Pankrotiõigus

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud

selle arvelt on juhatuse liige osaliselt täitnud (119,33 eurot) võlgniku kohustusi. Võlgnevuse 383,29 eurot peab võlgniku juhatuse liige tagastama võlgnikule ja vastavast kohustusest on ajutine haldur ka teavitanud juhatuse liiget, kes lubas telefoni teel kahe maksega kahe kuu jooksul selle tagastada. 2024 jaanuarikuu bilansi ja kasumiaruande kohaselt on võlgnikul põhivarasid väärtusega 2110 eurot. Vara asub võlgniku tegevuskohas. Ajutine pankrotihaldur teostas vara ülevaatuse 25.01.2024. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et vara on pikaaegselt kasutuses olnud, amortiseerunud, osad külmikud ei tööta, millest johtuvalt on võlgnik vara turuväärtust üle hinnanud. Hinnanguliselt on tegemist väheväärtusliku varaga, mille realiseerimine on problemaatiline ning saadav tulem võib jääda 700 – 1000 euro piiresse. Samas tuleks kanda vara äraveo ja hoiustamise või utiliseerimise kulud. Seega pankrotivara väärtuse ja kaasnevate kulude vaatenurgast võib hinnata saadavaks tulemiks väga optimistlikult kuni 500 eurot. Muu registervara puudub. Arvestades eeltoodut hindab ajutine pankrotihaldur võimaliku võlgniku vara väärtuseks kogumis 883,30 eurot (0,01+383,29 + 500). Kohustused

Kreeditor

Alus

Summa eurodes

SEB Pank AS

Arvelduskonto kuutasu võlgnevus

Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 3 KÜ Üüri võlgnevus

OÜ Amber Distribution Estonia

Võlgnevus tarnitud kauba eest

T. U.

Töötasu, hüvitised

2 818,15

J. T.

Töötasu, hüvitised

768,58

6,00 1 526,40 925,99

Pankrotiavalduses on võlgnik märkinud ka kohustuse Narva Kamelija OÜ ees 364,72 eurot, kuid hilisemalt on teatanud ajutisele pankrotihaldurile, et kohustus on täidetud. Lisaks võivad kohustused suureneda T. U. koondamishüvitiste võrra (summa suurust ei ole käesolevaks ajaks võlgnik teatanud, ajutine haldur arvestab selle välja Töötukassale avalduse esitamisel). Maksuvõlad 16.01.2024 seisuga on Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel võlgnikul maksuvõlg 448,37 eurot. Maksusummadelt on arvestatud arvestuslik intress 8,63 eurot. Täitemenetlused Jrk.nr Toimiku nr

Sissenõudja

Sanitex OÜ (11931003)

197/2023/3115 (Menetluses)

Nõue eurodes

Täitur

600,63 Tatjana Afanasieva

*Sisaldab eelduslikult kohtutäituri tasu. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad võimalikud kohustused moodustavad võlausaldajate poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 7102,75 eurot. Väga suure tõenäosusega suurenevad kohustused intresside, viiviste, koondamishüvitise, vms arvelt. Täpsemad nõuete suurused ja võlausaldajad selguvad edasise menetluse käigus. Menetluse raugemine

spetsialistid lahkusid ega pidanud vastu, kes haiguse tõttu, kes vanuse tõttu, kes madala palga tõttu. Võlgnik tegutses sisuliselt ilma kasumita, käibed vähenesid. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud eelkõige asjaolust, et võlgniku majandustegevus (väike pood korterelamu keldris) ei olnud jätkusuutlik kulude (sh tööjõukulud) pideval suurenemisel, millest johtuvalt tekkisid võlgnikul rahalised kohustused, mida ta ei ole suuteline täitma. Võlgniku juhatuse liige on ka juba eakas isik, kes ei ole ilmselt võimeline arendama võlgniku majandustegevust väiksel müügipinnal toiduainetega kauplemisel kasumlikult. Ajutine pankrotihaldur ei ole maksejõuetuse põhjusena tuvastanud raskeid juhtimisvigu PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Olemasolevate andmete põhjal ei saa väga täpselt määratleda püsiva maksejõuetuse tekke aega, kuid eelduslikult (arvestades võlgnevuste teket, va võlgnevus üürileandja ees) on see oktoober – november 2023. Võlgnik esitas pankrotiavalduse detsembris 2023. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi tulenevalt PankrS §-dest 110-114. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel oleks vajalik olemasolev väheväärtuslik vara ära vedada ja hoiustada. Rahalised vahendid selleks puuduvad ning kuni vara müügini on vajalik kulude katteks võtta laenu, mida ajutine pankrotihaldur ei loe põhjendatuks (sh arvestada tuleb, et vara on koormatud üürileandja pandiõigusega ning vara müügitulemist tuleks üürileandjale välja maksta 90%). PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2894,45 eurot ja maksmise tähtajaks 27.03.2024 ning teatanud 11.03.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Kohus tegi 15.04.2024 vastavalt PankrS § 19211 lg-s 1 (ka § 30 lg-s 5) sätestatule maksejõuetuse teenistusele ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus on 20.05.2024 kohtule teatanud, et ei esita ettepanekut Osaühing WERNONA pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Osaühing WERNONA pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Osaühing WERNONA dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme V. K. . Ajutise halduri tasu

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt kehtestab PankrS § 23 lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (justiitsministri määrus) § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Vastavalt justiitsministri määruse § 2 lg-le 4 kohaldatakse §-s 2 sätestatud tasumäärasid üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Ajutine haldur on palunud ajutise halduri tasu välja mõista võlgnikult ja osaliselt määrata hüvitamise riigi vahenditest maksimaalses PankrS § 23 lg 4 viimases lauses nimetatud piirmääras. Ajutine haldur on teinud kindlaks võlgniku vara väärtuses kuni 883,30 eurot. Arvestades eeltoodut jätkub võlgniku varast ajutise halduri tasu hüvitamiseks viie tunni ulatuses, so 675 eurot, millele lisandub käibemaks 148,50 eurot, kokku 823,50 eurot (lisanduvad võimalikud vara äraveo ja hoiustamise või utiliseerimise kulud). Puudujäävas ulatuses tuleb ajutise halduri tasu 429 eurot (6,5 × 66), millele lisandub käibemaks 94,38 eurot, kokku 523,38 eurot, välja mõista riigi vahenditest. Arvestades eeltoodut ning ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust, ajutise halduri kutseoskusi ja ülesannete täitmisele kulunud aega (11,5 tundi) tuleb Hillar Villersile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 1104 eurot, millele lisandub käibemaks 242,88 eurot, kokku 1346,88 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.