1.Osaühing Krivest (hageja) esitas 2. novembril 2017 maakohtule Indrek Rohtla (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 5400 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja osanik. Kostja volitatud esindaja vandeadvokaat K. Saare (vandeadvokaat) saatis 27. mail 2016 e-kirjaga hagejale ja OÜ-le Krivest Group (Krivest Group; hageja teine osanik) hageja osanike koosoleku kokkukutsumise teate, mis sisaldas koosoleku päevakorda ja otsuste eelnõusid. Nimetatud koosoleku kokkukutsumiseks ei esinenud äriseadustiku (ÄS) § 171 lg-s 3 sätestatud aluseid, kuna hageja juhatus oli juba kostja soovitud hageja osanike koosoleku kohaselt kokku kutsunud. Krivest Group juhtis eeltoodule kostja tähelepanu 3. juuni 2016. a vastuväidetes. Kostja pidas 9. juunil 2016 koosoleku, keeldus sellel Krivest Groupi hageja
2-17-16389 teise osanikuna tunnistamast, ei lasknud Krivest Groupi esindajatel osanike koosolekul osaleda ning võttis sellel ainuisikuliselt ja seadusvastaselt vastu hageja osanike otsused. Muu hulgas oli üheks otsuseks hageja nimel K. Vestungi, I. O. Saukkola ja M. Heili vastu hagi esitamine. Kostja korraldas
14.juunil 2016 viidatud tühistele otsustele tuginedes väidetavalt hageja nimel K. Vestungi, I. O. Saukkola ja M. Heili vastu hagi esitamise, kuigi hagi esitanud isikutel puudus selleks esindusõigus. Kuigi hagi esitati formaalselt hageja nimel, oli sisuliselt tegemist kostja omaalgatusliku ja ebaseadusliku hagiga, mille esitamist ei olnud hageja osanikud kohaselt heaks kiitnud. Maakohus jättis 6. oktoobri 2016. a määrusega esindusõiguseta esitatud hagi läbi vaatamata ning K. Vestungi, I. O. Saukkola ja M. Heili menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas 23. märtsil 2017 kostjale nõude tema eespool viidatud ebaseadusliku tegevusega hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna kostja ei vastanud kirjale ega hüvitanud tekitatud kahju, saatis hageja 3. aprillil 2017 kostjale nõude kohta meeldetuletuse. Kostja keeldus 4. aprilli 2017. a vastuses hagejale tekitatud kahju hüvitamast. Kostja kui hageja osanik rikkus oma seadusest tulenevaid kohustusi ja tekitas sellega hagejale süüliselt kahju (ÄS § 188 lg 1; võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1). Kostja rikkus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 32 tulenevat heas usus käitumise ja lojaalsuskohustust ning kohustust mitte kahjustada hageja huve. Kostja kahjustas hageja huve, kui kutsus alusetult kokku hageja osanike 9. juuni 2016. a koosoleku, võttis sellel ainuisikuliselt ja teist osanikku välistades vastu ebaseaduslikke otsuseid ning esitas tühiste osanike otsuste alusel väidetavalt hageja nimel hagi. Hageja kahjuhüvitis koosneb tsiviilasjas nr 2-16-9277 hageja kantud menetluskuludest 2790 eurot ja maakohtu 3. märtsi 2017. a määrusega hagejalt K. Vestungi, I. O. Saukkola ja M. Heili kasuks välja mõistetud menetluskuludest 2610 eurot. Hageja on viimati nimetatud kulud hüvitanud. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt kahju välja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel, kuna kostja rikkus talle TsÜS §-st 32 tulenevaid kohustusi ja kohustust mitte kahjustada hageja huve.
2.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2) või alternatiivselt rahuldamata. Kostja arvates on hageja nõue seadusega välistatud. Tegemist on lubamatu hagiga, kuna tsiviilasjas nr 2-16-9277 jõustunud lahendiga jäeti menetluskulud hageja kanda. Hageja ei saa esitada nõuet, mis on jõustunud lahendiga vastuolus, ega nõuda menetluskulusid menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt kahjuna (TsMS § 174 lg 11). Hageja oleks pidanud esitama tsiviilasjas nr 2-16-9277 kaebuse ja paluma jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Maakohus jättis 17. oktoobri 2018. a eelistungil kostja taotluse rahuldamata. Maakohtu hinnangul tulenes nii seadusest (TsMS § 173 lg 1, § 174 lg-d 1 ja 11) kui ka Riigikohtu praktikast (Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10), et menetluskulusid saab jaotada vaid menetlusosaliste vahel. Kuna kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-16-9277 menetlusosaline, polnud hagejal võimalik tsiviilasjas nr 2-16-9277 menetluskulude jaotamisel nõuda kostjalt tekkinud kulude hüvitamist. Maakohus arvestas eelnevat ja seda, et praeguse asja sisuks on kostja väidetava ebaseadusliku tegevusega hagejale tekitatud kahju hüvitamine, ning jätkas hagi läbivaatamist.
