X hagi Tehnovõrkude Ehituse OÜ vastu lepingulise kohustuse täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel Mällas (e-post: [email protected]) Kostja: Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilmar Straus (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
03.05.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 16.05.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
3.Jätta menetluskulud X kanda.
4.Välja mõista hagejalt Xlt kostja Tehnovõrkude Ehituse OÜ menetluskulud summas 1245 eurot.
kasuks
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
1.X esitas Harju Maakohtule hagi Tehnovõrkude Ehituse vastu, milles palus kohustada kostjat täitma 20.02.2023 sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingust nr 200223-2
tulenev kohustus: osutada hagejale võrguteenust ning tuvastada, et hageja ei ole rikkunud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr 2002232 tingimusi.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt X (edaspidi hageja) kaasomandis on kinnistu aadressiga XXX, Tallinn. Faktiliselt elab nimetatud kinnistul hageja koos oma alaealise lapse Yga. 15.02.2023 edastas hageja kostjale e-kirja, millega soovis vormistada enda nimele kinnistuga seonduvad teenuslepingud.
3.17.02.2023 teostati kostja poolt aadressil XXX ülevaatus, mille kohta koostati 20.02.2023 objekti ülevaatuse akt nr 200223. Aktist tulenevalt tuvastas kostja, et enne gaasiarvestit (nr 1340368) on gaasitorustikule paigaldatud väljavõte (torukolmik), mille kaudu on võimalik juhtida gaasi, ilma mõõtjat läbimata, ja selleks peale arvestit paigaldatud sisendi (torukolmiku) kaudu edasi maja gaasitorustikku. Nimetatud möödaviigu torukolmikud olid avastamise hetkel pimeühendusega suletud. Hageja märkis Aktile, et temal puudub teadmine miks ja millal see torukolmik on paigaldatud.
4.20.02.2023 sõlmisid hageja ja kostja maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr 2002232.
5.22.02.2023 väljastas kostja hagejale arve nr 288462, summas 3770,00 eurot. Arve on väljastatud tuginedes asjaolule, et hageja on ebaseaduslikult kasutanud maagaasi. 01.03.2023 edastas kostja hagejale e-kirja, milles avaldas, et hagejal on võlgnevus kostja ees summas 3770,00 eurot ning ähvardas hagejat, et maagaasi ebaseaduslikust kasutamisest tuleneva võlgnevuse tähtajaks likvideerimata jätmisel on Tehnovõrkude Ehituse OÜ’l õigus katkestada Teile osutatava maagaasi võrguteenus alates 01.03.2023. Hageja esitas eelnimetatud kirjale 01.03.2023 vastuse, milles palus selgitust, et kuidas on summa 3770,00 eurot arvestatud. Kuivõrd hageja kasutab gaasi eelkõige elamu kütmiseks, kuid ka söögi tegemisel, siis vältimaks olukorda, et gaasiga varustamine lõpetatakse, sõlmis hageja kostjaga 02.03.2023 kokkuleppe 3770,00 euro tasumiseks ositi.
6.14.03.2023 esitas hageja veelkord kostjale kirja, soovides saada selgust, millele tuginedes on arve nr 288462 väljastatud. Kostja vastas samal päeval ning selgitas, et tegemist on ebaseaduslikult tarbitud gaasiga.
7.16.03.2023 pöördus kostja poole hageja esindaja, kes avaldas, et ei aktsepteeri kostja poolt esitatud arvet nr 288462. 27.03.2023 edastas kostja hagejale vastuse, milles märkis, et ainumõeldav eesmärk selliste kolmikute kooskõlastamata paigaldamiseks ja gaasi arvestist möödaviigu loomiseks ehk gaasivarguse toimepanekuks.
8.Kuivõrd enne 2023 aastat ei olnud hageja kostjaga lepingulistes suhetes, siis tal puuduvad elektriarvesti nr 01340368 paigaldamise ja arvesti 17371553 eemaldamise aktid, fotod ja kirjeldused. Arvesti vahetus toimus 2019 või 2020 aastal. Vastavate aktide, fotode ja kirjelduste alusel on võimalik tõendada, et vastavad torukolmikud olid olemas juba enne hageja poolt 20.02.2023 kostjaga lepingu sõlmimist.
