt informeerida ühistut oma korteris asuvate insenerisüsteemide ja maja konstruktsioonielementide riketest (p 2.2.3.). Lisaks pidi puudutatud isik I lubama oma korterisse ühistu ja avariiteenistuse tehnilist personali insenerisüsteemide ja maja konstruktsioonielementide seisukorra kontrollimiseks ning rikete ja avariide kõrvaldamiseks (p 2.2.4.). Ühistu teavitamise kohustus sai puudutatud isikule I kui korteriomanikule tekkida siis, kui ta sai ise rikkest teada.
17.Korteriühistu esimees on puudutatud isikule I kinnitanud, et 19.08.2022 veekahju (lekke) põhjus on radiaatorite õhueraldaja tehniline rike. Tehniline rike on ootamatu sündmus, seda ei ole korteriomanikul võimalik kuidagi ära hoida. Tehnilist riket saab hoida ära vaid hoolsa tehnilise teeninduse ja remondikohustuse täitmisega, mis oli ühistu ja puudutatud isiku I
2-22-16465 lepingu (lisa 5) p 2.1.2 kohaselt ühistu kohustus. Ootamatu tehnilise rikke toimumisest ei saa järeldada, et puudutatud isik I oleks alalhoiukohustuse täitmata jätnud.
18.Korteriomanik ei saanud ega pidanud seoses küttesüsteemiga midagi tegema. Aktis on kirjeldatud, et „Teie juhul on automaatõhutaja paigaldatud ilma sulgemisvõimaluseta ning teil endal puudub võimalus seda välja lülitada, isegi kui avastate lekke. Ainuke asi mida peate jälgima, on punane nupp mis sulgeb õhutuse.“ Vaadeldava sündmuse ajal ei olnud puudutatud isik I kodus ja puudutatud isikut ei I teavitatud tavapärasel viisil küttesüsteemi muutusest ette, mistõttu ei saanud puudutatud isik I punase nupu võimalikku muutust jälgida. Õhueraldaja punast nuppu ei olegi vaja korteriomanikul igapäevaselt jälgida, sest see on konstrueeritud nii, et sellel on väiksed õhuavad sees, kust tavaolukorras õhk välja pääseb. Õhueraldaja tööpõhimõtte kirjelduse kohaselt õhueraldaja paigutatakse kohtadesse, kus koguneb õhk. Õhk koguneb ujukiga töötavasse õhueraldajasse, nii et ujuk langeb alla ning avab õhu väljalaskeklapi. Kui õhk välja lastakse, siis tõuseb ujuk kõrgemale ja sulgeb klapi. Seega peaks õhueraldaja töötama automaatselt. Korteriomanikul ei ole ei lepingust ega ka muust dokumendist tulenevat õigust, rääkimata kohustusest, radiaatori õhueraldajaga seoses midagi aktiivset teha.
19.Korteriühistu on kõigis viienda korruse korterites vahetanud vanad õhueraldajad uute vastu. Õhueraldajate korrashoid ja vahetamine oli ühistu, mitte korteriomaniku kohustus. Õhueraldajate vahetus, sh ennetav vahetus oli ühistu kohustus ja kui antud juhul juhtus õhueraldaja rike enne selle vahetamist, siis on korteriühistu oma lepingu punktidest 2.1.1 ja 2.1.2 tulenevaid kohustusi rikkunud. Seega põhjustas õhueraldaja tehnilise rikke ühistu poolne tehnilise teenindamise ja remondikohustuse rikkumine. Tehnilist riket ei põhjusta küttesüsteemi alalhoiukohustuse rikkumine.
20.Lisaks ei ole avaldaja tõendanud kahju tekkimist ega selle suurust. Asjaolu, et avaldaja otsustas hüvitada kahju 4 858,368 euro asemel summas 3 300 eurot, viitab sellele, et ka kindlustusandja hinnapakkumisega ei nõustu. Järelikult ei ole hinnapakkumine usaldusväärne tõend ja kahju suurus summas 3 300 eurot ei ole millegagi tõendatud. See, et avaldaja omandas nõude regressi korras kindlustusvõtjalt, ei tähenda, et vaidluse korral ei pea ta algse kindlustusvõtja kahju summat tõendama.
21.Puudutatud isiku I X 22.05.2023 menetlusdokumendi kohaselt X nõustub ühistuga selles, et avaldaja ei ole tegutsenud heas usus ja kindlustusandjalt nõutava hoolega, seda nii kohtueelselt kui kohtumenetluses. Avaldaja on jätnud tuvastamata hüvitisnõuet puudutavad asjaolud, sh tekitatud kahju ja selle suuruse, teinud valesti kindlaks isiku, kelle vastu nõue esitada, käsitlenud valesti kohtupraktikat, milles ta ka ise mitmetes asjades on olnud osaline, ja suhtunud pealiskaudselt asja lahendamisesse kohtumenetluses. Seega on ta ise loonud olukorra, kui avaldaja nõudeid kummagi puudutatud isiku vastu ei ole võimalik rahuldada. X nõustub ühistuga ka selles, et avaldaja poolt solidaarse nõude esitamine X ja ühistu vastu ei ole põhjendatud. Vähemalt ei ole avaldaja selgitanud solidaarse nõude materiaalõiguslikku alust. Solidaarse nõude esitamist ühe korteriomaniku ja ühistu vastu ei õigusta see, et avaldaja ei suuda kindlaks teha, kelle vastu tal nõue on.
22.Asjakohane ja vajalik oli ühistu selgitus, et ühistu esindajad käisid vahetult pärast lekke toimumist sündmuskohal ning veendusid, et veelekke tagajärjel tekkinud Randla 23-xxxx korteri kahjustused ei olnud kuigi suured. Nende kõrvaldamiseks ei olnud vajalikud ehitus- ja remonditöid, mille hinnapakkumise alusel avaldaja kindlustusvõtjale väljamakse tegi. Tuleb arvestada, et ükski Suur Vanker OÜ hinnapakkumises nimetatud töökirjeldus ei ole seostatav
2-22-16465 otseselt veekahju likvideerimisega. Kindlustusvõtja koostatud skeemist pole võimalik teha järeldusi veekahju olemuse kohta. Ülevaatuse akt nr 5877 on koostatud umbes kuu pärast lekke toimumist ja selles loetletud korteri kahjustused (pundumine, värv lahti) ei ole samuti üheselt või vähemalt ainult seostatavad veelekkega. Avaldusele lisatud fotod ei tõenda mitte korteri veelekkest tulenevaid kahjustusi, vaid korteri remondivajadust. Fotodel näidatud niiskusmõõtja näidud jäävad normi piiresse.
23.X peab ühistu seisukohta oluliste kahjustuste puudumise kohta usutavaks, kuna X korter nr xxxx korter sai veelekkes oluliselt rohkem kahjustada, kuid tuulutamise ja kuivatamisega oli ka sellel võimalik kahjustusi vähendada. Samuti kinnitab tegeliku kahju vähesust ka see, et kindlustusvõtja oli nõus kahjusummat võrreldes ehitustöövõtja hinnapakkumisega umbes kolmandiku võrra vähendama. Avaldaja oleks pidanud asjaolude väljaselgitamiseks võimaldama kahju kindlakstegemisel osalema vähemalt ühistul, aga ka Xl, kui ta kavatses ühistu või X vastu regressinõude esitada. Kindlustusandjal on pahausklik eeldada, et ta saab kindlustusvõtjale tasutud summad kolmandalt isikult väga lihtsalt tagasi.
