Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-138412

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Kohus menetleb TsMS § 405 lg 1 p. 9 tulenevalt asja lihtmenetluses ning teeb kohtuotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi täielikku rahuldamist, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 280 eurot (65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 215 eurot täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamisel), maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 eurot ning õigusabiteenuse kulu summas 507 eurot (ajakuluga 3h tunnihinnaga 169 eurot/tund, ilma käibemaksuta), kokku seega 807 eurot. Samuti palus hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

2-23-138412 ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt sisaldab hagejale osutatud õigusabi dokumentide komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamist. Riigilõiv summas 280 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot menetluskulude eest. TsMS § 172 lg 9 kolmas lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Hageja on välja toonud, et hagejale on osutatud õigusteenust hinnaga 169 eur/h, ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et õigusabi tunnihind 169 eurot/h on ülemäärane, arvestades, et hagejale ei ole teenust osutanud vandeadvokaat. Kohus leiab, et põhjendatud tunnihinnaks on 100 eurot/h, ilma käibemaksuta. Hagiavalduse lisana esitatud arves toodud toimingute ajakulu 3 tundi on kohtu arvates põhjendatud osaliselt ja seda järgmistel põhjustel. Esitatud hagiavaldus ei ole see sisult keerukas ja mahukas, see ei sisalda kompleksset õiguslikku analüüsi ega keerukate õigusküsimuste argumenteerimist. Kohus leiab, et ka antud tsiviilasi ise ei ole keskmisest keerukam ega ajamahukam, arvestades, et kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega ning hagejal ei tulnud kostja seisukohtadele täiendavalt vastata. Tulenevalt hageja tegevusvaldkonnast, saab sarnaste hagiavalduste koostamist pidada tavapäraseks ning kogenud esindajal ei kulu kohtu hinnangul sellise hagiavalduse koostamiseks kokku enam kui 2 tundi. Kohus märgib täiendavalt, et kuivõrd tegemist on lihtsa menetlusega, on hagejal võimalik menetluses osaleda ka isiklikult, esindajat kasutamata. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ning hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete esitamisel kohtusse on siiski vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid. Kohus peab põhjendatud õigusabikuluks 2 tundi hinnaga 100 eurot/tund (ilma käibemaksuta), kokku 200 eurot. Põhjendatud menetluskuludeks on seega riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 200 eurot, kokku 500 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuluna 500 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.