9.Hageja teavitas 02.05.2023 e-kirjas oma esindajat, et 02.05.2023 kell 19:00 aadressil XXX Tallinn lakkas töötamast gaasikatel. Hageja esitas kell 20:00 Eesti Gaasi telefonile küsimusega, miks XXX kinnistul ei ole gaasi. Eesti Gaas andis infot, et kõik küsimused tuleb esitada Kakumäe linnaosa teenindusettevõttele Tehnovõrkude Ehituse OÜ (kostja). Hageja helistas kell 20:05 Tehnovõrkude Ehituse OÜ valveliinile. Kostja teavitas hagejat telefonikõnes, et kostja on majapidamisgaasi kinni keeranud.
10.Hageja on pärast Lepingu sõlmimist tasunud jooksvalt kostja poolt esitatud arveid. Kuivõrd hageja ei ole ebaseaduslikult gaasi tarbinud, siis pöördub hageja oma õiguste kaitseks kohtu poole.
11.Kostja on oma 27.03.2023 e-kirjas avaldanud, et gaasi ja võrguteenuse ebaseaduslikku kasutamist (antud juhul läbi sanktsioneerimata kolmikute) eeldatakse, kui selleks puudub õiguslik alus, mõõtesüsteemi osi on loata ümberehitatud/rikutud mis loob võimaluse tarbida mõõtjata võrguühenduselt gaasiettevõtja loata. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et võrguteenuse ebaseaduslikku kasutamist eeldatakse. Seaduse tekstist tulenevalt ei ole võimalik kostja seisukohaga nõustuda. Gaasi nn omavoliline tarbimine on sisuliselt tavaline vargus, mille tulemusel kannatavad gaasi müüjad kahju ning samuti nagu varguse puhul tuleb konkreetne fakt tuvastada, mitte ei saa pelgalt varguse fakti võimalust eeldada ning selliselt isikut karistada.
12.Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja, kes sõlmis lepingu gaasi tarbimiseks 20.02.2023 on tarbinud ebaseaduslikult gaasi.
13.Tulenevalt Lepingu punktist 7 on võrguettevõtjal õigus katkestada võrguühendus või piirata võrguühenduse kasutamist seadusega sätestatud korras, kui ostja ei ole maksnud Lepinguga ettenähtud tasu või on muul viisil rikkunud oluliselt Lepingut. Fakt on see, et hageja on igakuiselt kostjale tasu maksnud. Lepingu punktis 8.1 kuni 8.6 on toodud asjaolud, mida peetakse oluliseks asjaoluks.
14.Hageja saab kinnitada, et ei ole rikkunud Lepingus toodud mistahes kohustust. Seega on kostja katkestanud gaasiga varustamise ebaseaduslikult. Samas ei ole ka kostja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid asjaolu, et hageja oleks rikkunud Lepingut.
15.Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et käesoleval juhul ei ole tuvastamist leidnud, et hageja oleks rikkunud Lepingut, mistõttu ei ole kostjal õigus katkestada hageja elamu maagaasiga varustamine. Hageja esitab hageja Lepingu alusel nõude maagaasi võrguteenuse osutamiseks.
KOSTJA SEISUKOHT
16.Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.
17.Kostja vastuse kohase hageja X ja Q sõlmisid XXX, Tallinn, asuva kinnistu omandamiseks asjaõiguslepingu 21.12.2006. Kinnistusraamatusse kanti nad kaasaomanikena sisse 15.01.2007. Ilmselt olid X ja Q elukaaslased, kuna kummalegi jäi 1⁄2 kaasomandist. Q sõlmis 20.05.2009 kostja Tehnovõrkude Ehituse osaühinguga maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr 180509/25. Maagaasi tarbimiskohaks oli elamu kinnistul aadressiga XXX, Tallinn. Vastavalt AÕS § 72 lg1 kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. 20.04.2015 suri kinnistu kaasomanik Q.
18.Hageja X jätkas pärast kaasomanik Q surma kinnistu, maagaasi võrguteenuse ja gaasi kasutamist. Selle üle vaidlus puudub.
19.01.12.2019 saatis hageja juba kostjale avalduse, millega soovis lepingud oma nimele vormistada. 09.12.2019 vastas kostja esindaja W hageja avaldusele ja avaldas soovi kokku leppida aeg mõõdusõlmede ülevaatuseks. Selle peale hageja huvi lepingute ümbervormistamise vastu kadus ning hageja kostja kirjale enam ei reageerinud.
