Kohtla-Järve linn, O tn 16a korteriühistu avaldus E Ui vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised
Avaldaja: Kohtla- Järve linn, O tn 16a korteriühistu (registrikood 80526940, aadress: O tn 16a, Kohtla- Järve) Avaldaja esindaja: A T, e-post: xxx Puudutatud isik: E U (isikukood xxx, registris anded arhiivis, kehtivad dokumendid ja elamisluba puuduvad)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, O tn 16a korteriühistu avaldus.
2.Välja mõista E Uilt Kohtla-Järve linn, O tn 16a korteriühistu kasuks perioodil jaanuar 2019. a kuni märts 2024. a (kaasa arvatud) majajapidamiskulud/kommunaalkulude ja kasutatud teenuste võlgnevus 3 577 (kolm tuhat viissada seitsekümmend seitse) eurot ja 27 senti (s.h põhivõlgnevus 3 548,43 eurot ja viivis 28,95 eurot).
2.1.Välja mõista E Uilt Kohtla-Järve linn, O tn 16a korteriühistu kasuks viivis alates 21.04.2024. a põhinõudelt (3 3548,43 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Välja mõista E Uilt Kohtla-Järve linn, O tn 16a korteriühistu kasuks menetluskulud 350 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 300 eurot).
4.1.Välja mõista E Uilt Kohtla-Järve linn, O tn 16a korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (350 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Välja mõistetud summad puudutatud isikul kanda Condor Finants OÜ arveldusarvele nr xxx LHV Pangas selgitusega „ E U, 2-24-111837“.
6.Toimetada kohtumääruse ärakiri E Uile kätte avalikult, avaldades selleks kohtumääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
AVALDAJA NÕUE
1.Kohtla-Järve linn, O tn 16a korteriühistu esitas 28.03.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5 227,60 euro saamiseks. Kohus tegi 03.04.2024. a makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 04.04.2024. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue E Ui suhtes üle Viru Maakohtule hagimenetlusse. Kohtla-Järve linn, O tn 16a korteriühistu avaldus E U vastu võlgnevuse 3 548,43 euro võlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud viiviste 26,54 euro nõudes. Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isik jätnud avaldajale perioodil jaanuar 2019. a kuni märts 2024. a hoolduse, vee, ja soojusenergia, majapidamiskulude ja remondifondi eest tasumata ning võlgnevus seisuga märts 2024. a avaldaja ees moodustab 3 548,43 eurot ja viivised 26,54 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevus 3 548,43 eurot, viivis summas 26,54 eurot ning alates 19.04.2024. a viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras põhisummalt kuni põhivõla tasumiseni. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulud summas 350 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kohus võttis 18.04.2024. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikul esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus. Maksekäsu kiirmenetluses on välja selgitatud, et võlgnikul puudub kehtiv elukoht. Võlgniku kohta registrites andmed puuduvad, võlgnik ei ole Eesti kodanik ja tal puuduvad kehtivad dokumendid ja elamisluba. Töötajate registri kohaselt ei ole võlgnik omanud Eestis töökohta. Kohus toimetas E Uile dokumendid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 18.04.2024. a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtudokumendid loetakse puudutatud isikule kättetoimetatuks. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati materjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Puudutatud isik kirjalikku vastust ega vastuväidet avaldusele ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lõike 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
4.Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 17.05.2024. a. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
5.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga O tn xxx (registriosa nr xxx). Puudutatud isik on jätnud perioodil jaanuar 2019. a - märts 2024. a (kaasa arvatud) tasumata majanduskulude arved (soojusenergia, hooldustasu) kokku 3 548,43 eurot.
6.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lõike 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lõige 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lõike 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lõike 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lõike 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lõige 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 3548,43 eurot. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud.
9.Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevuse välja mõista ka viivised.
10.KrtS § 42 lõige 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
11.Avaldaja on arvestanud viivist kogusummas 28,95 eurot (kuni avalduse esitamiseni 26,54 eurot ja perioodil 19.04.2024. a kuni 20.04.2024. a summas 2,41 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 28,95 eurot.
12.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 3 548,43 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 28,95 eurot ja viivis alates 21.04.2024. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 172 lõige 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 350 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 300 eurot. Kuna kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud 350 eurot.
15.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.