24.X ei nõustu ühistu arvamusega sellest, et X korteris olevad kütteseadmed on korteri eriomandi osad. Randla tn 23 küttesüsteem on ehitatud selliselt, et maja köetakse ja korterites asuvaid radiaatoreid reguleeritakse tsentraalselt – korterites asuvaid radiaatoreid ei ole võimalik korteris sisse ja välja lülitada. Küttetorustiku ja radiaatorite vahel vahekraanid puuduvad. Seejuures asuvad kogu maja küttesüsteemi (st kõigi korterite radiaatorite) õhutamise automaatlülitid (õhutusautomaadid) kõrgeima korruse korterite radiaatoritel.
25.Tõele ei vasta ka ühistu väide, nagu oleks X ise vahetanud ära oma korteris asuvad õhutid. Õhutid vahetas välja ühistu ise kõigil Randla 23 hoone 5. korruse korteritel pärast vaadeldava sündmuse toimumist. Vastupidine väide on ka ebausutav, sest miks peaks X omal algatusel ja kulul seda tegema, seda enam, et tal on selline tegevus ühistuga sõlmitud lepinguga keelatud.
PUUDUTATUD ISIKU II SEISUKOHAD
26.Puudutatud isiku II Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu 28.04.2023 vastuse kohaselt avaldaja on muutnud oma nõuet. Kuni avaldaja 06.04.2023 kohtule esitatud vastuseni oli avaldaja nõue ühene ja selge. Nõue oli esitatud puudutatud isik I vastu. Tulenevalt sellest asjaolust ei olnud ka puudutatud isik II sisuliselt protsessi osaline, kuna nõue teda ei puudutanud. Avaldus oli esitatud avaldaja poolt puudutatud isiku I X vastu ja selles ei sisaldunud mingit viidet asjaolule, et asjasse võiks kuidagi olla segatud puudutatud isik II. Ka varasemalt, enne kohtumenetluse algust, ei olnud avaldaja kordagi pöördunud, isegi mitte kaudses vormis, mingigi nõudega puudutatud isiku II poole. Alles eelmenetluse lõppemisel pärast kohtu 03.04.2023 määrust avaldas avaldaja, et ta esitab alternatiivse variandina nõude ka korteriühistu vastu. Selline käitumine on lubamatu. Avaldaja peab oma nõude esitama selgelt ja täpselt. Sealjuures peab olema selge kelle vastu on nõue esitatud. Avaldaja nõue ei ole selge, avaldaja ei tea isegi kelle vastu ta nõude esitab ja tuleb sellest tulenevalt jätta rahuldamata.
27.Korterit läbivad torud on need seadmed, mis on vajalikud korteriomanike ühiseks kasutamiseks ja nende seadmetega ei ole kellelegi mingit kahju tekitatud. Samas, korteris asuvad kütteseadmed, antud juhul radiaatorid, on vajalikud ainult nimetatud korteri kütmiseks, st vajalikud ainult antud korteri (eriomandi) teenindamiseks. Igale radiaatorile on võimalik paigaldada kraan millega saab korteris olevat temperatuuri reguleerida ja selline reguleerimine ei mõjuta teisi korteriomanikke. Seega on üheselt selge, et korteris olevad kütteseadmed on
2-22-16465 korteri kui eriomandi osad. Vastupidisel järeldusel võiks näiteks lugeda ka iga korteris asuvat pistikupesa ja veesegistit ühisomandiks kuigi need on paigaldatud korteriomaniku poolt ja nende paigaldamisest ei ole korteriühistut teavitatud (ega peagi teavitama).
28.Korteriühistul puudub ligipääs puudutatud isiku I korterile ja seega on selge, et temale kuuluvas korteris asuvate seadmete kontrolli peab teostama korteriomanik ise. Kuna antud juhul oli korteriomanik, korteriühistut teavitamata, lisaks ise ka muutnud oma kütteseadmeid, vahetades originaalõhutajad, moodsamate, kuid samas ka madalama töökindlusega õhutajate vastu, siis kinnitab see asjaolu veel täiendavalt, et korteriomanik vastutab täielikult tema korteris olevate seadmete töökorras oleku eest.
29.Kui käsitleda tekitatud kahjude ulatust ja maksumust, siis korteriühistu esindajad said kontrollida koheselt peale kahjujuhtumi toimumist korterit, mille kahjud avaldaja hüvitas. Korteriühistu esindajad võivad kinnitada, et korterile mille kahjud avaldaja hüvitas, reaalseid kahjustusi ei tekkinud ja avaldaja on langenud pettuse ohvriks, hüvitades aastatepikkuse loomuliku kulumise tagajärjel tekkinud remondivajaduse. Kui avaldaja oleks pöördunud korteriühistu poole oleks ta vastava kinnituse ka ühistult saanud. Tavapärases praktikas ka kindlustusfirmad pöörduvad ühistu juhatuse või hoonet haldava firma poole. Antud juhtumil seda ei tehtud ja seega on avaldaja võtnud korteriühistult võimaluse esitada seisukoht tekitatud kahjude ulatuse ja tekitaja kohta. Kuna avaldaja õigeaegselt korteriühistu poole ei pöördunud, siis on avaldaja minetanud ka õiguse esitada nõue korteriühistu vastu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus on 22.04.2020. a lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19561 p-s 14 selgitanud, et asja menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
31.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Xxxx. Avaldaja ja korteriomandi omanik olid sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx (I kd, tl 9-10). Kindlustusvõtja oli H. K.. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus oli 100 eurot. Avaldaja sai 26.08.2022 kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus kindlustatud korteris (korter nr xxxx) 19.08.2022 veekahju (I kd, tl 11). Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. KÜ Randla 23 vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr xxxx, kus lekkis radiaatori klapp (I kd, tl 12). Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr xxxx üle. Korteris nr xxxx oli saanud kahjustada köögi sein, lagi, põrand ning elutoa sein lagi ja põrand (I kd, tl 13) Avaldaja esindaja koostas korteri nr xxxx skeemi, millele on märgitud kahjustatud
2-22-16465 piirkonnad (l kd, tl 13-15). Avaldusele on lisatud fotod korteri nr xxxx kahjustustest (I kd, tl 30-139). Puudutatud isikule I kuulunud korteris veekahju toimumine 19.08.2022 on tõendanud ka tunnistaja A. R. ütlustega (II kd, tl 72-tl 74 pöördel).
32.TsMS § 658 lg 2 on sätestatud, et ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2023 määruse p-s 9.2. on ringkonnakohus leidnud, et „Käesoleval juhul oli kohtu ette toodud piisavalt asjaolusid, mis võimaldavad kahtlust, et kahju põhjustanud sündmus võis olla elamu kõigi korteriomanike kaasomandis oleva küttesüsteemi osa rike (vrd Riigikohtu 9. märtsi 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul esitas korteriomanik vastuväiteid, mille tõttu ei saa enam eeldada tema kohustuste rikkumist (vt samas p 18 teine lõik).“
33.Kohus nõustub nimetatud ringkonnakohtu seisukohtadega. Kahjunõude avaldus puudutatud isiku I vastu tuleb jätta rahuldamata, sest tuvastatud asjaoludel ei ole puudutatud isik I vaidlusaluse veekahju eest vastutav. Selleks, et kahjustatud korteri omanik (mh kindlustusandjal VÕS § 492 lg 1 alusel) saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-217083 p 13.1). Kohtu hinnangul pole avaldaja tõendanud, et puudutatud isik I oleks rikkunud mõnda oma kohustust.
