Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-138275 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Kohus menetleb TsMS § 405 lg 1 p. 9 tulenevalt asja lihtmenetluses ning teeb kohtuotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kaja tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või LHV Pank AS-is EE567700771003819792. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

2-23-138275 menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi osalist rahuldamist, jätab kohus menetluskulud 2,57% ulatuses hageja kanda ning 97,43% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu on 20 eurot ning õigusteenuse kulu 338 eurot (ilma käibemaksuta, tunnihinnaga 169 eurot). Hagiavalduse koostamisele on kulunud 2 tund. Samuti palus hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõiv summas 315 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Riigilõiv on tasutud. Samuti on hageja taotlenud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 172 lg 9 kohaselt. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusteenuse hind tunnihinnaga 169 eurot keskmisest kõrgem, arvestades, et hagejat ei esinda advokaadist lepinguline esindaja. Kohus leiab, et põhjendatud ja tavapärane on tunnitasu hinnaga 120 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Hagiavalduse koostamisele kulunud ajakulu 2 tundi peab kohus põhjendatuks, mõistlikuks ja vajalikuks, arvestades, et asi ei ole keerukas ja ajamahukas. Ehkki hagiavaldus on ise pikk, ulatudes 10 leheküljeni, ei ole see sisult keeruline ega ole nõudnud komplitseeritud õiguslike küsimuste analüüsi. Tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva võlanõudega, milliste koostamine peaks hageja majandustegevust arvestades olema tavapärane. Seega on põhjendud õigusteenuse maksumus 240 eurot kokku (ilma käibemaksuta). Kokku on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 575 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna 560,22 eurot ning 14,78 eurot jääb hageja kanda. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib määruses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.