4.Kostja esitas 31. oktoobril 2018 maakohtule taotluse, milles palus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi lubamatuse tõttu. Kostja hinnangul ei saa kohus esitatud haginõuet (tsiviilasjas nr 2-16-9277 kantud menetluskulude hüvitamine) praeguses asjas (st väljaspool tsiviilasja nr 2-16-9277 menetluskulude kindlaksmääramise menetlust) TsMS § 174 lg 11 kohaselt menetleda. Maakohus leidis tsiviilasja 2(6)
2-17-16389 nr 2-16-9277 menetlemisel, et hageja nimel hagi esitanud vandeadvokaadid ei tõendanud oma esindusõigust, ning jättis 6. oktoobri 2016. a määrusega TsMS § 227 lg 5, § 226 lg 2 p 1 ja § 423 lg 1 p 9 alusel hagi läbi vaatamata. Hageja oleks pidanud tsiviilasjas nr 2-16-9277 taotlema TsMS § 227 lg 6 alusel menetluskulude jätmist esindusõiguseta isiku kanda. Hageja ei teinud seda. Kostja võis tsiviilasjas nr 2-16-9277 olla esindusõiguseta isikuks. Kostja võttis hageja osanike 9. juuni 2016. a koosolekul hageja osanikuna vastu otsuse algatada tsiviilasjas nr 2-16-9277 vaidlus ja volitas hageja osanike otsusega ennast hageja nimel sõlmima advokaadibürooga kliendilepingu hagejale esindaja määramiseks selles tsiviilasjas. Praeguse nõude esitamine kostja vastu on pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega.
5.Hageja pidas samadel alustel esitatud taotluse teist korda läbivaatamist põhjendamatuks. Tegemist ei olnud hageja menetluskulude nõudega, vaid kostja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Kostja ei olnud tsiviilasja nr 2-16-9277 menetlusosaline ega esindusõiguseta isik TsMS § 227 lg 5 mõttes.
6.Maakohus rahuldas 31. jaanuari 2020. a määrusega kostja taotluse, jättis hagi läbi vaatamata ning menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Maakohus viitas TsMS § 423 lg 2 p-le 2 ja § 3 lg-le 1 ning selgitas, et hageja varalise nõude eesmärk on sisuliselt saada kostjalt tsiviilasja nr 2-16-9277 menetlusega hagejale tekkinud kulutuste (hageja enda ja temalt teiste isikute kasuks väljamõistetud menetluskulude) eest hüvitist. Hagejal ei ole maakohtu hinnangul esitatud hagiavaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Tsiviilasja nr 2-16-9277 menetlusega seotud menetluskulude hüvitamist ei saa nõuda viidatud tsiviilasja menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt, st praeguses menetluses kahju hüvitamise nõudena. Maakohus jättis hageja hagi tsiviilasjas nr 2-16-9277 läbi vaatamata, sest hageja nimel kohtule hagi esitanud vandeadvokaadid ei tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Sellises olukorras tuleb teiste menetlusosaliste kulud TsMS § 227 lg 6 järgi esindusõiguseta isikult välja mõista. TsMS § 174 lg 11 keelab menetlusosalisel menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ja selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosalise vastu kulude hüvitamiseks nõuet kahju hüvitamise nõudena või muul sarnasel viisil. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, sest hageja nimel hagi esitanud isik ei tõendanud oma esindusõigust, mõistetakse TsMS § 227 lg-te 5 ja 6 kohaselt hagi läbi vaatamata jätmise lahendiga esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. See ei välista ega piira menetlusosaliste õigust nõuda kulusid ületava kahju hüvitamist. Asjaolu, et maakohus ei mõistnud 6. oktoobril 2016 tsiviilasjas nr 2-16-9277 tehtud läbi vaatamata jätmise määruses teiste menetlusosaliste menetluskulusid välja hageja nimel hagi esitanud esindusõiguseta isikutelt, ei andnud hagejale õigust nõuda tsiviilasja nr 2-16-9277 menetluse tõttu hagejale tekkinud menetluskulude hüvitamist kostjalt VÕS § 115 lg 1 või § 1043 (koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 7) alusel. Hageja ei nõudnud tsiviilasjas nr 2-16-9277 tekkinud menetluskulusid ületava kahju hüvitamist. Tsiviilasja nr 2-16-9277 menetluse tõttu hagejale tekkinud kulude hüvitamiseks oleks hagejal tulnud esitada tsiviilasjas nr 2-16-9277 määruskaebus maakohtu 6. oktoobri 2016. a määruse peale. Hageja oleks pidanud paluma, et viidatud lahend tühistataks menetluskulude jaotuse osas, ning taotlema, et kohus enne hagi läbi vaatamata jätmise kohta määruse tegemist annaks menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning mõistaks menetlusosaliste menetluskulud välja esindusõiguseta isikutelt (Riigikohtu 15. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-10). See, et hageja jättis asjakohase õiguskaitse meetme (määruskaebuse esitamine) kasutamata, ei andnud talle õigust nõuda kostjalt hagiavalduses esitatud alustel sisuliselt tsiviilasjaga nr 2-16-9277 seotud menetluskulusid. 3(6)
