AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus X vastu kahjuhüvitise saamiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 30. jaanuari 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik I (korteriomanik, määruskaebuse esitaja): X, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Angela Kase ja Piret Kergandberg Puudutatud isik II (korteriühistu): Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu, juhatuse liikmed SM, VV ja YK
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30. jaanuari 2023 määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
MENETLUSE KÄIK
1.AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, avaldaja) esitas 2. novembril 2022 Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik I, edaspidi: korteriomanik) vastu regressi korras kahju 3300 eurot hüvitamise ja viivise nõudes. Avaldaja tugines sellele, et kindlustusandjana hüvitas ta vahetult korteriomaniku korteri (nr 84) all asuvas korteris (nr 81) 2022. aasta augustis tekkinud veekahju nõudesummas 3300 eurot. Avaldaja leidis, et kahju põhjustas korteriomaniku korterist lähtunud asjaolu, mistõttu ta on kahju eest vastutav.
2.Korteriomanik vaidles avaldusele vastu. Kahju tekkis radiaatorite õhueraldajate tehnilise rikke tõttu ja selle eest vastutab Tallinn, Randla tn 23 korteriühistu (puudutatud isik II, edaspidi: korteriühistu). Õhueraldajad töötasid varem laitmatult ja välisel vaatlusel ei viidanud miski, et need oleks katki või ohtlikud. Korteriomanik ei teadnud küttesüsteemi täitmisest.
3.Maakohus kaasas menetlusse korteriühistu, kes seisukohti ei esitanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus rahuldas avalduse 30. jaanuari 2023 määrusega (vaidlustatud määrus) ning mõistis korteriomanikult avaldaja kasuks välja 3300 eurot ja viivise. Avaldaja menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel korteriomaniku kanda ning määras need rahaliselt kindlaks summas 628 eurot, millelt kohustas korteriomanikku tasuma viivist. Korteriühistu kulud jäid tema enda kanda ja korteriomaniku menetluskulude kohta ei otsustanud maakohus resolutsioonis midagi.
4.1.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1 kohaselt vastutavad kaasomandi osa korrashoiu eest kõik korteriomanikud korteriühistu kaudu ühiselt. Korteriomandi eriomandi eseme piires paikneva kaasomandi osa korrashoiu jälgimise kohustus on korteriomanikul (KrtS § 31 lg 1 p 1). Nende kohustuste rikkumisega teistele korteriomanikele põhjustatud kahju tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 ja § 127 järgi hüvitada. Maakohus leidis, et korteriomanik on võtnud omaks 19. augusti 2022 veelekke lähtumise tema korteriomandi eriomandi piirest. Korteriomaniku väitel voolas vesi välja radiaatorite õhueraldajatest. Sellest järeldas maakohus, et vaidlustamata asjaolude põhjal tuleb kas korteriomanikul või korteriühistul maksta avaldaja nõutud hüvitis. Juhtunu täpsemad asjaolud omaks tähendust vaid vastutuse õigeks jaotamiseks nende endi vahel.
4.2.Maakohus tuvastas, et 19. augustil 2022 lekkis korteriomaniku korterist nr 84 vett kahjustada saanud korterisse nr 81. Pole teada, et vett oleks lekkinud enne või pärast seda kuupäeva. Lekke põhjus kõrvaldati samal päeval. Kohtule pole esitatud eluliselt usutavat versiooni tegelikult juhtunust, st puuduvad selgitused radiaatori õhuti(te) väidetava lekkimise asjaolude kohta. Kahjustuste ulatust arvestades pidi leke olema küllaltki suur. Ootamatu ja üheaegne suur vee väljavool mitmest õhutist on üldteadaolevalt ebatavaline sündmus. Lekkinud vee kogust arvestades on tõenäoline, et lekke põhjustas muu asjaolu, mida puudutatud isikud mingil põhjusel ei avalda. Lekke tegelikud põhjused oleks saanud tuvastada korteris nr 84, nende väljaselgitamine oli korteriomaniku ja korteriühistu mõjualas. Maakohus märkis, et
19.augusti 2022 teatis on juhtunu asjaolude osas ebatäpne ja selle alusel pole võimalik välistada korteriomaniku vastutust. Küttesüsteemi (sh radiaatorite õhutite) korrasoleku jälgimise eest vastutasid nii korteriomanik kui ka korteriühistu.
4.3.Asjakohatu on korteriomaniku etteheide kütteperioodi algusest mitteteatamise kohta. Tema enda väitel pole tõendeid, et veelekke põhjustas just kütte sisselülitamine. Korteriomanik oli 19. augusti 2022 korteriühistu juhatuse liige ja pidi olema teadlik korteriühistu tegevusest.
