pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega ja pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende võlgnik M L (pankrotis, isikukood xxx, e-post xxx); pankrotihaldur Martin Krupp (Saneerimismenetluse osaühing, Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada M L (pankrotis, isikukood xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna võlgnikul puudub raha masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
2.Kinnitada M L pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud alljärgnevalt: Jrk
Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu kohtutäitur xxx
206.45
III
61,32
130.20
III
38,68
3.Vabastada pankrotihaldur Martin Krupp tema kohustustest M L (pankrotis) pankrotihaldurina.
4.Määrata pankrotihalduri Martin Krupp tasuks 1920 eurot, millele lisandub käibemaks 422.40 eurot, kokku 2 342.40 eurot.
5.Anda M L’le (pankrotis) menetlusabi pankrotihalduri tasu tasumiseks.
6.Hüvitada riigi vahenditest M L (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 87.34 eurot, kokku summas 484.34 eurot ja kanda see üle Saneerimismenetluse osaühingu arveldusarvele nr xxx aktsiaseltsis Swedbank.
7.Pankrotihalduri tasu osas, mis ületab riigi vahenditest hüvitamisele kuuluvat summat jätta 380.24 euro ulatuses pankrotivara ja 1 477.82 euro ulatuses võlgniku M L (pankrotis) kanda.
8.Algatada M L (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
9.Jätta M L (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja kohustada M L’t (pankrotis) täitma usaldusisiku kohustusi.
10.Kohustada M L’t esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta. Esimene aruanne tuleb esitada 20.05.2025.
11.Teade pankrotimenetluse lõpetamise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Pankrotihaldur võib esitada tasu puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
1.Harju Maakohtu 03.10.2018 määrusega kuulutati välja M L pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp.
2.Kohus kinnitas jaotusettepaneku 16.03.2021 määrusega. 05.02.2024 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist.
3.23.02.2024 määras kohus pankrotimenetluses massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks tasutava deposiidi suuruseks 3 000 (kolm tuhat) eurot. Kohtu määratud tähtajaks ükski isik deposiiti ei tasunud. Kohtumääruse põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust PankrS § 158 lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
5.Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad M L (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. 23.02.2024 deposiidi määrus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, selles on kohus teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 3000 eurot 7 kalendripäeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.
6.Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Jaotusettepanek on kinnitatud. Võlausaldajatele ei ole pankrotimenetluses väljamakseid tehtud.
7.Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kohtu hinnangul muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 kohaselt. Pankrotihaldur toob välja, et maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku vastutustundetus ja oskamatus õigesti hinnata oma majanduslikku võimekust. Võlgnik ei ole laenukohustuste võtmisel arvestanud enda reaalseid rahalisi võimalusi ja majanduslikku olukorda ning on arvestamata jätnud võimaluse, et sissetulekute kadudes ei suuda ta võetud kohustusi teenindada. Suurt rolli võlgniku maksujõuetuses mängib ka 2014. aasta novembris temaga juhtunud õnnetus, mille tagajärjel muutus võlgnik töövõimetuks.
8.PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on PankrS § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt PankrS § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.
9.M L (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel järgmiselt:
9.1.xxx OÜ – 385.19 eurot;
9.2.Eesti Haigekassa – 27 635.86 eurot;
9.3.AS xxx – 1236.26 eurot;
9.4.xxx OÜ – 480 eurot;
9.5.kohtutäitur xxx – 478.38 eurot;
9.6.AS xxx – 712.72 eurot;
9.7.xxx OÜ (3 nõudeavaldust) – 2799.05 eurot; PankrS § 153 lg 1 p 3 alusel on võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt:
9.8.Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu – 206.45 eurot;
9.9.kohtutäitur xxx – 130.20 eurot.
10.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Martin Krupp tuleb vabastada M L (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
11.PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta
1.veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele PankrS § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne 2021. aasta 1. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus halduri tasu arvestamisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021.
12.Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
13.Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitas kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
14.Pankrotihaldur Martin Krupp palub määrata tasuks summa 1920 eurot, millele lisandub käibemaks 422.40 eurot, kokku 2 342.40 eurot. Aruande kohaselt on töötasu arvestatud 20 töötunni eest tunnihinnaga 96 eurot. Halduri tunnitasu mahub kehtestatud piirmääradesse.
15.Kohus leiab, et halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Halduri tasule ei ole vastuväiteid esitatud. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Martin Krupp’i tasuks 2 342.40 eurot, mis sisaldab käibemaksu.
16.PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 ning pankrotihalduri taotlusel alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud summas 380.24 eurot (sh käibemaks) pankrotivara kanda ja 1 477.82 eurot (sh käibemaks) M L (pankrotis) kanda.
17.Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 87.34 eurot, kokku 484.34 eurot. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas menetluses on ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks eelnevalt määratud menetlusabi summas 397 eurot (lisandus käibemaks), tuleb hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 397 eurot (lisandub käibemaks), mis mahub samasse suurusjärku kui kahekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäär. Kohus määrab kanda hüvitamisele kuuluva pankrotihalduri tasu Saneerimismenetluse OÜ, arveldusarvele nr xxx, Swedbank AS.
18.Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.
19.Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.2022. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis
kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022. a 1. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
20.Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Pankrotihaldurile on võlgniku poolt esitatud kirjalik nõusolek asumaks täitma usaldusisiku kohustusi M L. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
21.PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Pankrotihaldur on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral teinud ettepaneku määrata usaldusisiku ülesandeid täitma M L, kes on andnud vastavasisulise nõusoleku. Kohus peab võimalikuks kohustada M Lt täitma usaldusisiku kohustusi.
22.Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS § 173): 1) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; 2) teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; 3) mitte varjata saadud tulusid ning vara; 4) anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; 5) pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele).
23.Selgitused usaldusisikule (PankrS § 172 lg 2, 173 lg 3-6): 1) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 2) punktis 1 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. 3) võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta - täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). 4) pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
5) usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
24.Eelnevast tulenevalt kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku esimene aruanne hiljemalt käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajaks.
25.PankrS § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.