2-17-16389
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi samale maakohtule läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Ringkonnakohus jättis 21. septembri 2020. a määrusega maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega. Hageja märkis praeguses hagis, et kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue 5400 eurot tuleneb tsiviilasjas nr 2-16-9277 hageja esindamisega seotud menetluskuludest 2790 eurot ja hageja teistele isikutele hüvitamisele kuulunud menetluskuludest 2610 eurot. Muid kahjunõudeid hageja hagi järgi kostja vastu ei esitanud. Seega nõuab hageja praeguses tsiviilasjas kostjalt sisuliselt tsiviilasjas nr 2-16-9277 talle tekkinud ja tema kantud menetluskulude hüvitamist. Väide, et kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-16-9277 menetlusosaline, oli asja materjalide järgi faktiliselt õige. Siiski ei olnud ringkonnakohtu hinnangul maakohtule menetlusõiguse normide rikkumine etteheidetav. Ringkonnakohtu arvates tähendab TsMS § 174 lg-s 11 sätestatu, et tsiviilasjas tekkinud menetluskulude kui kahju eriliigi hüvitamise nõuded tuleb üldjuhul esitada samas tsiviilasjas TsMS-i eriregulatsiooni alusel. Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-16-9277 esitatud hagi 6. oktoobri 2016. a määrusega läbi vaatamata TsMS § 227 lg 5 ja § 423 lg 1 p 9 alusel. Maakohus tuvastas, et kostjal ei olnud alust 9. juuni 2016. a koosolekut ÄS § 171 lg 3 alusel kokku kutsuda. Seetõttu ei olnud osanike 9. juuni 2016. a koosoleku notariaalselt tõestatud otsus kehtiv ning vandeadvokaatidel ei olnud esindusõigust. Praeguses tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt võttis kostja 9. juuni 2016. a koosolekul mh vastu otsuse esitada hageja nimel K. Vestungi, I. O. Saukkola ja M. Heili vastu hagi, mida maakohus menetles tsiviilasjas nr 2-16-9277. Ebaselge esindusõigusega isiku menetlusse lubamise korral reguleerib menetluskulude väljamõistmist erinorm (TsMS § 227 lg 6 esimene lause). Kirjeldatud olukorras tuli teiste menetlusosaliste menetluskulud välja mõista esindusõiguseta isikutelt. Sobiv õiguskaitsevahend oleks hageja jaoks olnud tsiviilasjas nr 2-16-9277 maakohtu
6.oktoobri 2016. a määruse peale määruskaebuse esitamine, vaidlustamaks selles määratud menetluskulude jaotust ning nõudmaks, et menetluskulud jäetaks esindusõiguseta isiku(te) kanda. Kostjal puudus vajalik esindusõigus 9. juuni 2016. a koosoleku kokkukutsumiseks, mistõttu puudus see ka hageja nimel kohtule esitatud hagiavalduse allkirjastanud vandeadvokaatidel. Seega oli kostja TsMS § 227 lg 6 mõttes (lisaks vandeadvokaatidele) esindusõiguseta isik, kellelt oleks hageja
6.oktoobril 2016 tsiviilasjas nr 2-16-9277 tehtud määruse peale esitatava määruskaebusega saanud nõuda menetluskulude kandmist. Viidatud normi kohaldamine ei eelda, et kostja on isiklikult menetlusosaliseks. Kuna praeguses asjas esitatud hagis kostjalt muude kahjude hüvitamist ei nõutud, ei tulnud kohaldada TsMS § 227 lg 6 teist lauset.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub kohtute määrused tühistada ja saata asja tagasi samale maakohtule läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt jätsid kohtud vääralt hagi läbi vaatamata ning leidsid ekslikult, et praeguses tsiviilasjas on tegemist tsiviilasja nr 2-16-9277 menetluskulude jagamisega menetluskulude kindlaksmääramise väliselt. Tsiviilasjas nr 2-16-9277 ei olnud võimalik TsMS § 227 lg 6 alusel 4(6)