4.4.Kokkuvõttes pole korteriomanik lükanud ümber oma vastutust veelekke põhjuste ja selle tagajärgede eest. Kuna kahju põhjustanud veeleke lähtus korteriomaniku korterist, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et ta rikkus korteriomanikuna oma kohustusi (Riigikohtu
19.märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p-d 16 ja 21). Korteriomanik ei tõendanud, et ta oma kohustusi ei rikkunud või et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103).
4.5.Kahju suurus on tõendatud Suur Vanker OÜ 20. septembri 2022 pakkumisega summas 4858,68 eurot. Avaldaja nõuab hüvitist sellest väiksemas summas, mille ta ise kindlustusvõtjale hüvitas. Kuna avaldaja on kindlustusandjana hüvitanud kindlustusvõtjale kahju, siis kahjustada saanud korteri omaniku nõue läks hüvitatud kahju ulatuses VÕS § 492 lg 1 alusel üle avaldajale.
4.6.Neil kaalutlustel mõistis maakohus korteriomanikult avaldaja kasuks välja 3300 eurot ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivise sama sätte teises lauses sätestatud määras.
4.7.Avaldaja menetluskuludeks on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja tasu 578 eurot 4 t ja 49 min õigusabi eest tasumääraga 120 eurot tunnis – kokku 628 eurot, mis maakohtu hinnangul oli vajalik ja põhjendatud. Avaldaja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist.
2 (6)
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
5.Korteriomanik esitas 10. veebruaril 2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub korteriomanik panna avaldaja kanda. Kaebuses järgib korteriomanik oma seniseid vastuväiteid ja heidab maakohtule ette hagita menetluse põhimõtete olulist eiramist. Asja lahendamiseks olulised asjaolud jäid välja selgitamata ja korteriomanikul puudus võimalus maakohtus efektiivselt oma õigusi kaitsta. Maakohus eksis ka tõendamiskoormise jaotamisel, tõendite hindamisel ja materiaalõiguse kohaldamisel.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu, korteriühistu ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 15. märtsil 2023.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusnormide olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning saadab asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Kaebus rahuldatakse osaliselt, sest maakohtu oluliste rikkumiste tõttu eelmenetluse ülesannete täitmisel pole ringkonnakohtul endal võimalik asja sisuliselt lahendada. Seetõttu saadetakse asi läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
8.Esmalt käsitleb ringkonnakohus maakohtu arvukaid minetusi menetluse korraldamisel ja kohtulahendite vormistamisel.
8.1.Maakohus korraldas menetluse väga pealiskaudselt ja tervikuna ei vasta see hagita menetluse põhimõtetele. Hagita asjas tuleb kohtul TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt üldjuhul ise selgitada välja asjaolud ja koguda selleks vajalikud tõendid. Lisaks näeb TsMS § 477 lg 5 ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega, samuti nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Koostoimes tähendavad need normid hagita asjas kohtu suuremat uurimis-, selgitamis- ja hoolsuskohustust, et asja menetletaks ammendavalt ning osaliste jaoks selgelt ja arusaadavalt. Neid põhimõtteid ega kohustusi maakohus piisavalt ei järginud. Näiteks eksitas maakohus menetlusosalisi
3.novembri 2022 määrusega, võttes avalduse menetlusse hagiavaldusena andes osalistele hagimenetlusele omased juhised. Kuigi maakohus parandas kõnealuse vea osaliselt
29.novembri 2022 kirjas, siis ei sisalda ka see kiri kohaseid ja piisavaid selgitusi hagita menetluse eripärade kohta. Sisuliselt uurimispõhimõtte ja selgitamiskohustuse eiramist käsitleb ringkonnakohus edaspidi p 9 alapunktides.
8.2.Ringkonnakohus ei pea õigeks maakohtu menetluslikku käitumist, jätta allkirjastamata menetlust korraldavad lahendid ja kirjad. TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 441 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb kohtumäärus vähemalt üldjuhul digitaalselt allkirjastada. Käesoleval juhul ei ole kohtute infosüsteemis (KIS) ega digitaalses kohtutoimikus allkirju 29. novembri 2022 ning 10., 13., 23. ja 26. jaanuari 2023 kohtudokumentidel. Kuigi kohus võib TsMS § 464 lg 3 esimese lause järgi teha määruse kirjalikult, ei tähenda see, et menetlusosalisele ja kõrgema astme kohtule ei peaks olema nähtav ja kontrollitav, kes tegi määrusena või kirjana vormistatud otsustuse. Kui vastav dokument on allkirjastamata, siis ei ole võimalik kontrollida, kas otsustaja oli pädev kohtuametnik või kohtunik.
