6.Anda D.J-ile usaldusisiku L.G tasu ja kulude hüvitamiseks menetlusabi ning tasuda usaldusisiku tasu 660 eurot, millele lisandub käibemaks 158,40 eurot, kokku 818,40 eurot menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda L.G-le (isikukood XXX, KMKR EE100712984, arvelduskonto nr EE291010010124158012).
7.Välja mõista D.J-ilt riigi tuludesse menetluskuludena 818,40 eurot. Välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 (SEB Pank AS-is), nr EE062200221059223099 (Swedbank ASis), nr EE567700771003819792 (AS-is LHV Pank) või nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS-is) 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Selgitusse märkida „Menetluskulud, tsiviilasi 2-25-20336“. Kui kohustatud isik ei ole määrust täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib määruse saata sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8.Tühistada Tartu Maakohtu 08.12.2025 määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning D.J-i vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine. Kustutada Tartu Maakohtu 08.12.2025 määruse alusel vara registritesse, sh kinnistusraamatusse kantud märkused käsutuskeelu kohta. 1
9.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
10.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja pärast jõustumist saata Tartu Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p. 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.D.J (avaldaja/võlgnik) esitas 26.11.2025 Tartu maksejõuetusavalduse ning 01.12.2025 selle täienduse.
Maakohtule
füüsilise
isiku
2.Maakohus võttis avalduse 08.12.2025 määrusega menetlusse ning nimetas usaldusisikuks L.G (usaldusisik). Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.
Usaldusisik esitas 08.01.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja.
4.Kohus kuulas avaldaja ja usaldusisiku ära 13.01.2026. Arutelu tulemusena soovis võlgnik oma maksejõuetusavalduse tagasi võtta.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud võlgniku taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks tuleb rahuldada ning maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
6.FIMS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMS-i vastavaid sätteid.
7.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
Võlgnik esitas 13.01.2026 istungil taotluse maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks.
Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning võlgnik praegu maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb tema maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud. 2
9.Kohus kohaldas 08.12.2025 määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1), mille järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu võlgniku kanda.
11.Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu 660 eurot, millele lisandub käibemaks 158,40 eurot, kokku 818,40 eurot.
11.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teine lause sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
11.2.Kuigi võlgnik on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik asunud oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitma ning teostanud teatud menetlustoimingud (suhelnud võlgnikuga, selgitamaks tema elukorraldust, varalisi suhteid ja muud maksejõuetusmenetlusega seonduvat, teostanud päringud). Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi. Arvestades võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu 10 tundi on vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku aruandest nähtub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja on maksejõuetusmenetluses tavapärased. Kohus leiab, et usaldusisiku taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning kutseoskustele. Toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane. Usaldusisiku tasu suuruseks määrata 660 eurot, millele lisandub käibemaks (24%) 158,40 eurot (PankrS § 23 lg 3, § 65 lg 11), tasu kokku 818,40 eurot.
11.3.Kohus määrab vastavalt usaldusisiku taotlusele, et tasu makstakse välja L.G, kes on Maksu-ja Tolliameti andmetel end registreerinud käibemaksukohustuslasena (KMKR EE100712984), arvelduskontole.
11.4.Usaldusisik palub hüvitada tasu riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 866 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi 3
vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Usaldusisik on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 66 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Usaldusisiku poolt käesolevas tsiviilasjas taotletav tasumäär ei ületa seaduses ette nähtud määra. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, võttes oma avalduse tagasi pärast avalduse menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt ülesannete täitmist, tuleb menetluskulud jätta küll võlgniku kanda, kuid kuna võlgnikul puudub piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, vara on varasemalt arestitud ning arvestades ka usaldusisiku taotlust, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi ulatuses, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud avaldajalt välja riigi tuludesse täies ulatuses. Kuivõrd tasu on põhjustanud võlgnik enda tegevusega, tuleb võlgnikult kõnealune menetluskulu riigituludesse välja mõista.