20.Kostja, olles gaasi võrguettevõtja, analüüsib kinnistute lõikes gaasitarbimist ja viib aeg ajalt läbi oma klientide kinnistutel paiknevate vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike kontrolle ja arvestinäitude lugemist ehk inspekteerib objekte. Analüüsides XXX gaasitarbimist selgus, et sellel kinnistul toimunud gaasitarbimine on oluliselt väiksem eelduslikult analoogse tarbimismahuga referentsobjektidega võrreldes. Põhjuseid tarbimismahu mõningaseks erinevusteks analoogsete majapidamistega vahel võib olla erinevaid, kuid antud juhul oli XXX gaasitarbimine oluliselt väiksem ning asjas selguse saamiseks otsustas kostja läbi viia XXX objekti inspekteerimise.
21.14.02.2023 helistas kostja esindaja hagejale ja soovis samal päeval hagejale sobival kellaajal XXX gaasiarvestit ja -torustikke inspekteerida. Hageja ei olnud sellega nõus ja oli valmis kostja esindaja gaasiseadmetele juurde lubama alles 17.02.2023 kell 15:00. Kostja hinnangul oli inspekteerimise edasilükkamine hagejale vajalik seetõttu, et jääks piisavalt aega gaasivarguse jälgede likvideerimiseks ja möödaviigu eemaldamiseks.
22.15.02.2023 esitas hageja kostjale uuesti avalduse lepingute muutmiseks tema nimele. 17.02.2023 inspekteeris kostja esindaja W XXX objekti, fikseeris arvestite näidud, plommide korrasoleku ning avastas, et gaasiarvesti ees ja järel on torustikul nn väljavõtted, mis võimaldavad gaasi arvestist vooliku abil mööda juhtida. Analüüsides XXX kinnistul toimunud gaasi tarbimist enne inspekteerimise soovi edastamist ja peale inspekteerimist, võttes valimisse sarnase välisõhu temperatuuriga päevad, selgus, et inspekteerimise päevale eelnevast päevast alates kasvas gaasitarbimine päevases võrdluses ca 5 korda. Sellise asjaolu ainus mõistlik seletus on see, et hageja, püüdes gaasivargust kostja inspekteerija eest varjata, eemaldas möödaviigu gaasiarvestilt ja hakkas tarbima nõuetekohaselt, juhtides gaasi läbi arvesti.
23.20.02.2023 vormistati hageja ja kostja vahel objekti ülevaatuse akt 200223, mis sisaldas rikkumise kirjeldust, hageja seletust, hageja poolt kasutatud gaasiküttekatla Vitopend 100 nimivõimsust 24KW ja ettekirjutust hagejale väljavõtted likvideerida, ehk kõiki andmeid ja asjaolusid mida antud olukorras näeb ette MkM 25.06.2007 määrus nr 54 „Ebaseaduslikult kasutatud maagaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted“.
24.20.02.2023 sõlmisid hageja ja kostja maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr 200223-2.
25.Hageja likvideeris ebaseaduslikult gaasitarbimist võimaldavad väljavõtted gaasitorustikul vastavalt ettekirjutusele.
26.Kostja väljastas 22.02.2022 hagejale XXX kinnistul ebaseaduslikult kasutatud maagaasi võrguteenuse ja aktsiisi osas arve nr 288462, summas 3770 eurot. Kuna hageja avaldas soovi tasuda arve osadena maksegraafiku alusel, siis tuli kostja hagejale vastu ning pooled allkirjastasid 02.03.2023 vastava võlgnevuse tasumise kokkuleppe. Kokkuleppe sõlmimisega tunnistas hageja oma võlgnevust kostja ees 3770 euro ulatuse täies osas.
27.Kokkulepitud maksegraafikut täitis kostja ainult esimese makse ulatuses, makstes 02.03.2023 kostjale 500 eurot. Järgmiseid graafikujärgseid makseid (03.04.2023 summas 500 eurot ja 03.05.2023 summas 500 eurot) hageja enam ei teinud.
28.02.05.2023 sulges kostja, hageja poolt 02.03.2023 sõlmitud maksekokkuleppe kohaste kohustuse täitmata jätmise tõttu, XXX gaasiühenduse.
29.Hageja käitumine sarnaneb tüüpilisele ebaseaduslikult gaasi tarbiva inimese käitumisele. Alguses hageja gaasi justkui ei tarbikski (või tarbitakse kogustes millega pole võimalik maja talvel soojaks kütta), vähemalt gaasitarbimise graafik seda ei näita. Kui ebaseaduslik tarbimine avastatakse ja gaas kinni keeratakse, siis järgneb hageja kiire pöördumine kostja poole, kus hageja apelleerib sellele, et tema elukohas elavad alaealised lapsed, mistõttu hageja vajab gaasi, et kodu gaasiga kütta. Kui gaas uuesti avatakse, siis hüppab tarbimine lakke.
