Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja 27. mai 2024, Tallinn koht Kohtuasja number
2-23-13172
Kohtuasi
Teletorni Kodud OÜ (pankrotis) avaldus Talsen Capital OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. veebruari 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Teletorni Kodud OÜ (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Võlausaldaja Teletorni Kodud OÜ (pankrotis, registrikood esindajad ringkonnakohtus 16118620), pankrotihaldur Andres Hermet Võlgnik Talsen Capital OÜ (registrikood 16750714), lepinguline esindaja Erki Casar Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. veebruari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-13172 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
2.Rahuldada Teletorni Kodud OÜ (pankrotis) määruskaebus.
3.Jätta määruskaebemenetluses esitatud tõendite vastuvõtmine maakohtu otsustada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
Teletorni Kodud OÜ (võlausaldaja) esitas 17. septembril 2023 (täiendatud 28. septembril 2023 ja 10. oktoobril 2023) Harju Maakohtule avalduse Talsen Capital OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
1.1.Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja osaühing Apollona 16. juunil 2023 hüpoteegi seadmise asjaõigusliku lepingu (notariaalakti nr 1815) ja 20. juunil 2023 hüpoteegi seadmise asjaõigusliku lepingu (notariaalakti nr 1842). Viidatud lepingutega seati võlausaldaja kinnistutele hüpoteegid osaühingu Apollona (hüpoteegipidaja) kasuks, millega võlausaldaja tagas lepingutes nimetatud võlgniku nõudeid hüpoteegipidaja ees. Võlgnik jättis hüpoteegipidaja ees kohustused nõuetekohaselt täitmata, mistõttu on hüpoteegipidaja pöördunud võlausaldaja poole nõudega kohustuse täitmiseks.
1.2.Võlausaldaja esitas 28. augustil 2023 võlgnikule nõude kohustuste täitmiseks hüpoteegipidaja ees. Koos nõudega esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik võlausaldaja nõudekirjale ei reageerinud ega asunud hüpoteegipidaja ees oma kohustusi täitma. Võlausaldaja on hüpoteegipidaja ees täitnud võlgniku kohustusi ulatuses, mis on piisav pankrotimenetluse agatamiseks (nõude suurus ületab 2500 eurot). Hüpoteegipidaja ees kohustuste täitmata jätmine viitab võlgniku maksevõimetusele, mis ei ole ajutine.
1.3.Võlgnik on registreeritud 2. juunil 2023 osakapitaliga 10 eurot. Majandustegevust võlgnikul ei ole (deklaratsioone esitatud ei ole), samuti ei ole võlgnik registreeritud käibemaksukohustuslasena. Võlgniku juhatuse liikmeks ja tegelikuks kasusaajaks on registri andmetel märgitud Andrei Tamrazjan, kellel kuuluvale osale on seatud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus poolt täiteasja nr 022/2021/5362 raames keelumärge. Võlausaldajal on alust arvata, et võlgnik ei ole hüpoteegipidajalt võetud 195 000 euro suurust laenu eesmärgipäraselt kasutanud ja raha on liikunud ettevõttest välja kolmandatele isikutele. Võlgnik on tegutsenud eesmärgiga tekitada võlausaldajale kahju ja tuua kaasa võlausaldajale kuuluva tagatisvara realiseerimine täitemenetluses. Seega on täidetud ka pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldus pankroti väljakuulutamiseks.
1.4.Lisaks palus võlausaldaja kohtul välja nõuda hüpoteegipidajalt andmed võlgniku kohustuste täitmise seisust, kuivõrd faktiline olukord omab tähtsust võimaliku pankrotimenetluse algatamise seisukohast.
2.Harju Maakohus võttis 23. oktoobri 2023. a määrusega avalduse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja seisukoha esitamiseks. Võlgnik kohtule oma seisukohta ei esitanud. Harju Maakohus nimetas 16. novembri 2023. a määrusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki (ajutine pankrotihaldur).