8.3.Vaidlustatud määruse vormistamisel rikkus maakohus TsMS § 465 lg 2 p 4, sest lahendi sissejuhatavas osas on märkimata korteriühistu esindajate nimed. Ühtlasi eksis maakohus
23.jaanuari 2023 kirjas, lükates tervikuna tagasi korteriomaniku teabe tema lahkumise kohta korteriühistu juhatusest. Kohus peab TsMS § 226 lg 1 esimese lause järgi kontrollima esindaja esindusõiguse olemasolu igas menetlusetapis ja võtma mh arvesse usutavat teavet, mis kajastab juriidilise isiku juhatuse koosseisu erinevalt registrikannetest. 3 (6)
8.4.Maakohtu kirjadest ja määrustest ei nähtu, kas ja millised menetlusosaliste tõendid on vastu võetud. TsMS § 463 lg 1 esimese lause kohaselt lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused määrusega. TsMS § 238 lg 4 sätestab, et tõendi vastuvõtmisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse. Kohus võib mh teha suulise või kirjaliku määruse kohtuistungil (TsMS § 464 lg 2). Seega peab kohus tõendi vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta tegema määruse. Ilma tõendite vastuvõtmise või vastuvõtmisest keeldumise kohta määrust tegemata ei ole kohtul üldjuhul võimalik menetlusosalistele selgitada asjaolude tõendamise vajadust ja koormust, sest seni kuni pole teada, missugused tõendid on vastu võetud ja missuguste tõendite vastuvõtmisest on keeldutud, ei ole ka menetlusosalistele selge, kas ja missuguste vaidlusaluste asjaolude kohta on vaja esitada täiendavaid tõendeid. Kohus peab andma tõendi vastuvõtmise korral teisele menetlusosalisele võimaluse esitada uue tõendi kohta vastuväiteid ja tõendeid. Kui kohus ei otsusta uue tõendi vastuvõtmist määrusega ega teata menetlusosalisele uue tõendi vastuvõtmisest, on selle tõendi vastuvõtmine kohtu otsusega menetlusosalise jaoks üllatav (Riigikohtu 1. veebruari 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-15-13216, p 15 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).
8.5.Jättes üldse otsustamata tõendite vastuvõtmise, on põhjendamatu maakohtu seisukoht
23.jaanuari 2023 kirjas, et ta keeldub menetlemast korteriomaniku 20. jaanuari 2023 taotlust. Maakohus ei olnud kirja koostamise ajaks otsustanud ühegi tõendi vastuvõtmist, st uute taotluste lahendamine ei tarvitsenud tuua kaasa menetluse viibimist TsMS § 331 lg 1 tähenduses. Vähemalt ei ole maakohus põhjendanud, milles viivitus oleks avaldunud. Korteriomaniku 20. jaanuaril 2023 esitatud ja määrusekaebuses sisalduvad tõendite taotlused saab maakohus lahendada asja uuel läbivaatamisel.
8.6.Maakohus ei pidanud digitaalset toimikut kooskõlas TsMS § 56 lg 1 esimese lausega, mille kohaselt tuleb menetlusdokumendid võtta toimikusse ajalises järgnevuses. Menetlusosalise esitatud menetlusdokumendi puhul tähendab viidatud säte mh, et dokumendi lisad võetakse toimikkuse loogilises järjekorras. Käesoleval juhul on avalduse lisad järjestatud toimikus nii, et esimene on nr 1, sellele järgnevad nr 9–13, siis alles nr 2–8. Samuti ei ole loogiliselt järjestatud nummerdamata 14. lisa (fotod nr 1–110 kahjustatud korterist).
8.7.Korteriühistule menetlusdokumentide kättetoimetamist maakohus sisuliselt ei jälginud. Näiteks avaldus ja selle lisad on märgitud KIS-s korteriühistule kättetoimetamiseks alates
29.novembrist 2022, aga alles 5. jaanuaril 2023 sai need kätte üks kolmest juhatuse liikmest (SM). Maakohtu 3. novembri 2022 määrust prooviti alates 29. novembrist 2022 kätte toimetada korteriühistule üldiselt, mitte juhatuse liikmele eraldi, ja selle sai kätte sama juhatuse liige alles
5.jaanuaril 2023. Teisele juhatuse liikmele (VV) alustas maakohus kättetoimetamist
2.jaanuaril 2023 ja kolmandale (YK) pole viidatud dokument senini isegi nähtavaks tehtud. Samas oli maakohtule alates 29. novembrist 2022 teada, et juhatuse liikme VV kaudu on võimalik dokumente tõhusalt edastada, sest ta sai kohe kätte maakohtu sama kuupäeva kirja.