34.Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu esimees kinnitas, et 19.08.2022 veekahju tekkis korteri xxxx radiaatorite õhueraldajate tehnilise rikke tõttu. Ühistu vahetas kohe kõigis viienda korruse korterites vanad õhueraldajad uute vastu (I kd, tl 149). See asjaolu kinnitab, et ühistu pidas õhueraldajaid enda vastustuse alla kuuluvaks. Korteriühistu vastutust küttesüsteemi eest kinnitab selgelt ka puudutatud isiku I ja Korteriühistu Randla 23 vaheline leping (I kd, tl 175176), mille punktis 2.1.1 on toodud ühistu kohustusena kindlustada kütmine ja punkti 2.1.2 kohaselt on ühistu kohustuseks teostada maja inseneritööde tehnilist teenindust ja remonti. Samuti on ühistul kohustus õigeaegselt informeerida omanikku maja insenerisüsteemide ja konstruktsioonielementide plaanilistest ja avariiremontidest. Lepingu Lisa 1 osa B p 8 kohaselt oli keskküttesüsteemide teenindamine ja reguleerimine ühistu vastutusalas. Korteriomanikul oli aga punktist 2.2.5 tulenevalt keelatud ilma ühistu kirjaliku loata mitte ümber ehitada korteri kütte- jm süsteeme. Puuduvad mistahes viited ja tõendid selle kohta, et puudutatud isik I oleks lekke põhjustanud radiaatorite õhueraldajaid rikkunud või lõhkunud.
35.Sanitaartehniliste töödega tegeleva Lavateir AS-i töödejuhataja A. L. kinnitanud, et automaatõhutaja on osa küttesüsteemist ja kogu süsteem on majas ühine, mille remondi ja hoolduse eest vastutab korteriühistu. A. L. kinnitusel sai puudutatud isik I radiaatorite õhueraldajate seisukorda kontrollida üksnes visuaalselt, st kontrollida lekke puudumist. Teisi toiminguid saab teha vaid pädev isik. (I kd, tl 150, vt ka I kd, tl 177-180).
36.Kohus loeb eelviidatud tõendeid arvestatuks tuvastatuks, et puudutatud isiku I korteris asunud radiaatorite õhueraldajaid ei saa vaadelda eraldisesiva üksusena kõigi korteriomanike kaasomandis olevast küttesüsteemist. Ka Tartu Ringkonnakohus on 25.04.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-19849 analoogse olukorra osas leidnud, et kaasomandi esemeks olev keskküttesüsteem ja selle osad (radiaatori automaatõhutaja) on kaasomandi ese.
2-22-16465 Ringkonnakohus selgitas, et korteriomanikul ega -kasutajal ei ole kohustust ega ka õigust ise kaasomandisse kuuluvaid küttesüsteemi osi kontrollida ega parandada.
37.Samuti on sanitaartehniliste töödega tegeleva Lavateir AS-i töödejuhataja A. L. selgitanud, et kui automaatõhutaja korpus on terve, võib leke tekkida, kui õhutaja hakkab tööle ja laseb süsteemist õhu välja ega sulgu pärast seda. Seetõttu peavad küttesüsteemi tööde teostajad hoiatama elanikke, et vältida võimalikke avariisid (I kd, tl 150). Käesolevas asjas kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A. R.i ütlustest nähtub, et vaidlusaluse veeavarii tekkele eelnesid küttesüsteemi tühjendamise ja uuesti täitmisega seotud tööd ning pärast süsteemi täitmist tuli teade avarii kohta (I kd, tl 72-74 pöördel). Samas puuduvad asjas tõendid, et vaidlusaluse veekahju tekkeni viinud küttesüsteemi tööde osas oleks puudutatud isikut I tööde tegemisest eelnevalt hoiatatud. Ka tunnistaja ei olnud teadlik, et süsteemi veega täitmisest oleks korteriomanikke hoiatatud (I kd, tl 73). Kohtu hinnangul on puudutatud isik I piisavalt põhistanud, et sai vaidlusalusest veeavariist teada alles pärast sündmuse toimumist ning seda ei mõjutanud ka puudutatud isiku I juhatuse liikme staatus (I kd, tl 169-174).
38.Kohus nõustub puudutatud isikuga I, et küttesüsteemi tehniline rike ja veeavarii olid antud juhul ootamatuks sündmuseks, mida ei olnud puudutatud isikul I kui korteriomanikul võimalik ära hoida. Tehnilist riket saab hoida ära vaid hoolsa tehnilise teeninduse ja remondikohustuse täitmisega, mis oli ühistu ja puudutatud isiku I vahelise lepingu p 2.1.2 kohaselt ühistu kohustus (I kd, tl 175). Ka tunnistajale teadaolevalt tegeleb maja küttesüsteemiga eraldi äriühing (I kd, tl 73). Riigikohtu 09.03.2022 määruses nr 2-19-9543 p-s 14 on käesoleva vaidlusega analoogse olukorra osas selgitatud, et korteriühistu kohustus on hoida kaasomandis olev küttesüsteem sellises korras, et sellest ei teki lekkeid, ning juhul, kui küttesüsteem vajab selle sisselülitamisel või muude tööde tegemisel korteriomanike erilist tähelepanu, peab korteriühistu sellisest vajadusest korteriomanikele piisavalt vara teada andma.
39.Kokkuvõttes jääb AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus X vastu kahjuhüvitise saamiseks rahuldamata. Kuna puudutatud isik I ei rikkunud oma kohustusi, ei esine ka põhjuslikku seost puudutatud isiku I rikkumise ja Randla 23 korteri xxxx omanikule tekkinud kahju vahel. Kohus on seisukohal, et puudutatud isik I ei vastuta avaldaja ees ei iseseisvalt ega solidaarselt puudutatud isikuga II.
40.Kuna avaldaja on esitanud alternatiivse kahju hüvitamise nõude ka Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu vastu, siis järgnevalt kontrollib kohus selle nõude põhjendatust. Kuigi puudutatud isik II on heitnud avaldajale ette seda, et avaldaja esitas alles 03.04.2023 alternatiivse nõude ka korteriühistu vastu ja selline käitumine olevat „lubamatu“, siis kohus puudutatud isiku etteheidetega ei nõustu. Korteriühistu oli käesolevasse menetlusse kaasatud juba varasemalt ning käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2023 määruse p-s 9.2. on ringkonnakohus märkinud, et „Ühtlasi rikkus maakohus selgitamiskohustust avaldaja suhtes. Kui korteriomanik ei ole oma kohustust rikkunud, võib avaldajal olla õigus nõuda kahju hüvitamist oma kohustust rikkunud teistelt isikutelt. Kui ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab avaldaja nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu. Kuigi korteriühistu on menetlusse kaasatud, tuleb arvestada, et hüvitise saab välja mõista üksnes sellelt menetlusosaliselt, kellelt seda on nõutud“ (II kd, tl 9). Seega on Tallinna Ringkonnakohus selgelt viidanud, et avaldajal on õigus esitada oma nõue ka korteriühistu vastu, mistõttu on avaldaja alternatiivne nõue puudutatud isiku II vastu lubatav ega saanud olla ka puudutatud isikule üllatav.