3.Ajutine pankrotihaldur esitas 14. detsembril 2023 Harju Maakohtule aruande, mille kohaselt on võlausaldaja nõue võlgniku vastu 21. novembri 2023 seisuga 288 050,06 eurot, millele lisanduvad viivised. Vastustes ajutisele pankrotihaldurile selgitas võlgnik, et äriühing ei ole maksejõuetu ning võlausaldaja nõue on alusetu. Võlgnik avaldas, et see oli võlausaldaja kohustuseks tagastada hüpoteegipidajale võlgniku poolt võetud laen. Lisaks väitis võlgnik, et tal on võlausaldaja vastu vähemalt 280 000 euro suurune nõue, mis on omandatud nõude loovutamise teel Trustus OÜ-lt. Võlgniku väitel on võlausaldaja nõue tasaarvestatud Trustus OÜ-lt saadud nõudega. Ajutine pankrotihaldur selgitas, et juhul, kui kohtu hinnangul Trustus OÜ poolt loovutatud nõue võlausaldaja vastu ei ole selge, põhjendatud ega sissenõutav, siis ei saa kajastada antud nõuet võlgniku varana ning tegemist on võlgniku püsiva maksejõuetusega. Kui kohtu hinnangul on Trustus OÜ loovutatud nõue võlausaldaja vastu põhjendatud ja sissenõutav, siis saab antud nõuet arvestada võlgniku varana ning nõude saab tasaarvestada. Sellisel juhul ei ole tegemist võlgniku püsiva maksejõuetusega vaid ajutise maksejõuetusega pankrotiseaduse mõistes.
4.Võlgnik esitas 6. veebruaril 2024 seisukoha, milles selgitas, et Trustus OÜ loovutas
18.detsembril 2023 võlgnikule oma rahalised nõuded võlausaldaja vastu põhisummas 470 000 eurot. Võlgnik märkis, et viidatud summast 20 000 eurot on Trustus OÜ poolt kolmandale isikule tasutud võlausaldaja rahaline kohustus. Ülejäänud 450 000 eurot seisneb Trustus OÜ poolt võlausaldajale garaažibokside eest tasutust, mis on aga tänaseni Trustus OÜ-le üle andmata. Lisaks loovutas Trustus OÜ 18. detsembril 2023 võlgnikule oma leppetrahvi nõude võlausaldaja vastu summas 28 557,60 eurot, mis tuleneb poolte vahel 25. novembril 2022 sõlmitud korteriomandi võõrandamislepingust. Viidatud lepingu alusel võõrandas võlausaldaja Trustus OÜ-le korteriomandi, mille võlausaldaja pidi Trustus OÜ-le üle andma hiljemalt
2 (7)
26.jaanuaril 2023, mida tänaseni aga tehtud ei ole. Lepingu alusel oli Trustus OÜ-l õigus võlausaldajalt nõuda leppetrahvi.
5.Võlausaldaja leidis oma 12. jaanuari 2024. a seisukohas, et võlgnik ei ole loovutuse teel saadud väidetavate nõuete põhistamiseks esitanud menetluses ühtegi tõendit. Võlausaldajal puuduvad mistahes kohustused Trustus OÜ ees. Võlausaldaja leidis, et nõuete loovutamise tehingud on näilikud. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 14. veebruari 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Maakohus vabastas ajutise pankrotihalduri tema ülesannetest ajutise pankrotihaldurina, määras ajutise pankrotihalduri tasuks 2281,40 eurot ja jättis selle võlausaldaja kanda. Maakohus määras, et ajutise halduri tasust 1000 eurot tuleb maksta välja võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt ning mõistis võlausaldajalt välja ajutise pankrotihalduri tasu 1281,40 eurot. Menetluskulud jättis maakohus võlausaldaja kanda, jättes menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Lisaks jättis maakohus rahuldamata võlausaldaja taotluse tõendite kogumiseks.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, seega ei ole põhjendatud pankroti välja kuulutamine. Maakohus märkis, et nimetas ajutise halduri, et välja selgitada võlgniku varad ja võlad. Ajutine haldur tõi esile, et tal on käesolevas asjas keeruline esitada lõplikult pädevat hinnangut võlgniku maksejõulisuse osas, kuna võlausaldaja ja võlgniku poolt esitatud väited ja seisukohad on vastuolulised ning puudub võimalus adekvaatselt kontrollida kõikide esitatud nõuete ja dokumentide sisu ja vastavust.
6.2.Maakohus märkis, et kohus ei vii pankrotiavalduse lahendamisel läbi täiemahulist hagimenetlust ning praeguse menetluse raames puudub tõsikindel võimalus väita, et Trustus OÜ-l puudub nõue võlausaldaja vastu ning et seda ei ole võlgnikule loovutatud. Seega puudub alus tõdeda võlgniku püsivat maksejõuetust. Maakohus leidis, et pooled peavad omavahelised erimeelsused lahendama hagimenetluses ja võlausaldaja poolt pankrotiavaldusega kohtusse pöördumine on käesoleval juhul ennatlik. Seejuures ei ole võlausaldaja vaatamata kohtu nõudmisele pankrotiavaldust konkreetse nõude suuruse osas täpsustanud, väites vaid, et see ületab seaduses sätestatud määra. Ka ei saa maakohtu hinnangul võlausaldaja esile toodud asjaolude pinnalt asuda seisukohale, et praegusel juhul oleks PankrS § 10 lg 1 p-s 3 nimetatud olukord.