2-17-16389 kulusid kostja kanda jätta. Kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-16-9277 menetlusosaline (TsMS § 198 lg 1 p 1) ega esindusõiguseta isik. Kohtud kohaldasid vääralt TsMS § 174 lg-t 11. Viidatud säte välistab väljaspool menetluskulude kindlaksmääramise menetlust nõuete esitamise üksnes menetlusosalise vastu (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-15, p 14). Tsiviilasjas nr 2-16-9277 olid menetlusosalised hageja, K. Vestung, I. O. Saukkola ja M. Heil. Seega ei välista praegu TsMS § 174 lg 11 kostja vastu nõuete esitamist. Seadus ei sätesta võimalust nõuda menetluskulude hüvitamist menetlusväliselt isikult. Praeguses asjas esitatud nõude sisu on kostja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamine. Kostja tekitas hagejale kahju, kui kutsus ebaseaduslikult kokku hageja osanike koosoleku, võttis seal ebaseaduslikult ainuisikuliselt vastu väidetavad hageja osanike otsused ning korraldas tühiste osanike otsuste alusel hageja nimel kohtule hagi esitamise. Hageja nõuab praegu lisaks kostja tegevuse tõttu hageja kantud õigusabikulu hüvitamisele ka jõustunud kohtulahendiga hagejale tekitatud kahju hüvitamist. Kostja pidi ebaseaduslikult hageja väidetavaid osanike otsuseid vastu võttes möönma, et tema ebaseadusliku tegevusega tekib hagejale kahju. Hagejale oleks kahju tekkinud ka seeläbi, et kostja initsiatiivil esitatud hagi oli perspektiivitu ning menetlus ei oleks lõppenud hageja jaoks positiivse tulemusega. Riigikohus on kinnitanud selliste kahjunõuete esitamise võimalust (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-15, p 10). TsMS § 227 lg 6 mõttes oli tsiviilasjas nr 2-16-9277 menetluses esindusõiguseta osalenud isikuks hageja, kuna vandeadvokaadid tegutsesid esindusõiguseta hageja nimel. Seega jättis kohus tsiviilasjas nr 2-16-9277 õigesti menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja nimel korraldas kohtuasja kostja, on hagejal õigus nõuda temalt nimetatud õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtud sisustasid TsMS § 227 lg-t 6 ekslikult. Sätte sõnastus viitab selgelt, et menetluskulusid on kohustatud kandma menetlusosaline, kelle esindajal puudus esindusõigus. Viidatud säte eristab esindusõiguseta isikut ja esindusõiguseta esindajat. Menetluskulud saab välja mõista esindusõiguseta isikult (menetlusosaliselt), mitte esindusõiguseta esindajalt. Seega sai tsiviilasjas nr 2-16-9277 menetluskulud jätta TsMS § 227 lg 6 alusel hageja kanda. Kohtupraktika vajab TsMS § 227 lg 6 sisustamise osas ühtlustamist.
10.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
12.Menetlusosaline ei või tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil (TsMS § 174 lg 11). Kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-16-9277 menetlusosaline, seega ei välista TsMS § 174 lg 11 praegu hageja nõuet kostja vastu. TsMS § 227 lg 6 esimese lause järgi mõistetakse TsMS § 227 lg-s 5 nimetatud lahendiga esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. Kolleegium selgitab, et TsMS § 227 lg 6 esimese lause mõtteks on võimaldada esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulude väljamõistmist samas kohtumenetluses, kus selline isik menetlusosalist esindas. Selle sätte mõtteks ei ole välistada nõudeid 5(6)
2-17-16389 sama isiku või teiste isikute vastu olukorras, kus hageja nimel esitati hagi, mis jäeti läbi vaatamata TsMS § 227 lg 5 ja § 423 lg 1 p 9 alusel. Seega ei oleks hageja praeguse nõude menetlemine välistatud juhul, kui kostja oleks tsiviilasjas nr 2-16-9277 olnud esindusõiguseta esindaja TsMS § 227 lg 6 esimese lause mõttes või kui kohus oleks saanud selle sätte alusel mõista hageja kasuks hüvitise välja mõnelt muult isikult.
13.Eelnevast tulenevalt saab hageja esitada kostja vastu ÄS § 188 lg 1 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude juhul, kui kostja on oma kohustusi hageja vastu rikkunud (VÕS § 100), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103) ja hagejale kostja tekitatud kahju on hõlmatud kostja rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kohtud leidsid vääralt, et hagejal ei ole esitatud hagiavaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada, ning jätsid põhjendamatult hageja hagi läbi vaatamata.
14.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.