2-22-16465
41.Tallinna Ringkonnakohtu poolt käesolevas asjas tehtud 31.03.2023 määruse p-s 9.4. märkis ringkonnakohus, et „Eespool p s 9.2 toodud kaalutlustel tuleb käesoleva juhtumi asjaoludel pigem eeldada, et elamu küttesüsteem on kõigi korteriomanike kaasomandis ja selle rikke eest vastutab kas korteriühistu või kõik korteriomanikud ühisvastutuse alusel.“ Kohus nõustub nimetatud ringkonnakohtu seisukohaga. Puudutatud isiku II vastutust vaidlusaluse veelekkega põhjustatud kahju eest kinnitavad juba eelnevalt viidatud kohtupraktika ja kohtu poolt analüüsitud tõendid (vt käesoleva kohtumääruse p-d 32-40). Kohus märgib, et korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi eriomandi esemel või mitte. Riigikohtu 09.03.2022 määruses nr 2-19-9543 p-s 14 on käesoleva vaidlusega analoogse olukorra osas selgitatud, et radiaator ja selle osad on ühise küttesüsteemi osad, mistõttu tuleb lähtuda sellest, et kostja korteris purunes ühise küttesüsteemi osa. Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi eriomandi esemel või mitte (Riigikohtu 19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 218-13649/57, p 14). Riigikohus asus nimetatud vaidluses (kus veeleke tingis sarnaselt käesolevale vaidlusele automaatsete õhutusklappide rike hoone kütte sisselülitamisel) seisukohale, et veekahju lähtus õiguslikus mõttes korteriomanike kaasomandi osast.
42.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 on sätestatud, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-is sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 näeb ette, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse muuhulgas eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Kohtupraktikas on leitud, et korteriühistul on mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid (vt nt 08.10.2014 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30). Riigikohtu 27.03.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p-s 12 on selgitatud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (vt selle kohta nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 27; 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12). Seega kuulub elamu keskküttetorustik elamu kaasomanike kaasomandisse. Asjaolu, et Randla tn 23 küttesüsteem on üles ehitatud selliselt, et maja köetakse tsentraalselt ning korterites asuvaid radiaatoreid ei ole võimalik küttesüsteemist eraldada (seega puudutatud isiku I korteris asuvad kütteseadmed ei olnud korteri eriomandi osaks, vaid korteriühistu poolt valitsetava kaasomandi osaks) – kinnitas ka tunnistaja A. R. (I kd, tl 74; II kd, tl 44-45).
43.Kuivõrd käesolevas asjas lähtus kahju korteriomanike kaasomandi osa esemeks olevast küttesüsteemist (mille osaks olid ka puudutatud isiku I korteris asunud õhueraldajad), siis sellistel asjaoludel küttesüsteemi lekkest lähtunud veekahju eest on KrtS § 34 alusel vastutav korteriühistu ehk puudutatud isik II (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-19849, p 15). Puudutatud isiku II hoolsuskohustuseks KrtS § 35 lg 2 p 1 alusel on mh küttesüsteemi perioodiline kontroll ning puudutatud isikul II on kohustus hoida kaasomandis olevad tehnosüsteemid (s.h küttesüsteem) korras. Selline kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, mida kaasomanikud teostavad korteriühistu kaudu (KrtS § 34 lg 2, § 35 lg 2 p 1). Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduste kõrvaldamiseks (RKTKo nr 3-2-111
2-22-16465 117-14, p 12; nr 3-2-1-61-14, p 30; nr 3-2-1-12-13, p 51). Juhul, kui puudutatud isik II ei täitnud küttesüsteemi kontrollimise ja hooldamise kohustust ning ei taganud selle süsteemi korrasolekut, siis selliselt saab vastutuse aluseks olla mh tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 51).
44.Kuivõrd puudutatud isikul II on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, siis piisas avaldajal avalduse rahuldamiseks selle tõendamisest, et kaasomandi eseme osaks olevas küttesüsteemis tekkis tehniline rike. Selle asjaolu üle ka vaidlus puudub. Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu esimees kinnitas, et 19.08.2022 veekahju tekkis korteri xxxx radiaatorite õhueraldajate tehnilise rikke tõttu (I kd, tl 149). Korteriühistu kohustusteks on küttesüsteemi seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab küttesüsteemis toimunud rike alust eeldada, et puudutatud isik II ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Seetõttu ei pea avaldaja täiendavalt tõendama, mida puudutatud isik II tegi või jättis tegemata selleks, et küttesüsteemi riket ei tekiks. Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikul II tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis küttesüsteemi seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega (vt ka RKTKo nr 2-17-15364, p 12). Seejuures ei välista puudutatud isiku II vastutust ning kaasomandi eseme korrashoidmise kohustuse täitmiseks ei piisa sellest, et korteriühistu sõlmib elamu haldamiseks ja hooldamiseks lepingu kolmanda isikuga. Ka sellisel juhul on korteriühistul oma kohustuse raames mh kohustus jälgida, et kolmas isik täidaks oma lepingulisi kohustusi, mis on suunatud kostja kui korteriühistu kohustuste täitmisele (RKTKo nr 2-17-15364, p-d 13).
45.Puudutatud isik II ei ole käesolevas asjas tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis küttesüsteemi seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega. Vastupidi, puudutatud isik II asus hoopis ekslikule seisukohale, et korteris asuvate kütteseadmete kontrolli peab teostama korteriomanik ise. Kohtuistungil leidis puudutatud isik II, et korteriühistu ei pidanudki küttesüsteemi osaks olevate radiaatorite õhuklappe kontrollima, sest „Siiamaani pole probleemi olnud, miks peaks kontrollima“ (II kd, tl 77). Korteriühistu esindaja teada ei olnud korteriühistu enne vaidlusalust 19.08.2022 veeavariid õhueraldajaid vahetanud, kuigi korterelamu oli valminud juba 1978 või 1979. aastal (II kd, tl 77-78).
46.Puudutatud isikut II ei vabasta vastutusest see, et minevikus ei ole küttesüsteemiga probleeme olnud. Tartu Ringkonnakohus on 15.12.2022 tsiviilasja nr 2-21-10339 määruse p-s 9.2 leidnud, et korteriühistu hoolsuskohustuseks KrtS § 35 lg 2 p 1 alusel on kaasomandi eseme perioodiline kontroll ja selle seisundi jälgimine ning vastutusest vabanemiseks tuleb korteriühistul tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida. Nõustudes Tartu Ringkonnakohtu eelviidatud seisukohaga, leiab kohus, et puudutatud isik on käesoleval juhul kaasomandi osa eseme valitsemise kohustust rikkunud ning ei taganud küttesüsteemi korrasolekut. Kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont tähendab muuhulgas ka seda, et tuleb ära hoida korteriomanikele kahju tekkimine. Korteriühistu vastutuse aluseks on puudutatud isiku kui korteriühistu tegevusetus oma kohustuste täitmisel.