6.3.Maakohus märkis, et võlausaldaja taotlus tõendite kogumiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd ajutine haldur on teinud vastavad päringud võlgnikule. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.1.Võlausaldaja hinnangul on vaidlustatud määruse põhjendused vastuolulised. Maakohus on viidanud, et pankrotiavalduses esitatud nõuet ei saa lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja põhistab oma vastuväiteid tõenditega. Samas ei ole võlgnik oma nõuet võlausaldaja vastu piisavalt põhistanud ega nõude olemasolu tõendanud. Seejuures on ajutine pankrotihaldur oma aruandes osundanud, et võlgnik on võlausaldaja nõudele esitanud vastuolulisi vastuväiteid. 3 (7)
7.2.Lisaks on võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuete maht võlgniku vastu suurenenud vähemalt 230 000 euro võrra, kuivõrd täiteasjas nr 022/2023/8766 võõrandati 15. veebruaril 2024 võlgniku kohustuste katteks võlausaldajale kuulunud tagatisvara. Võlausaldaja on endiselt seisukohal, et pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ka PankrS § 10 lg 1 p 3 alusel, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning hoiab oma kohustuste täitmisest tahtlikult kõrvale.
8.Võlgnik vaidles võlausaldaja määruskaebusele vastu.
9.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. Edasine menetlus
10.Kuivõrd võlausaldaja väitis määruskaebuses uue asjaoluna, et tema nõue võlgniku vastu on suurenenud vähemalt 230 000 euro võrra, määras ringkonnakohus 5. aprillil 2024 menetlusosalistele tähtaja uue asjaolu kohta seisukoha esitamiseks.
11.Võlausaldaja esitas 11. aprillil 2024 seisukoha ja uue tõendi (vorminõuetele vastav tõend esitatud kohtule 14. aprillil 2024). Võlausaldaja selgitas, et tal on võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue 230 000 eurot. Nimelt realiseeriti 26. märtsil 2023 sõlmitud asjaõiguslepingus sätestatud tagatiskokkuleppe alusel täiteasjas nr 022/2023/8766 hüpoteegid. Hüpoteekide realiseerimisest saadud rahalised vahendid tasuti võlgniku ja osaühingu Apollona (laenuandja) vahel sõlmitud laenulepingu nr A230616-1 täitmiseks.
12.Kuna Ringkonnakohtule sai teatavaks, et Harju Maakohus on 5. aprilli 2024. a määrusega välja kuulutanud võlausaldaja pankroti ja määranud pankrotihalduriks Andres Hermeti, palus kohus pankrotihalduril kohut teavitada, kas viimane soovib astuda menetlusse Teletorni Kodud OÜ asemel (PankrS § 43 lg 1).
12.1.Teletorni Kodud OÜ pankrotihaldur (edaspidi võlausaldaja pankrotihaldur) teavitas
3.mail 2024 ringkonnakohut, et soovib menetlusse astuda Teletorni Kodud OÜ asemel.
12.2.Võlausaldaja pankrotihaldur esitas 22. mail 2024 seisukoha ja uued tõendid. Võlausaldaja pankrotihaldur leiab, et võlgnik on oma nõuded võlausaldaja vastu Trustus OÜ-lt „laenanud“, eesmärgiga jätta mulje, et tal on vara rohkem kui kohustusi. Sellele viitab asjaolu, et Trustus OÜ vaidles samale varale tuginedes vastu võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldusele tsiviilasjas 2-23-14009. Seejuures leiab võlausaldaja pankrotihaldur, et kui väidetavad nõuded loovutati võlgnikule kehtivalt ja tasuta, ei parandanud need võlgniku majanduslikku olukorda. Võlgniku väidetav nõue 225 000 eurot, mis tulenes Trustus OÜ arvest nr 1222-02, on võlausaldaja poolt Trustus OÜ-le tasutud. Samuti on võlausaldaja Trustus OÜ-le hüvitanud viimase poolt OÜ-le M-Puit tasutud 20 000 eurot. Väidetavalt garaažibokside eest tasutud 450 000 euroga seonduv nõue on põhjendamata ja tõendamata, sh ei ole võlausaldaja omandis mingeid garaažibokse olnud. Ka on tõendamata 25. novembri 2022. a sõlmitud lepingust tulenev leppetrahvi nõue summas 28 557,60 eurot, sh on võlgnik võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 alusel leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtul tuleb uuesti hinnata, kas muutunud asjaolude pinnalt esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. 4 (7)
14.Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised jätkuvalt selle üle, kas esineb alus võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus jättis pankroti PankrS § 27 lg 5 alusel välja kuulutamata, kuivõrd leidis, et võlgniku püsiv maksejõuetus ei ole tõendamist leidnud. Maakohus tugines asjaolule, et võlgniku poolt esile toodud andmetel on talle Trustus OÜ poolt loovutatud nõue võlausaldaja vastu kogusummas 498 557,60 eurot, mis ületab ajutise halduri aruandes esile toodud võlgniku kohustuste suuruse. Kolleegiumi hinnangul on pärast vaidlustatud määruse tegemist asjaolud muutunud sedavõrd, et vajalik on uuesti hinnata, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ringkonnakohtul ei ole siinses menetlusetapis otstarbekas menetlusosaliste väiteid ja tõendeid sisuliselt hinnata, sest TsMS § 658 lg 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt on maakohtule uuel läbivaatamisel kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel.
