(Tagaseljaotsus) Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg
23.05.2024.a.
Tsiviilasja number
2-24-108945
Tsiviilasi
Bondora AS hagi I L vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Bondora AS (11483929) Lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja: I L (xxxx)
Hagihind
2464,13 eurot
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt I L hageja Bondora AS kasuks 1952,8 eurot, millest 1583,06 eurot on tagastamata krediidisumma, 168,6 eurot on sissenõutavaks muutunud intress, 21,24 eurot on lepingu haldustasu, 10 eurot on sissenõudmiskulud, 126,91 eurot on tasumata lisateenused ning 42,99 eurot on viivis. Välja mõista kostjalt I L hageja Bondora AS kasuks alates 04.04.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 32,3% tagastamata krediidisummalt aastas. Jätta poolte menetluskulud kostja I L kanda ning välja mõista kostjalt I L menetluskulud summas 550.- eurot hageja Bondora AS kasuks. Välja mõista kostjalt I L hageja Bondora AS kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (550.- eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. 1 (4)
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
Kostja on hagejaga sõlminud tarbijakrediidilepingu nr xxxx. Hageja andis kostjale laenu 1594 eurot; poolte poolt kokkulepitud intressimäär oli 32,3% aastas tagastamata krediidisummalt; kostjal tuli tasuda igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas; lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 94 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel; krediidi kulukuse määr lepingus on 49,62%. Hageja ütles 04.03.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 1917,46 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid. Hageja palub rahuldada hagiavaldus kostja vastu; mõista kostjalt hageja kasuks välja 1952,8 eurot, millest 1583,06 eurot on tagastamata krediidisumma, 168,6 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 21,24 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud, 126,91 eurot tasumata lisateenused ning 42,99 eurot viivis; mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 04.04.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 32,3% tagastamata krediidisummalt aastas. Viru Maakohtu 08.04.2024.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse.
2 (4)
Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid koos vastuse nõudega saadetud e-posti aadressil xxxx ning TsMS § 3141 alusel on menetlusdokumendid loetud kättetoimetatuks 07.05.2024. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 21.05.2024.a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Hageja on hagiavalduses selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt kontrollinud ja analüüsinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.
3 (4)
Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses riigilõivu kokku 350 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja õigusabikulu 120 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud käesoleva tsiviilasjaga ning on seotud hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega, dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hagejal võtnud aega 1,5 h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 180 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu. Seega on hageja menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot, õigusabikulu 180 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, kokku 550 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.