47.Eeltoodut arvestades on just puudutatud isiku II tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel tekkinud kahju. Veekahju on alguse saanud küttesüsteemi tehnilise rikke tagajärjel vee valgumisest korteri nr xxxx ruumidesse. Kuna kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi osast, saab eeldada, et korteriühistu rikkus oma hoolsuskohustust. Puudutatud isiku poolse korterelamu korrashoiu
2-22-16465 korraldamise kohustuse rikkumise tagajärjel sai võimalikuks kahju tekkimine Randla 23 korteri nr xxxx omanikule. Puudutatud isiku II hoolsuskohustuse rikkumist kinnitab fakt, et puudutatud isiku II arvates ta ei pidanudki küttesüsteemi osaks olevate radiaatorite õhuklappe kontrollima. Kohus märgib, et puudutatud isiku II tsiviilõigusliku vastutuse puhul ei ole nõutav, et kahju oleks tekitatud tahtlikult. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist ning puudutatud isiku II vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veeleke tekkis. Käesoleval juhul on oluline see, et veeleke Randla 23 korterist nr xxxx korterisse nr xxxx toimus ja selle tagajärjel tekkis kahju.
48.Korteriühistu on rikkunud küttesüsteemi hooldamise osas oma kohustusi (VÕS § 115 lg 1) ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui korteriühistu oleks täitnud tehnosüsteemide kontrollimise kohustust, oleks sisuliselt olnud võimalik välistada kahju tekkimine. Kui kaasomandis olev küttesüsteem ei oleks lekkinud, ei oleks ka vesi korterisse nr xxxx tunginud ning kahju ei oleks tekkinud. Kohus leiab, et vee lekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Riigikohtu 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Kohus leiab, et sama põhimõte kehtib ka korteriühistu poolt tekitatud kahju korral. Samuti oli puudutatud isikul II mõistlikult võimalik ette näha, et küttesüsteemi tehnilise rikke korral võib välja voolata vesi, mis võib kahjustada kaasomanikke (VÕS § 127 lg 3). Seega vastutab puudutatud isik II Randla 23-xxxx korteriomanikule tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on korteriomanikule makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku nõue ühistu vastu.
49.Eeltoodust tulenevalt vastutab puudutatud isik II küttesüsteemi korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel. Samas võib puudutatud isiku vastutus olla välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 1 teise lase kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 teise lõike järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Korteriühistu vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Korteriühistu ei ole tõendanud, et ta oleks tellinud võimalike vigade tuvastamiseks küttesüsteemi kontrolli või küttesüsteemi töökorras oleku tagamiseks vajalikul määral hooldanud. Puudutatud isikul tuli tavapärase valitsemise raames mh täita KrtS § 35 lg-st 1 ja lg-st 2 p-st 1 tulenevaid kohustusi. Kohtule pole esitatud tõendeid, millest nähtuvalt oleks korteriühistu kahju vältimiseks midagi teinud, nt korraldanud küttesüsteemi kontrollikohustuse otsustamiseks üldkoosoleku. Seega pole puudutatud isik II oma vastutuse eeldust ümber lükanud.
50.Menetlusosalised vaidlevad ka avaldaja kahjunõude suuruse üle. Avaldaja lähtub sellest, et Randla 23 korteris xxxx sai kahjustada köögi ja elutoa sein, lagi, põrand. Korteri nr xxxx kahjustuste kõrvaldamiseks tegi hinnapakkumise Suur Vanker OÜ summas 4 858,68 eurot (I kd, tl 16). Avaldaja ja kindlustusvõtja kokkuleppel maksis avaldaja rahalise hüvitise vähendatud summas 3300 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda (I kd, tl 17-18). Eelnevalt nimetatud tõendeid arvestades on ebaõige puudutatud isiku I arvamus, justkui ei põhineks avaldaja otsus hüvitada korteri xxxx omanikule kahju 3300 euro ulatuses ühelgi tõendil. Ekslik on ka puudutatud isiku I arusaam, nagu muudaks kahju hüvitamine summas (3330 eurot) võrreldes kahjustuste kõrvaldamiseks
2-22-16465 tehtud hinnapakkumisega summas 4858,68 euro hinnapakkumise ebausaldusväärseks tõendiks ja viitaks kindlustusandja mittenõustumisele hinnapakkumisega. Avaldaja on oma 23.09.2022 e-kirjas põhjendanud, et on valmis väljastama garantiikirja ehitajale tööde teostamiseks ka kogu pakkumise ulatuses, kuid pakkus kahjustatud korteri omanikule ka võimalust saada hüvitist omavastutuse ja ettevõtluskulude võrra väiksemas summas (I kd, tl 17). Seega ei ole avaldaja pidanud Suur Vanker OÜ pakkumist (I kd, tl 16) ebausaldusväärseks. Kahju hüvitamine hinnapakkumisest väiksemas summas on kohtu hinnangul igati mõistlik, kuna sellega oli nõus ka kahjustatud korteri omanik ning väiksemas ulatuses kahju hüvitamine oli ilmselgelt ka kahju tekitamise eest vastutava isiku ehk korteriühistu huvides.
51.Ebamäärane ja tõendamata on väide, et ühistu esindajad käisid vahetult pärast lekke toimumist sündmuskohal ning veendusid, et veelekke tagajärjel tekkinud Randla 23-xxxx korteri kahjustused ei olnud „kuigi suured“ ning nende kõrvaldamiseks ei olevat olnud vajalikud ehitus- ja remonditöid, mille hinnapakkumise alusel avaldaja kindlustusvõtjale väljamakse tegi. Esiteks on nimetatud etteheide vastuoluline, sest samaaegselt heitis puudutatud isik I avaldajale ette hoopis seda, et avaldaja hüvitas kahju tegelikult oluliselt väiksemas summas võrreldes Suur Vanker OÜ hinnapakkumisega. Tuvastatud asjaoludel maksis avaldaja kahju hüvitamiseks kokkuleppelise summa 3300 eurot, mis on ligi kolmandiku võrra väiksem võrreldes Suur Vanker OÜ hinnapakkumisega summas 4858,68 eurot (I kd, tl 16). Riigikohtu 13.12.2013 otsuses nr 3-2-1-124-11 p-s 16 on selgitatud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13905, p 12; 24. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07, p 13; 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 14). Seejuures saab nõuda kahju hüvitamist ka kalkulatsiooni, mitte tegelikult kanatud kulutuste alusel.
