Võlaõigus

1(4)

2-23-133439

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja C AS (edaspidi esialgne võlausaldaja) sõlmisid 24. novembril 2020 Säästukaart pluss kasutamise lepingu nr CNT00000124993, mille alusel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale krediidilimiidi 800 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku, et intressimäär on 19,90% ja viivisemäär on lepingujärgne intressimäär, kuid mitte vähem kui seadusjärgne tarbijakrediidi viivise määr. Tagasimakse kuupäevaks lepiti kokku 05. kuupäev. Kostja võttis krediidilimiidi kasutusse, kuid ei teostanud ühtegi tagasimakset. Kuna kostja ei täitnud lepingut ning ei teinud tagasimakseid, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 26. veebruaril 2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, 2(4)

2-23-133439 saatis esialgne võlausaldaja 29. märtsil 2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Lepingu ülesütlemise seisuga ei olnud kostja peale hoiatuse saatmist tasunud krediidisumma katteks ühtegi eurot. Kostja poolt tasumata põhivõlg esialgsele võlausaldajale oli 722,08 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas 29. märtsil 2021 lepingust tuleneva nõude hagejale. Loovutatud nõudes oli tasumata põhivõla suuruseks 722,08 eurot. Hageja saatis 16. detsembril 2021 kostjale tasulise meeldetuletuse. Tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 6.4 nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist ühe meeldetuletuskirja saatmise eest peale lepingu lõppemist summas 20 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivist põhinõudelt (722,08 eurot) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 30. märtsist 2021 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 20. septembrini 2023 seadusejärgses viivisemääras kokku summas 158,68 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist seadusejärgses viivisemääras tasumata põhinõudelt (722,08 eurot) kuni selle kohase tasumiseni alates 21. septembrist 2023 summas 86,65 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks C AS ja kostja vahel 24. novembril 2020 sõlmitud Säästukaart pluss kasutamise lepingust nr CNT00000124993 tulenev põhivõlgnevus 722,08 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 158,68 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 722,08 euro kohase tasumiseni võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 21. septembrist 2023. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud riigilõiv summas 245 eurot ja esindaja tasu summas 20 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 02. mail 2024 avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 22. maiks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 2 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 722,08 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ja 30. märtsist 2021 kuni 20. septembrini 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 158,68 eurot ning viivised alates 21. septembrist 2023 kuni põhinõude (722,08 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

3(4)

2-23-133439 Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 245 eurot ja esindaja tasu summas 20 eurot, kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 245 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud tasuks 20 eurot. Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul märgitud tasu mõistlikuks ning seega on hageja õigusabikulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 265 eurot (245 + 20). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.