8.8.Kuivõrd korteriühistule ei olnud avaldust enne 5. jaanuari 2023 kätte toimetatud, siis ei saanud maakohus ega ka korteriomanik eeldada, et korteriühistu vastab avaldusele maakohtu
29.novembri 2022 kirjas määratud tähtaja jooksul, st 3. jaanuariks 2023. Nii on põhjendamatu maakohtu 13. ja 23. jaanuari 2023 kirjade etteheide korteriomanikule, et korteriomanik oleks pidanud avaldama suulise ärakuulamise soovi hiljemalt 3. jaanuaril 2023. Selleks ajaks ei olnud teada, kas ja kuidas korteriühistu avaldusele pärast sellega tutvumist vastab. Korteriomanik võis mõistlikult eeldada, et ta saab kujundada seisukoha menetluse vormi kohta pärast korteriühistu vastusega tutvumist. Kohus ei saa oma hooletust menetlusdokumentide kättetoimetamisel kasutada selleks, et halvendada menetlusosalise positsiooni ja piirata tema õigusi. Lisaks eiras maakohus asja kirjalikult lahendades TsMS § 615 lg-s 1 sätestatud üldreeglit, et vaadates hagita menetluses läbi korteriomandi asja, tuleb seda arutada menetlusosalistega suuliselt ja püüda neid suunata kokkulepet sõlmima.
4 (6)
9.Asja sisulist lahendamist võisid eelkõige mõjutada järgnevas kirjeldatavad rikkumised materiaal- ja menetlusõiguse kohaldamisel.
9.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et asi tuli läbi vaadata hagita menetluses ning kohalduvad KrtS ja VÕS sätted. Esile toodud asjaoludel ei ole mõistlikku kahtlust, et avaldajale kui kindlustusandjale on regressi korras üle läinud korteris nr 81 tekkinud kahju hüvitamise nõue. Põhimõtteliselt saab nõustuda maakohtu arusaamaga, et kahju eest vastutavad kas korteriomanik või korteriühistu (võimalik ka korteriomanike ühisvastutus), kusjuures tegelikult vastutava isiku tuvastamine eeldab juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamist.
9.2.Maakohus rikkus hagita menetluse põhimõtteid, kui pani asjaolude täpsema väljaselgitamise kohustuse korteriomanikule. Eespool p-s 8.1 märgitu kohaselt tuleb kohtul hagita asjas ise selgitada välja asjaolud ja koguda selleks vajalikud tõendid. Käesoleval juhul oli kohtu ette toodud piisavalt asjaolusid, mis võimaldavad kahtlust, et kahju põhjustanud sündmus võis olla elamu kõigi korteriomanike kaasomandis oleva küttesüsteemi osa rike (vrd Riigikohtu
9.märtsi 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul esitas korteriomanik vastuväiteid, mille tõttu ei saa enam eeldada tema kohustuste rikkumist (vt samas p 18 teine lõik). Ühtlasi rikkus maakohus selgitamiskohustust avaldaja suhtes. Kui korteriomanik ei ole oma kohustust rikkunud, võib avaldajal olla õigus nõuda kahju hüvitamist oma kohustust rikkunud teistelt isikutelt. Kui ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab avaldaja nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu. Kuigi korteriühistu on menetlusse kaasatud, tuleb arvestada, et hüvitise saab välja mõista üksnes sellelt menetlusosaliselt, kellelt seda on nõutud (samas p 19 teine lõik).