52.Paljasõnaline on ka puudutatud isiku II seisukoht, et „Korteriühistu esindajad võivad kinnitada, et korterile mille kahjud avaldaja hüvitas, reaalseid kahjustusi ei tekkinud ja avaldaja on langenud pettuse ohvriks, hüvitades aastatepikkuse loomuliku kulumise tagajärjel tekkinud remondivajaduse“ (vt II kd, tl 26 pöördel). Kohus kuulas 06.06.2023 kohtuistungil puudutatud isiku II taotlusel üle tunnistaja A. R.i, kes puudutatud isiku II kinnitusel „viibis juures vahetult peale õnnetusjuhtumi toimumist ja võib anda selgitusi selle kohta, milline oli õnnetuse ulatus“ (II kd, tl 37 pöördel). Puudutatud isiku II poolt taotletud tunnistaja ütlustest aga ei nähtunud, et antud juhul poleks Randla 23-xxxx korterile reaalseid kahjustusi tekkinud. Muuhulgas kinnitas tunnistaja, et veeavarii algpunktiks olnud Randla 23-xxxx korteris oli mõlema radiaatori all loik (I kd, tl 74). Puudutatud isik I on kinnitanud avaldajale saadetud 24.10.2022 vastuses, et „Asudes korteriomanikke ette hoiatamata täitma küttesüsteemi ujutas Ühistu riknenud õhueraldajate kaudu üle korteri nr xxxx kust siis vesi valgus ka alumisele korrusele“ (I kd, tl 28). Ka korteriühistu esindaja kinnitas 06.06.2023 kohtuistungil, et korteriühistu juhatuse liige käis Randla 23-xxxx korteris koheselt peale veeõnnetust, vesi jooksis mööda torusid alla ning vett oli ka põrandal, loigud olid nii köögis kui elutoas (II kd, tl 76, tl 76 pöördel).
53.Kohus leiab, et puudutatud isikute vastuväited kahju kindlakstegemise ja kahjuhüvitise suuruse osas on paljasõnalised. Avaldaja on esitanud omapoolsed tõendid nii kahju kindlakstegemise (I kd, tl 11-15) kui ka kahju suuruse ja kahjuhüvitise tasumise kohta (I kd, tl 16-18). Puudutatud isik ei ole põhistanud, et nimetatud dokumendid oleks võltsitud või koostatud ebapädevate isikute poolt. Kohtuistungil möönsid puudutatud isikud ka seda, et avaldajal puudub kohustus kutsuda kahju kindlakstegemise juurde ka teisi isikuid. Kohus leiab, et avaldaja kahjunõue puudutatud isiku II vastu summas 3300 eurot on tervikuna põhjendatud. Tuvastatud asjaoludel maksis avaldaja kahju hüvitamiseks kokkuleppelise summa 3300 eurot,
2-22-16465 mis on ligi kolmandiku võrra väiksem võrreldes Suur Vanker OÜ pakkumisega summas 4858,68 eurot (I kd, tl 16). Kohtul puudub alus kahelda ka Suur Vanker OÜ remondikalkulatsiooni adekvaatsuses, kus on üksikasjalikult märgitud kõik vajalikud tööd ja vahendid. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
54.Kohus märgib seoses puudutatud isikute etteheidetega kahjunõude suuruse osas, et puudutatud isiku lauseituse positsioon ei anna alust avaldust rahuldamata jätta, sest ka puudutatud isikul on oma vastuväidete tõendamise kohustus. Kohtu hinnangul on avaldaja oma kahjunõude kujunemise ja suuruse piisava selgusega tõendanud. Puudutatud isikud ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda avaldaja kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Kui puudutatud isikute arvates oli vähendatud kahjuhüvitise summa 3300 eurot või Suure Vanker OÜ hinnapakkumine (või mingi osa sellest) ebamõistlik, pidanuks nad oma väiteid tõendama (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022 otsus nr 2-21-1429, p 16.1: „VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Maakohus sai lähtuda kahju hüvitise suuruse määramisel hageja esitatud hinnapakkumisest, sest see vastab dokumentaalse tõendi nõuetele. Kui kostja arvates on kordategemise kulud ebamõistlikud, peab ta oma väidet tõendama“). Vastupidiste tõendite puudumisel ei ole kohtul alust arvata, et Randla 23-xxxx korteri veekahjustuste kõrvaldamiseks makstud kahjuhüvitis summas 3300 eurot olnuks ülepaisutatud või ebavajalik.
55.Kohus ei saa otsuse aluseks võtta oletusi ega spekulatsioone. TsMS § 436 lg 2 on sätestatud, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Pelgalt avaldaja kahjunõuet tõendeid paljasõnaliselt kritiseerides ei ole puudutatud isikutel võimalik saavutada endale kasulikku eesmärki. Muuhulgas on asjassepuutumatud puudutatud isiku II kahtlused Randla 23-xxxx korteri üürniku elustiili kohta, mis olevat viinud kaks kuud hiljem pärast vaidlusaust veeavariid uute kahjustuseteni (I kd, tl 76). Kohus märgib, et kahjustatud korteri ülevaatuse tehti avaldaja poolt 16.09.2022 (tl 13), mistõttu ei oma kahjustuste ulatuse osas tähtsust antud kuupäevale järgnenud võimalikud täiendavad kahjustused. Ilmselgelt ei saanud avaldaja kahju ulatuse määramisel arvesse võtta avaldaja poolt viidatud 16.09.2022 kuupäeva suhtes tulevikus toimuvaid sündmusi. Sisutud on ka puudutatud isikute väited, et kahjustatud korteris olevat olnud „vähe“ vett või et kahjustused polevat olnud „kuigi“ suured. Vaidlus puudub selles, et vesi jooksis veeavarii tagajärjel Randla 23 korterist nr xxxx korteris nr xxxx ning kohtul pole alust arvata, et lekkinud veekogusest ei piisanuks avalduses viidatud kahju tekkimiseks. Puudutatud isik I on kinnitanud avaldajale saadetud 24.10.2022 vastuses enda korteri üle ujutamist, kust vesi valgus ka alumisele korrusele“ (I kd, tl 28). Kokkuvõttes ei ole puudutatud isikud esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda avaldaja kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale võrreldes avaldaja esitatud tõenditega.
56.Kohtu hinnangul pole alust ka esitatud hüvitisenõude vähendamiseks. Riigikohus on leidnud (vt nt Riigikohtu 08.06.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda puudutatud isikute poolt esile toodud asjaoludest. Puudutatud isikud ei ole esile toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kahjuhüvitist vähendada. Kohus on
2-22-16465 seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole puudutatud isiku poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.
57.Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt avaldajast (kindlustusvõtjast) tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest avaldaja (kindlustusvõtja) vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et avaldaja (kindlustusvõtja) oleks jätnud puudutatud isiku tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2). Paljasõnaline on puudutatud isiku II poolt 06.06.2023 kohtuistungil väidetu, et korteri nr xxxx üürnik olevat suhtunud veekahjustuste likvideerimise vastutustundetult ega olevat põrandale tilkunud vett ära koristanud (II kd, tl 76 pöördel). Teisalt on nimetatud puudutatud isiku väide ka vastuoluline, sest samaaegselt on puudutud isik II väitnud, et korterile xxxx reaalseid kahjustusi ei tekkinudki ja kiitnud üürnikku veele kausside allapaneku eest (II kd, tl 76).