30.Ainuüks see, et hageja tarbis talvel enne inspekteerimist väikeses koguses gaasi läbi mõõdiku ja pärast inspekteerimist suures koguses gaasi läbi mõõdiku, kinnitab fakti, et hageja oli teadlik sellest: et, gaasitorustik on ebaseaduslikult ümberehitatud selliselt, et see võimaldab gaasi osaliselt gaasikatlasse suunata mõõdikust mööda ja kuidas gaasi mõõdikust möödasuunamine tehniliselt käib.
31.Kostja sulges hageja gaasiühenduse, kuna hageja ei täitnud enda poolt 02.03.2023 sõlmitud maksekokkulepet. Kostjal oli õigus tugineda hageja ja kostja vahel 02.03.2023 sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkuleppest tulevale võlgnevusele ja keelduda maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr 200223-2 täitmisest seniks, kuni hageja pole kostjale oma võlga tasunud tulenevalt VÕS § 101 lg 1 punktis 2 ja § 110 lõikest 1.
32.Hageja on 20.02.2023 objekti ülevaatuse akti nr 200223 allkirjastamisega, möödaviigu likvideerimise ettekirjutuse täitmisega ja 02.03.2023 maksekokkuleppe sõlmimisega ning selle alusel esimese makse tegemisega, tunnistanud ja võtnud vastutuse ebaseadusliku gaasitarbimise eest. Seni kuni hageja oma võlgnevust ei likvideeri ja maksekokkulepet nõuetekohaselt täitma ei asu, ei saa kostja olla kohustatud maagaasi võrguteenust hageja kinnistu osas osutama.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
33.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
34.Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − 15.01.20007 on kantud kinnistu XXX, Tallinn kaasomanikena kinnistusraamatusse X (edaspidi hageja) ja Q (dtl 8); − Q on 20.05.2009 sõlminud kostja Tehnovõrkude Ehituse osaühinguga maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr 180509/25. Maagaasi tarbimiskohaks oli elamu kinnistul aadressiga XXX, Tallinn. ( dtl71-72); − 20.04.2015 suri kinnistu kaasomanik Q (dtl 76); − Hageja X jätkas pärast kaasomanik Q surma kinnistu, maagaasi võrguteenuse ja gaasi kasutamist. − 01.12.2019 saatis hageja kostjale avalduse, millega soovis lepingud oma nimele vormistada. 09.12.2019 vastas kostja esindaja W hageja avaldusele ja avaldas soovi kokku leppida aeg mõõdusõlmede ülevaatuseks (dtl 68); − 15.02.2023 esitas hageja kostjale uuesti avalduse lepingute muutmiseks tema nimele; − 17.02.2023 inspekteeris kostja esindaja W XXX objekti, fikseeris arvestite näidud, plommide korrasoleku ning avastas, et gaasiarvesti ees ja järel on torustikul nn väljavõtted, mis võimaldavad gaasi arvestist vooliku abil mööda juhtida. Kostja esindaja W poolt XXX kinnistul toimunud gaasi tarbimise kohta tehtud analüüsi kohaselt tema poolt inspekteerimise päevale eelnevast päevast alates kasvas gaasitarbimine päevases võrdluses ca 5 korda (dtl 69); − 20.02.2023 vormistati hageja ja kostja vahel objekti ülevaatuse akt 200223, mis sisaldas rikkumise kirjeldust, hageja seletust, hageja poolt kasutatud gaasiküttekatla Vitopend 100 nimivõimsust 24KW ja ettekirjutust hagejale väljavõtted likvideerida, ehk kõiki andmeid ja asjaolusid mida antud olukorras näeb ette MkM 25.06.2007 määrus nr 54 „Ebaseaduslikult kasutatud maagaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted“ (dl 10); − 20.02.2023 sõlmisid hageja ja kostja maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr 200223-2 (dtl 11-12); − Hageja likvideeris ebaseaduslikult gaasitorustikul vastavalt ettekirjutusele;
gaasitarbimist
võimaldavad
väljavõtted
− Kostja väljastas 22.02.2022 hagejale XXX kinnistul ebaseaduslikult kasutatud maagaasi võrguteenuse ja aktsiisi osas arve nr 288462, summas 3770 eurot (dtl 13); − 01.03.2022 teavitas kostja hagejat e-kirjaga, et hagejal on kostja ees seisuga 01.03.2022 tasumata arve summas 3770,00 eurot (dtl 14); − 02.03.2023 sõlmisid hageja ja kostja võlgnevuse tasumise kokkuleppe, mille kohaselt tunnistas hageja oma võlgnevust kostja ees 3770 euro ulatuse täies osas (dtl 16-17); − Kokkulepitud maksegraafikut täitis kostja ainult esimese makse ulatuses, makstes 02.03.2023 kostjale 500 eurot. Järgmiseid graafikujärgseid makseid (03.04.2023 summas 500 eurot ja 03.05.2023 summas 500 eurot) hageja enam ei teinud; − 02.05.2023 sulges kostja, hageja poolt 02.03.2023 sõlmitud maksekokkuleppe kohaste kohustuse täitmata jätmise tõttu, XXX gaasiühenduse.
