1.Asja menetluse käigus on kohtu koosseis vahetunud ja asja arutab Tartu Maakohtu esimehe 07.10.2025 käskkirja nr 7-1/25-76 alusel kohtunik Mari Schihalejev-Parresti asemel kohtunik Eveli Vavrenjuk.
2.Määrata võlgniku K.H võlausaldajate nõuded kindlaks järgmiselt:
1.1.Aktiva Finance Group OÜ 2107,11 eurot, millest 2016,86 eurot on põhinõue ja 9025 eurot kõrvalnõue;
1.2.BB Finance OÜ 2265,27 eurot, millest 2177,27 eurot on põhinõue ja 88 eurot kõrvalnõue;
1.3.Bondora AS 7205,84 eurot, millest on 6878,37 eurot on põhinõue ja 327,47 eurot kõrvalnõue;
Lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 22 lg 1 alusel. Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused lugeda ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks.
4.Kohustada K.H-d tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 10. märtsil 2026 ning edaspidi iga kuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel. Kava täitmise tähtaeg on 10. juuni 2030.
5.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik E.R .
6.Kohustada K.H-d esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 15. märtsiks 2026 ning edaspidi iga aasta
15.veebruariks. Viimane aruanne kava täitmise kohta esitada 15. juuniks 2030, mille usaldusisik edastab ka kohtule.
8.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud K.H kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
9.Määrata K.H usaldusisiku E.R tasuks 1450 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1798 eurot.
8.1.Usaldusisiku tasu 1400 eurot (sh käibemaks) maksta välja K.H poolt kohtu deposiidina 12.04.2024, 11.05.2024, 11.06.2024 ja 11.07.2024 tasutud summa arvelt OÜ-le Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid (registrikood 10730834, konto nr EE182200221016424543 Swedbank AS-is).
8.2.Usaldusisiku tasu 398 eurot jätta võlgniku kanda. Tasu maksta OÜ-le Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid (registrikood 10730834, konto nr EE182200221016424543 Swedbank AS-is) hiljemalt 28.02.2026.
11.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule. Edastada määrus resolutsiooni p 8.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
12.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruse peale, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus või keeldutakse sellest, võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.K.H (avaldaja, võlgnik) esitas 19.03.2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt võlgnik töötab ja saab iga kuu töötasu 1115 eurot, arvelduskontodel on tal raha kokku 328 eurot 80 senti. Lisaks kuulub talle sõidukit hinnangulise väärtusega kokku 600 eurot. Tema igakuised väljaminekud on kokku 621 eurot ja kohustusi kokku 32 222 eurot 7 senti. Võlgniku makseraskused tekkisid, kui võttis laenu auto ostuks ning korteri üürimiseks. COVID-19 ajal tarvitas liigselt alkoholi ning võttis alkoholijoobes laene, mida kõike ei mäleta. Võlgnik üüris korteri kahe peale, kellega pidid maksma kulud võrdselt, kuid enam kui aasta tagasi tekkisid isikul makseraskused ning võlgnik pidi maksma üksi üüri ja kommunaalkulusid. Kuna võlgniku sissetulek on kõikuv, oli kuu lõpus raha otsas ning võttis laenu veel, et tasuda igapäevaseid kulusid ning võetud kohustusi. Võlgnik ei suuda enam oma kohustusi täita ning see on hakanud mõjutama tervist (on olnud sügavas depressioonis). 3
2.Kohus võttis 12.04.2024 määrusega K.H maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks E.R-i . Sama määrusega määras kohus usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 1400 eurot ning võimaldas avaldajal kõnealuse summa tasuda nelja igakuise võrdse osamaksena. Kohus peatas K.H vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kehtestas käsutuskeelu.
3.Usaldusisiku 10.05.2024 hinnangu kohaselt võimaldab võlgniku majanduslik olukord võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist.
Kohus algatas 29.05.2024 määrusega K.H võlgade ümberkujundamise menetluse.
Usaldusisik esitas 28.07.2024 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks.