58.Eelnevat arvestades loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku II vastu kahju hüvitamise nõue summas 3330 eurot (põhinõue), mis tuleb puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja mõista. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et põhjendatud on ka avaldaja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
59.VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Avaldaja esitas 06.04.2023 menetlusdokumendis alternatiivse nõude puudutatud isik II vastu. Seega tuleb 06.04.2023 kuupäev lugeda ajaks, mil avaldaja teatas oma nõudest ja esitas puudutatud isiku II vastu raha sissenõudmiseks avalduse. Seetõttu leiab kohus, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult II viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 06.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja viivise põhinõudelt (3 300 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
60.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või
2-22-16465 osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses (sisuliselt on käesolevas asjas toimunud hagimenetlusele sarnane vaidlus) leiab kohus, et menetluskulud on õiglane jagada vastavalt sellele, kas ja kelle suhtes avaldus rahuldati või mitte. Kuna avaldaja nõue puudutatud isiku I vastu jäi rahuldamata, siis jätab kohus puudutatud isiku I X menetluskulud avaldaja kanda. Kuna avaldaja alternatiivne nõue puudutatud isiku II vastu rahuldati, siis jätab kohus avaldaja menetluskulud puudutatud isiku II Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu kanda. Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu menetluskulud jäävad tema enda kanda.
61.Järgnevalt hindab kohus puudutatud isiku I menetluskulude põhjendatust. Puudutatud isik I esitas 20.01.2023 seoses tsiviilasja esmakordse läbivaatamisega maakohtus menetluskulude nimekirja, mille kohaselt puudutatud isiku I menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud maakohtus summas 5150 eurot. Kokku on puudutatud isikule esmakordses maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenust 25,75 tundi tunnitasuga 200 eurot pluss käibemaks. Sellest tulenevalt palub puudutatud isik määrata hüvitatavate lepingulise esindaja kulude suuruseks maakohtus kokku 6180 eurot (käibemaksuga). Puudutatud isik I kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu puudub tal võimalus menetluskuludelt käibemaksu tagasi saamiseks. Seetõttu taotleb puudutatud isik TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
62.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Lisaks tuleb arvesse võtta Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, st hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Menetluskulude suurus peab olema vastaspoolele ettenähtav (vt nt Riigikohtu 15.10.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15; 06.01.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 9). Õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole oluline mitte see, kui palju suudavad esindajad oma kliendile õigusabi kirjeldada ja müüa, vaid üksnes see, millised olid kohtu hinnangul käesolevas asjas reaalselt vajalikud kostja lepinguliste esindaja toimingud. Kohus ei sekku isikute vabal tahtel sõlmitavatesse lepingutesse ja kohus ei saa keelata ega ette heita ka mistahes vabalt valitud mahus advokaaditeenuse kasutamist. Isikute lepinguvabadusest ei järeldu aga seda, et kui õigusabile on tehtud konkreetse tsiviilasja asjaolusid arvestades ülemääraseid kulusid, siis peaks selle kinni maksma tsiviilmenetluse teine pool.
63.Kohtu hinnangul on puudutatud isiku I lepingulise esindaja poolt näidatud ajakulu seoses asja esmakordse läbivaatamisega maakohtus ülepaisutatud. Arvestades nii avalduse kui ka puudutatud isiku 28.11.2022 vastuse sisu ja mahtu (ca 4 lk), on kohus seisukohal, et maksimaalselt mõistlik aeg avaldusele vastamiseks koos kõigi sellega seotud toimingutega (sh avaldusega tutvumine, kliendisuhtlus) ei ületa antud juhul 8 h ehk ühte täispikkusega ja puhkepausideta tööpäeva. Seega vähendab kohus puudutatud isiku poolt näidatud aega avaldusele vastamiseks koos kõigi sellega seotud toimingutega 8,5 h võrra (puudutatud isiku I
2-22-16465 lepingulise esindaja poolt näidatud ajakulu antud perioodi osas 16,5 h). Puudutatud isiku lepingulise esindaja poolt 20.01.2023 menetlusdokumendi koostamisega seotud ajakulu (puudutatud isiku I poolt näidatud ajakulu perioodil 10.01.2023 – 18.01.2023 ajalises mahus 9,25 h) on kohtu hinnangul samuti ülepaisutatud ja sellises mahus ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei ületa 20.01.2023 menetlusdokumendi koostamise maksimaalselt mõistlik aeg selle sisu ja mahtu arvestades koos kõigi seotud toimingutega (sh avaldaja täiendava seisukoha ja kohtu 10.01.2023 kirjaga tutvumine) 4 h. Kohus võtab seejuures arvesse ka seda, et 20.01.2023 menetlusdokumendi koostamise ajaks olid puudutatud isiku I lepinguline esindaja juba vaidluse põhisusuga tuttavad ning tegemist oli teise puudutatud isiku I poolt esitatud menetlusdokumendiga. Põhjendatud ajakuluks nimetatud perioodil ei saa pidada ka jätkuvat „kohtupraktika läbitöötamist.“ Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et õigusalast kvalifikatsiooni omava esindaja puhul eeldatakse valmisolekut õigusalase teenuse osutamiseks, mille hulka kuulub ka ülevaate omamine vajalikust kohtupraktikast. Juhul, kui see osutub sõltuvalt asjast ebapiisavaks, on juristil võimalik ja vajalik küll tutvuda vastava kohtupraktikaga täiendavalt, kuid ka siis ei saa seda kulu jätta menetluse vastaspoole kanda. Kokkuvõttes peab kohus puudutatud isiku I põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks seoses asja esmakordse läbivaatamisega maakohtus 12 h.
64.Puudutatud isik I esitas 21.03.2023 seoses tsiviilasja läbivaatamisega ringkonnakohtus menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on osutatud puudutatud isikule I apellatsioonimenetluses seoses määruskaebuse koostamisega õigusabiteenust 8,5 tundi tunnitasuga 200 eurot (lisandub käibemaks). Puudutatud isiku hüvitatavate lepingulise esindaja kulude suuruseks apellatsiooni on seega 2040 eurot koos käibemaksuga. Puudutatud isik I on määruskaebuse esitamise eest tasunud riigilõivu summas 70 eurot. Tulenevalt eelnevast on puudutatud isiku menetluskuludeks kokku 2110 eurot, millest 2040 eurot on lepingulise esindaja kulud ja 70 eurot riigilõiv.
65.Arvestades puudutatud isiku I määruskaebuse sisu ja mahtu (ning ka seda, et määruskaebuse koostamise ajaks oli puudutatud isiku I lepinguline esindaja vaidluse põhisuga hästi kursis ja määruskaebus põhines senisele menetlusele, mh puudutatud isiku I esitatud dokumentidele) on kohus seisukohal, et puudutatud isiku I põhjendatud ja vajalik ajakulu määruskaebuse koostamisele ei ületanud 6 h.
66.Kohtu hinnangul on lähtuvalt TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 põhjendatud puudutatud isiku I riigilõivu kulu määruskaebuselt kokku 50 euro ulatuses. Määruskaebuse esitamisel on puudutatud isik I tasunud riigilõivu 70 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2023 määrus nr 2-21-17764, punkt 12). Puudutatud isik I on seega enam tasunud riigilõivu 20 eurot, mille tagastamist on tal õigus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotleda sama sätte lõikes 6 sätestatud korras. Kohus ei pea põhjendatuks enam tasutud riigilõivu väljamõistmist avaldajalt.