9.3.Vaidlustatud määrus on asjaolude tuvastamisel ja neile hinnangu andmisel osaliselt vastuoluline, millega maakohus rikkus TsMS § 465 lg 2 p-s 8 ja § 436 lg-s 1 sätestatud põhjendamiskohustust (vt nt Riigikohtu 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-5997, p 17 kuues lõik). Avaldaja kahjunõude rahuldamine eeldab rikutud kohustuse tuvastamist. Maakohus ei otsustanud üheselt, millist kohustust korteriomanik rikkus (vt rikutud kohustuse täpse tuvastamise kohta ka hiljutine Riigikohtu 30. märtsi 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9500, p 15 jj). Piisav ei ole vaidlustatud määruse p 11 üldsõnaline tõdemus, et rikuti „eelnimetatud kohustusi“. Määruse p 7 sõnastuse järgi võiks arvata, et korteriomanikule on etteheidetav tema korteris paikneva küttesüsteemi kui kaasomandi osa korrashoiu jälgimise kohustuse rikkumine, aga p-s 12 nimetas maakohus kahju põhjusena veeleket. Lisaks märgib maakohus määruse p-s 9, et ootamatu ja üheaegne suur vee väljavool mitmest õhutist on üldteadaolevalt ebatavaline sündmus, aga p-s 10 leiab sisuliselt, et see pidi olema korteriomanikule ettenähtav. Oletuslik ja tõenditega sidumata on maakohtu arusaam, et pelgalt korteriühistu juhatuse liikme staatusest tulenevalt pidi olema korteriomanikule teada, millal küttesüsteemi täidetakse.
9.4.Maakohus rikkus TsMS § 232 lg 1 ning § 463 lg 2 kaudu kohalduvat § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 kolmandat lauset, kui jättis sisuliselt hindamata korteriühistu 19. augusti 2022 kinnituse, mille kohaselt tekkis sama kuupäeva veekahju radiaatorite õhueraldajate tehnilise rikke tõttu (dtl 163). Maakohus märkis vaidlustatud määruse p-s 9 napisõnaliselt, et kinnituse alusel pole võimalik korteriomaniku vastutust välistada. Samas puuduvad põhjendused, miks ei ole korteriomaniku vastutus välistatud, kui kahju tekkis elamu küttesüsteemi osa rikke tõttu. Eespool p-s 9.2 toodud kaalutlustel tuleb käesoleva juhtumi asjaoludel pigem eeldada, et elamu küttesüsteem on kõigi korteriomanike kaasomandis ja selle rikke eest vastutab kas korteriühistu või kõik korteriomanikud ühisvastutuse alusel. Täielikult jäi uurimata ja hindamata AL
11.novembri 2022 akt, mille kohaselt automaatõhutaja on küttesüsteemi osa, mille hoolduse ja remondi eest vastutab korteriühistu (dtl 164). Viidatud aktis on mh selgitatud, et korteriomanikul võis rikke korral üldse puududa võimalus õhuti välja lülitada, mis võib samuti mõjutada vastutuse jaotust tema ja korteriühistu vahel. Korteriomaniku kolmanda tõendi (kohtueelne vastus, dtl 165–168) jättis maakohus asja lahendades täiesti kõrvale ega põhjendanud tõendi tähelepanuta jätmist. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda TsMS § 442 lg 8 neljanda lause järgi lahendis põhjendama. 5 (6)
9.5.Vaidlustatud määruse õiguslikud põhjendused pole piisavad, mis on TsMS § 465 lg 2 p 8 ja § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 436 lg 1 rikkumine. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja asjaõigusseaduse § 72 lg 5 teine lause). Kirjeldatud õiguslikku käsitlust maakohus jälgitavalt ei rakendanud. Sarnaselt eespool p-s 9.3 kritiseeritud korteriomaniku rikkumise tuvastamise ebaselgusega, puudub vaidlustatud määruses põhjendus, millises konkreetses õigusnormis sätestatud kohustust rikuti. Samuti on kontrollimata kahju hõlmatus väidetavalt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning korteriomanikule ette heidetava teo või tegevusetuse ja hüvitatava kahju vaheline põhjuslik seos. Maakohtu napid viited õigusnormidele on asjaoludega sidumata.
10.Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav lahend TsMS § 173 lg 1 tähenduses, mistõttu menetluskulude jaotust selles ei märgita. Vaidlustatud määruses rikkus maakohus TsMS § 173 lg-d 1 ja 2, kui jättis resolutsioonis jaotamata korteriomaniku menetluskulud. Samuti rikkus maakohus ka menetluskulude jaotamisel lahendi põhjendamise kohustust. Määrusest ei selgu, kuidas kohaldub avaldaja ja korteriomaniku vahelises kulujaotuses TsMS § 165 lg 1 ning miks pidas maakohus võimalikuks kohaldada seda sätet hagita asja menetluskulude jaotamisel. Korteriühistu menetluskulude tema enda kanda jätmist maakohus üldse ei põhjendanud. TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi otsustab maakohus menetluskulude jaotuse asja uuel läbivaatamisel.
11.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna ringkonnakohus tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata (vt Riigikohtu 28. mai 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.