K.H võlgade ümberkujundamise kavaga taotletakse võlgniku pandiga tagamata rahaliste kohustuste ümber kujundamist vastavalt FiMS § 21 lõikele 1 kohustuste täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Ümberkujundamiskava kinnitamisega loetakse vastavalt FiMS § 22 lõikele 1 kavas ümber kujundatavad krediidilepingud, mida ei ole üles öeldud, lõpetatuks ning nendest tulenevad kohustused muutuvad sissenõutavaks. Lepingute lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused tuleks lugeda ümberkujundamise kavaga eelnevalt ümber kujundatuks. Ümber kujundatakse võlausaldajate põhjendatud nõuded. Võlausaldajate nõuete põhjendatuse hindamisel on usaldusisik muuhulgas kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamist võlausaldaja poolt vastavalt Riigikohtu 24.11.2023 kohtumääruses (kohtuasjas nr 2-2113098) antud juhistele. Võlgnik tasub nõuded täies ulatuses nelja aasta ja nelja kuu (52 kuu) jooksul vastavalt ümberkujundamise kavale. Et vältida liialt väikeste osamaksete ülekandetasusid, on kavas määratud maksegraafik alljärgnevalt. Kava kinnitamise seisuga alla 500 eurosed koguvõlgnevused, mille osamakse tuleb alla 10 euro, tasutakse esimese 5 kuu ning üle 500 eurosed koguvõlgnevused 52 kuu jooksul. Esimese viie kuu jooksul saavad üle 500 eurose koguvõlgnevusega võlausaldajad kõik võrselt 37,75 eurot, alates 6.kuust vastavalt koguvõlgnevuse summale jaotatuna 47 kuu peale. Kava on koostatud selliselt, et võlgniku kuumakse jääks 400 eurot tagamaks võlgnikku suutlikkus kava täita. Keskmiselt on võlgniku igakuine makse 400,00 eurot (1.-4. kuu 400 eurot; 5. kuu 388,41 eurot; 6.-51. kuu 400,00 eurot ja 52. kuu 318,81 eurot).
6.Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekust ning arvestusest, et võlgnikule jääks võimalused enda ülalpidamiseks ka peale igakuiste kavajärgsete maksete teostamist. Võlgnik töötab xxxxx-xxxxxxx-s metallkonstruktsioonide valmistajana (tööleping on sõlmitud 24.04.2017). Töölepingu kohaselt on kokku lepitud, et tööandja maksab töötajale vähemalt miinimumpalka ning tööandja kinnitab töötasu hinded s.t. ajatöö ja tükitöö hinded. Võlgniku töötasu sõltub sellest, mis tooteid võlgnik valmistab. Iga toode on erinev, erineva hinnaga ja valmistamise kulu on samuti erinev. Eelkõige oleneb töötasu suurus sellest, kui palju on tellimusi ning kui palju tooteid võlgnik jõuab valmistada. Seetõttu on võlgnikul iga kuu erinev töötasu. Töötasu kujunemine on toodud palgateatisel. Näitena on võlgniku töötasuks makstud 2024 jaanuaris 1048,27 eurot, 2024 veebruaris 1265,50 eurot, 2024 märtsis 1339,10 eurot, 2024 aprillis 1339,10 eurot, 2024 mais 1528,76 eurot, 2024 juuni 1454,11 eurot. Tegemist on netosummadega. Eeltoodu kinnitab, et võlgniku sissetulekud on kuude lõikes erineva suurusega, mistõttu on kava täitmise edukuse seisukohalt mõistlik arvestada võimaliku madalama sissetulekuga, et võlgnik suudaks kohustused täita. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõigi võlausaldajate põhjendatud nõuded täidetakse terves ulatuses. Samuti on arvestatud võlausaldajatele, kes ei ole krediidi väljastamisel nõuetekohaselt hinnanud võlgniku krediidivõimelisust, seadusjärgset intressi kuni lepingu ülesütlemiseni või usaldusisiku nimetamiseni. 4
7.Võlgade ümberkujundamisel tuleb võrrelda võlausaldajate huve võlgade ümberkujundamisel ja pankroti korral. Usaldusisiku hinnangul on võlausaldajatel võlgade ümberkujundamise menetluses võimalus saada oma nõuded suuremas ulatuses rahuldatud, kui pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses on võlgnikul õigus igakuiselt kasutada vähemalt miinimumpalga ulatuses sissetulekut, mistõttu jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks väiksem summa. Samuti on pankrotimenetlus ja sellega samaaegselt algatatav kohustustest vabastamise menetlus lühemad, kui ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg, mistõttu saaksid võlausaldajad lühema ajaperioodi jooksul oma nõude rahuldatud väiksemas ulatuses ning pankrotimenetluses täitmata kohustustest võlgnik tõenäoliselt vabastatakse. Lisaks kaasnevad pankrotimenetluse läbiviimisega kulud, mille on kohustatud kandma võlgnik ning, mille võrra vähenevad samuti võlausaldajate võimalused saada oma nõue rahuldatud..