35.Hageja palub kohtule esitatud nõudes kohustada kostjat täitma 20.02.2023 sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingust nr 200223-2 tulenev kohustus: osutada hagejale võrguteenust ja tuvastada, et hageja ei ole rikkunud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr 2002232 tingimusi. Kostja vaidleb hagile vastu.
36.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus peatada võrguteenuse osutamine lepingu nr 200223-2 alusel vastavalt VÕS § 110 lõikele 1, kui hagejal on eelnev võlgnevus, mis tuleneb hageja ja kostja vahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.
37.Kohus nõustub kostjaga, et kostjal oli õigus tugineda hageja ja kostja vahel 02.03.2023 sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkuleppest tulevale võlgnevusele ja keelduda maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr 200223-2 täitmisest seniks, kuni hageja pole kostjale oma võlga tasunud tulenevalt VÕS § 101 lg 1 punktis 2 ja § 110 lõikest 1.
38.Kohus ei nõustu hageja väitega, et ta ei ole ebaseaduslikult gaasi tarbinud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on XXX kinnisasja kaasomanik 1⁄2 ulatuses alates 15.01.2007. XXX kaasomanik Q suri 20.04.2015. Pärast seda on kostja Tehnovõrkude Ehituse OÜ jätkanud maagaasi võrguteenuse osutamist hagejale. Seega on kostja osutanud hagejale maagaasi võrguteenust aadressil XXX, Tallinn, peaaegu kaheksa aasta jooksul pärast kaasomanik Q surma. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 17.02.2023 inspekteeris kostja esindaja W XXX objekti ja avastas, et gaasiarvesti ees ja järel on torustikul nn väljavõtted, mis võimaldavad gaasi arvestist vooliku abil mööda juhtida. 20.02.2023 vormistati hageja ja kostja vahel objekti - XXX, Tallinn - ülevaatuse akt 200223. Kostja väljastas 22.02.2022 hagejale XXX kinnistul ebaseaduslikult kasutatud maagaasi võrguteenuse ja aktsiisi osas arve nr 288462, summas 3770 eurot. Kuna hageja soovis võlgnevuse tasuda ositi, siis pooled allkirjastasid 02.03.2023 vastava võlgnevuse tasumise kokkuleppe. Hageja on 20.02.2023 objekti ülevaatuse akti nr 200223 allkirjastamisega, möödaviigu likvideerimise ettekirjutuse täitmisega ja 02.03.2023 maksekokkuleppe sõlmimisega ning selle alusel esimese makse tegemisega, tunnistanud ja võtnud vastutuse ebaseadusliku gaasitarbimise eest.
39.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja sulges 02.05.2023 hageja gaasiühenduse, kuna hageja ei täitnud enda poolt 02.03.2023 sõlmitud maksekokkulepet. Kohus nõustub kostjaga, et kostjal oli õigus hageja gaasiühendus sulgeda. Seni kuni hageja oma võlgnevust ei likvideeri ja maksekokkulepet nõuetekohaselt täitma ei asu, ei saa kostja olla kohustatud maagaasi võrguteenust hageja kinnistu osas osutama.