15.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg‐te 2 ja 3 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Riigikohus on selgitanud, et kuigi juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse võlausaldaja nõude tõendatust ja selgust üksnes ajutise halduri määramisel (PankrS § 15 lg 3 p-d 1 ja 4), ei ole võlausaldaja nõude olemasolu ning selle kuuluvus ja selgus pankroti väljakuulutamise üle otsustamisel siiski tähtsusetud. Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg‐te 2 või 3 tähenduses, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 või 3 kohaldamise esimene eeldus) ning seejärel tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on püsiv (PankrS § 1 lg 2 või 3 teine eeldus, vt RKTKm 22.02.2017, 3‐2‐1‐163‐16, p 13). Seejuures selgitab pankrotimenetluses võlgniku varalise seisundi välja eelkõige haldur (RKTKm 26.10.2018, 215-17822/83, p 14.1). PankrS § 22 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt selgitab ajutine haldur välja võlgniku vara, sh võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud, ja annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele.
16.Pankrotiavalduse aluseks peab olema selge nõue. Siinses asjas on võlgnik tuginenud sellele, et Trustus OÜ on talle loovutanud oma nõuded võlausaldaja vastu, mistõttu ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on leidnud, et kui kohtu hinnangul ei ole Trustus OÜ poolt loovutatud nõue võlausaldaja vastu selge, põhjendatud ega sissenõutav, siis ei saa kajastada antud nõuet võlgniku varana ning tegemist on võlgniku püsiva maksejõuetusega. Kui kohtu hinnangul on Trustus OÜ loovutatud nõue võlausaldaja vastu põhjendatud ja sissenõutav, siis saab antud nõuet arvestada võlgniku varana ning nõude saab tasaarvestada. Sellisel juhul ei ole tegemist võlgniku püsiva maksejõuetusega vaid ajutise maksejõuetusega pankrotiseaduse mõttes (dtl 566). Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 21 märkinud, et kuigi menetlusosaliste vahel on tekkinud sisuline erimeelsus sellise nõude olemasolus, siis ei ole kohtul võimalik vaidlusalust nõuet paljasõnalistel põhjendustel eirata või kõrvale jätta. Maakohtu hinnangul on võlgnik talle loovutatud nõudeid täiendavalt põhistanud ning pooltevaheliste nõuete selgus tuleb tuvastada väljaspool pankrotimenetlust.
17.Kolleegiumi hinnangul on maakohus menetlusosaliste väiteid hinnates võtnud aluseks võlgniku vastuolulised ja tõendamata väited talle loovutatud nõuete olemasolu kohta. Ka apellatsiooniastmes ei kõrvaldanud võlgnik kahtlusi, kas talle on kehtivalt VÕS § 164 alusel 5 (7)
Trustus OÜ poolt nõudeid loovutatud, samuti, kas loovutatud nõuded võlausaldaja vastu üleüldse eksisteerivad või kas nõuded on tasaarvestusega lõppenud (dtl-d 993–995; vt ka tähtaja pikendamine dtl 1033, kuid võlgnik seisukohta ringkonnakohtule ei esitanud).