67.Puudutatud isik I esitas 06.06.2023 seoses tsiviilasja teistkordse läbivaatamisega maakohtus menetluskulude nimekirja, mille kohaselt puudutatud isiku I menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud maakohtus summas 1150 eurot. Kokku on puudutatud isikule teistkordses maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenust 5,75 tundi tunnitasuga 200 eurot pluss käibemaks. Sellest tulenevalt palub puudutatud isik määrata hüvitatavate lepingulise esindaja kulude suuruseks maakohtus kokku 1380 eurot (käibemaksuga). Lisaks palus
2-22-16465 puudutatud isik I vastavalt protokollile arvesse võtta ka kohtuistungil osalemise ajakulu. Avaldajal esitas nimetatud menetluskulude osas vastuväite. Avaldaja hinnangul ei ole kliendi seletustega tutvumine, küsimused tunnistajatele ja toimiku korrastamine seotud asja kohtukuludega. Samuti ei ole avaldaja hinnangul menetlusele kulutatud aeg 5,75 tundi põhjendatud.
68.Kohtu hinnangul on puudutatud isiku I lepingulise esindaja poolt näidatud ajakulu seoses asja teistkordse läbivaatamisega maakohtus ülepaisutatud. Kohus ei näe mõistlikku põhjust, miks oli puudutatud isikul I vajalik kulutada 3 tundi 22.05.2023 menetlusdokumendi koostamisele asja teistkordsel läbivaatamisel ja olukorras, kus (i) käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2023 määruse p-s 9.2. on ringkonnakohus leidnud, et kohtu ette oli toodud piisavalt asjaolusid, mis võimaldavad kahtlust, et kahju põhjustanud sündmus võis olla elamu kõigi korteriomanike kaasomandis oleva küttesüsteemi osa rike ja (ii) Ringkonnakohtu hinnangul esitas korteriomanik vastuväiteid, mille tõttu ei saa enam eeldada tema kohustuste rikkumist. Arvestades puudutatud isiku I 22.05.2023 menetlusdokumendi sisu ja mahtu on kohus seisukohal, et selle koostamise ja kliendi seletusega tutvumise põhjendatud ajakulu ei ületanud kokku 1 h. 06.06.2023 kohtuistungi ettevalmistamisega ja kohtuistungil osalemisega seotud ajakulu (sh kliendisuhtlus, küsimused tunnistajale ja toimiku korrastamine) peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kokku 3,25 h ulatuses. Kohtuistung põhines senisele menetlusele ega vajanud pikka ettevalmistust. Kokkuvõttes peab kohus puudutatud isiku I põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks seoses asja teistkordse läbivaatamisega maakohtus 5 h.
69.Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et puudutatud isiku I lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalikud ajakulu kahes maakohtu menetluses ja ringkonnakohtus kokku ei ületanud 23 h (12 + 6 + 5). Puudutatud isiku I lepinguliste esindajate tunnihinda 200 eurot/h (koos käibemaksuga 240 eurot/h) ei pea kohus käesolevas hagita menetluse asjas mõistlikuks. Nagu ringkonnakohus oma 31.03.2023 määruses käesolevas asjas, viitas, tuleb hagita asjas kohtul TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt üldjuhul ise selgitada välja asjaolud ja koguda selleks vajalikud tõendid. Lisaks näeb TsMS § 477 lg 5 ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega, samuti nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Koostoimes tähendavad need normid hagita asjas kohtu suuremat uurimis-, selgitamis- ja hoolsuskohustust, et asja menetletaks ammendavalt ning osaliste jaoks selgelt ja arusaadavalt. Eelnev tähendab ühtlasi seda, et hagita asjas ei ole menetlusosalise jaoks välise õigusabi kasutamine samasuguse kaaluga kui hagimenetluses. Hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, st hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et puudutatud isiku I lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa koos käibemaksuga 144 eurot/h.
70.Puudutatud isiku I vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud käesolevas menetluses on kohtu poolt vajalikuks peetud ajakulu (23 h) ja tunnihinda (144 eurot/h) arvestades kokku 3312 eurot. Sellele lisandub menetluskuluna määruskaebuselt tasutud vajaliku riigilõivu kulu summas 50 eurot, mistõttu määrab kohus puudutatud isiku I põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kindlaks kokku summas 3362 eurot. Seega mõistab kohus avaldajalt välja puudutatud isiku I kasuks menetluskulud summas 3362 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus puudutatud isiku I taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 3362
2-22-16465 eurot) avaldajal tasuda puudutatud isikule I käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
71.Järgnevalt hindab kohus avaldaja menetluskulude põhjendust ja vajalikkust. Avaldaja 06.06.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud 06.06.2023 seisuga kokku 1304 eurot, sh õigusabikulud ilma käibemaksuta summas 1254 eurot (10,45 tundi x tunnitasu 120 eurot/h). Sellele lisandub avalduselt tasutud riigilõivu kulu summas 50 eurot.
72.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Avaldaja lepingulise esindaja kulu põhjendatuse osas märgib kohus, et avaldaja esitas puudutatud isiku II vastu käesolevas asjas nõude alles 06.04.2023 menetlusdokumendis. Seejuures pidi avaldaja juba puudutatud I kohtueelsetest vastuväidetest oma nõudele (vt I kd, tl 28; 151-152) olema teadlik, et õige olnuks käesolevas menetluses koheselt esitada nõue mitte pudutatud isiku I, vaid puudutatud isiku II vastu. Avaldaja menetluslik käitumine puudutatud isiku I vastu nõude esitamisel viis selleni, et käesolev asi jõudis Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse ja teistkordse läbivaatamiseni Harju Maakohtus. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et puudutatud isiku II vaatest ei saa pidada põhjendatuks neid avaldaja menetluskulusid, mida avaldaja tegi enne puudutatud isiku II vastu nõude esitamist (välja arvatud riigilõiv). Seega leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on puudutatud isiku II suhtes põhjendatud ja vajalik üksnes alates 06.04.2023, mil avaldaja puudutatud isiku II vastu alternatiivse nõude esitas. Kohus leiab, et perioodi osas alates 06.04.2023 näidatud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud. Lisades sellele kohtuistungil osalemise ligikaudse ajakulu, on avaldaja lepingulisse esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses menetlusega puudutatud isiku II vastu kohtu hinnangul 4,2 h.
73.Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h on liialt kõrge. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kindlustusseltsi igapäevast tegevust puudutava tavapärase tagasinõudega ning avaldaja esindaja ei ole vandeadvokaat. Lisaks tuleb arvesse võtta Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, st hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 100 eurot/h. Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kulud puudutatud isiku II suhtes rahaliselt kokku summas 420 eurot (4,2 x 100). Sellele lisandub menetluskuluna riigilõivu kulu summas 50 eurot, mistõttu määrab kohus avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kindlaks kokku summas 470 eurot. Seega mõistab kohus puudutatud isikult II välja puudutatud avaldaja kasuks menetluskulud summas 470 eurot. Menetluskulud kuuluvad avaldajale hüvitamisele ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus avaldaja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 470 eurot) puudutatud isikul I tasuda avaldajale käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
74.Kuna kohus jättis puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda, siis puudub põhjus kindlaks määrata puudutatud isiku II menetluskulude rahalist suurust, sest teised menetlusosalised puudutatud isikule II menetluskulusid ei hüvita.
2-22-16465
75.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.