40.Kohus leiab, et kostja õigesti arvestanud, et hagejal tuleb XXX ebaseaduslikult tarbitud gaasi eest tasuda 3770 eurot. Ebaseaduslikult tarbitud maagasi hüvitamist reguleerivad maagaasiseadus (edaspidi: MGS) ja „Ebaseaduslikult kasutatud maagaasikoguse ja
võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted“ (edaspidi: Määrus). MGS § 25 lg 5 kohaselt peab turuosaline hüvitama võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud gaasi ja võrguteenuse maksumuse ning gaasi ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister (MGS § 25 lg 6). Määrus § 4 lg 1 kohaselt ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse ja võrguteenuse mahu määramisel arvestatakse tarbija juures paigaldatud gaasiseadmete nimivõimsust ja nende ööpäevast tarbimisaega ning ebaseadusliku kasutamise perioodi. Sama Määruse § 4 lg 2 kohaselt gaasiseadmete nimivõimsus määratakse nende valmistaja dokumentatsiooni, müügisertifikaatide ning muu tehnilise dokumentatsiooni alusel, nende puudumisel analoogsete seadmete alusel. Vaidlust pole selle üle, et hageja gaasiküttekatla Vitopend 100 nimivõimsus on 24KW. Määruse § 4 lg 3 kohaselt gaasi ebaseaduslikul kasutamisel loetakse ööpäevaseks tarbimisajaks sõltuvalt gaasiseadmest: 1) gaasipliit – 4 tundi ööpäevas; 2) gaasiveesoojendi võimsusega kuni 25 kW – 4 tundi; 3) gaasikütteseadmed võimsusega kuni 1 MW – 16 tundi; 4) gaasikütteseadmed võimsusega üle 1 MW ja tehnoloogilised gaasiseadmed – 24 tundi. Määruse § 4 lg 4 kohaselt Gaasi ebaseadusliku kasutamise arvestusperioodiks loetakse perioodi alates gaasiseadmete või gaasiarvesti eelmisest tehnilise kontrollimise päevast kuni ebaseadusliku kasutamise akti koostamise päevani, kuid mitte üle ühe aasta tagasiulatuvalt. Arvestusperiood määratakse täisööpäevades ja -kuudes. Maagaasilt aktsiisimaksu tasumise ja deklareerimise kohustus on seaduse alusel võrguettevõtjal (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus § 22 lg 1 p 74 ). Ka ebaseaduslikult tarbitud gaasilt tuleb tasuda aktsiis. Võrguettevõtja peab ka ebaseaduslikult tarbitud gaasi osas aktsiisi tasuma. Kostja on aluseks võtnud ajavahemiku 20.02.2022 kuni 20.02.2023, s.t. üks aasta ebaseadusliku gaasitarbimise avastamisest tagasi. Kostja on vastuses hagile esitatud tabelis esitanud arvestuse, kuidas kostja arvestanud hageja võlgnevuse summas 37770 eurot. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud arvestus vastab Ebaseaduslikult tarbitud maagasi hüvitamist reguleerivad maagaasiseadusele ja määrusele „Ebaseaduslikult kasutatud maagaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted“.
41.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et seni kuni hageja oma võlgnevust ei likvideeri ja maksekokkulepet nõuetekohaselt täitma ei asu, ei saa kostja olla kohustatud maagaasi võrguteenust hageja kinnistu XXX, Tallinn osas osutama. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
42.Kohus rahuldas hageja hagi tagamise taotluse ja 16.05.2023 määrusega hagi tagamise korras kohustas kostjat taastama koheselt gaasiga varustamine XXX, Tallinn kinnistul ning kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni keelata kostjal XXX, Tallinn kinnistu gaasiga varustamise katkestamine tingimusel, et hageja tasub tarbitud teenuste eest kostja esitatavaid arveid vastavalt võrguteenuse osutamise lepingule nr 200223-2.
43.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 kohaselt juhul kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis kohus tühistab 16.05.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
44.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
45.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
46.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
47.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).
48.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
49.Kostja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt kostja lepingulise esindaja poolt kosjale osutatud õigusabi koosneb alljärgnevast: tsiviilasja hagi ja tõendite analüüsi 1 tund, 12.05.2023 vastuse koostamine hagi tagamise taotlusele 3 tundi, vastuse koostamine hagile 3 tundi, esindus 04.05.2024 kohtuistungi ettevalmistus 1 tundi ja esindus istungil 20 minutit. Kostja esindaja on osutanud teenust hinnaga 150 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi on mõistlik ja vajalik ja kostja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot tund ilma käibemaksuta ei ületa keskmist sarnase teenuse eest makstavat tasu. Kostja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta, sest kostja on käibemaksukohuslane ja saab riigilt käibemaksu tagasi küsida. Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses.
50.Eeltoodust tulenvalt mõistab kohus hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulud 1245 eurot (8,3 tundi x 150 eurot).
51.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280
eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.