17.1.Võlgnik ei ole avaldanud ajutisele haldurile ega ka kohtule nõuete omandamise tingimusi, sh loovutatud nõuete eest makstud või maksmisele kuuluva tasu suurust. See aga omab tähtsust võlgniku majandusliku seisundi hindamisel – kui vara omandamisega kaasnes ka vara väärtusele vastavas summas kohustuste tekkimine, siis ei parandanud vara omandamine võlgniku maksevõimet. Kui arvestada veel pärast vaidlustatud määruse tegemist muutunud asjaoludega, sh määruskaebuses esitatud uusi väiteid ja tõendeid, võisid maakohtu väidetud menetluslikud minetused menetluses kaasa tuua ebaõige lahendi.
17.2.Võlausaldaja on määruskaebuses väitnud, et võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuete maht võlgniku vastu on oluliselt suurenenud, sest 15. veebruaril 2024 võõrandati võlgniku kohustuste katteks täitemenetluses nr 022/2023/8766 võlausaldajale kuulunud tagatisvara. Võlausaldaja täpsustas 11. aprilli 2024. a seisukohas, et viidatud täitemenetluses võlausaldajale kuulunud tagatisvara võõrandamisega muutus asjaõigusseaduse § 349 lg 3 alusel võlausaldaja nõue võlgniku vastu sissenõutavaks 230 000 euro ulatuses. Samuti selgitas võlausaldaja, et Trustus OÜ-l puudus loovutatav nõue, sest võlausaldaja on arvest nr 1222-02 tuleneva kohustuse Trustus OÜ ees täitnud. Oma väite tõendamiseks esitas võlausaldaja uued tõendid (dtl-d 1002–1023; 1027 ja 1028).
17.3.Võlausaldaja pankrotihaldur on 22. mai 2024. a seisukohas leidnud, et pärast pankrotiavalduse esitamist on võlgnik asunud „laenama“ nõudeid, eesmärgiga luua kohtule mulje, et võlgnik on maksevõimeline. Seejuures tõi võlausaldaja pankrotihaldur esile võlgnikule väidetavalt loovutatud nõuetega seonduvalt uued asjaolud. Nii selgitas võlausaldaja pankrotihaldur, et kuna võlausaldaja hüvitas Trustus OÜ-le OÜ-le M-Puit tasutud 20 000 eurot, siis puudus Trustus OÜ-l võlausaldaja vastu nõue, mida võlgnikule loovutada. Selle väite tõendamiseks esitas võlausaldaja pankrotihaldur uue tõendi. Võlausaldaja pankrotihaldur esitas uued vastuväited ka teistele Trustus OÜ poolt võlgnikule loovutatud nõuetele võlausaldaja vastu. Samuti juhtis võlausaldaja pankrotihaldur tähelepanu, et Trustus OÜ on samadele nõuetele, mille ta väidetavalt loovutas võlgnikule, tuginenud ka tsiviilasjas nr 2-23-14009 tema suhtes esitatud pankrotiavalduse menetluses. Selle väite tõendamiseks esitas võlausaldaja pankrotihaldur samuti uue tõendi (dtl-d 1065–1075).
18.Ringkonnakohus leiab, et kui võlausaldaja esitatud uued asjaolud ja tõendid võimaldavad asuda seisukohale, et võlgnikul ei ole võlausaldaja vastu väidetavalt loovutatud nõudeid, siis on ajutise halduri aruande järgi võlgnik püsivalt maksejõuetu, mis omakorda on aluseks võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Kui aga võlgniku poolt omandatud nõuete olemasolu tuvastamiseks on vaja hinnata tõendeid mahus, mis on omane hagimenetlusele, või kui võlgniku olemasolev vara ületab võlausaldaja nõuet, tuleb pankrot jätta välja kuulutamata. Siinjuures märgib kolleegium veelkord, et maakohtul tuleb võlgniku vastuväidete põhjendatust kontrollides hinnata, kas nõuete loovutamise ja loovutatud nõuete olemasolu hindamine väljub pankrotimenetluse raamidest, mis eeldab asjaolude väljaselgitamist vastavalt hagimenetluses kehtivatele reeglitele. Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium vaidlustatud määruse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata määruskaebemenetluses esitatud uusi asjaolusid ja tõendeid, ning anda hinnang sellele, kas esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kuna ringkonnakohus asjas esitatud uusi tõendeid ise ei hinda, jätab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud tõendite vastuvõtmise maakohtu otsustada. 6 (7)
19.Kuivõrd käesoleva määrusega ei lahenda ringkonnakohus ise pankrotiavaldust, vaid saadab asja võlgniku pankroti väljakuulutamise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa määruse peale määruskaebust esitada (PankrS § 5 lg-d 1 ja 2 ning § 32 lg 2).
20.Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi jätta maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.