8.Usaldusisikule esitasid kava kohta tähtaegselt oma seisukoha 5 võlausaldajat. IPF Digital AS ja Swedbank AS on nõus usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga. Coop Pank AS ja Multitude Bank p.l.c. AS tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud. Vastuväite kavale esitasid kolm võlausaldajat: Aktiva Finance Group OÜ ei nõustu võlgade ümberkujundamiskavaga. Võlausaldaja on seisukohal, et laenuandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõtet. Lepingu nr KK3729499 krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse võlgniku poolt täidetud taotluses esitatud teavet (Lisa 1) ning laenuandja on analüüsinud võlgniku pangakonto väljavõtet. Laenuandja on teada saanud, et võlgniku igakuine keskmine sissetulek oli 1559,46 eurot, väljaminekud 403,64 eurot ning elamiskulud 225,00 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik võlgniku kulud ning taotleva laenu osamakse (40,08 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et võlgnikule jääb raha reservi vähemalt 881,74 eurot (1559,46-403,64-225,00-49,08). Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas võlgnik on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Võlgnik poolt edastatud andmete põhjal oli võlgnik laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Võlgnik omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli võlgnik igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Tulenevalt eeltoodule ei nõustu võlausaldaja võlgade ümberkujundamiskavaga ning nõuete vähendamisega sellisel määral. Usaldusisiku seisukoht Aktiva Finance Group OÜ vastuväitele: võlausaldaja nõude aluseks on 24.10.2021 sõlmitud maksekaardi leping, mille alusel on krediidiandja väljastanud perioodil 24.10.2021 – 23.10.2023 võlgnikule laenu kokku summas 5825 eurot. Võlausaldaja esitatud andmetel on maksejõuetusmenetluse alguse seisuga 2024 aprillis võlgnikule väljastatud laenu põhiosa jääk 5009,29 eurot. Seega, võlausaldaja enda andmetel on võlgnik suutnud kahe ja poole aasta jooksul tagastada üksnes 815,71 eurot laenu põhiosast, mis juba iseenesest viitab võlgniku krediidivõimelisuse puudumisele. Ümberkujundamise kavas on toodud välja võlgniku poolt laenusummade võtmine (sh laenusumma suurus, sagedus) ning võlgniku poolt teostatud tagasimaksed. Võlgniku tegevust iseloomustab suhteliselt sageli väiksemate laenusummade kasutusele võtmine, mis viitab võlgnikul piisavate rahaliste vahendite pidevale nappusele. Hiljemalt 2022. aasta alguseks pidi võlausaldajal olema kujunenud arusaam, et võlgnik vajab pidevalt ja väikestes summades rahalisi vahendeid, kuid ei ole suuteline võetud makseid tagastama. Kui 24.10.2021 on võlgnik võtnud esimese laenuna 420 eurot, siis seisuga 03.04.2022 oli võlgnik suutnud laenata juba 4808,67 eurot ning teostanud tagasimakseid üksnes kolmel korral marginaalses summas. Võlgniku enda esitatud andmete kohaselt on võlgnikul taotluse esitamise seisuga olnud finantskohustusi vähemalt summas 403,64 eurot, millele lisanduvad majapidamiskulud 200 eurot, mis tähendab, et igakuiselt oli võlgniku kohustuslik kulu vähemalt 603,64 eurot. Lisaks on võlgniku pangakontolt nähtav, et samal ajal laenab võlgnik regulaarselt ja suhteliselt väikestes summades IPF Digital AS-lt, lisaks teostab võlgnik makseid oma kontode vahel, mille päritolu on ebaselge. 5
Võlausaldajale pidi olema konto väljavõttelt näha, et võlgnik laenab järjekindlalt IPF Digital AS-lt raha ilma, et teostataks tagasimakseid. Kokkuvõtvalt leiab usaldusisik, et võlausaldaja on jätnud sisuliselt ja objektiivselt hindamata võlgniku krediidivõimelisuse, mistõttu on võlausaldaja rikkunud temal lasuvat võlgniku krediidivõimelisuse kontrollimise kohustust. BB Finance OÜ ei nõustu võlgade ümberkujundamiskavaga. Võlausaldaja on seisukohal, et ei ole rikkunud VTL põhimõtet. Võlausaldaja kogus andmeid võlgniku sissetulekute ja kohustuste kohta, analüüsides võlgniku esitatud pangakonto väljavõtet. Sissetulekute ja finantskohustuste suuruse kontrollimise aluseks oli võlgniku kontode nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõte perioodil 17.04.2023 – 15.08.2023. Pangakonto väljavõtte analüüs kehtis 90 päeva, st 15.08.2023 teostatud analüüs kehtis mh 23.10.2023. Väljavõttel tuvastati igakuine regulaarne sissetulek keskmiselt 1351,35 eurot ja igakuised keskmised finantskohused 635,76 eurot. Maksimaalne võlausaldaja poolt aktsepteeritud finantskohustuste suhe sissetulekutesse oli võlausaldaja sise-eeskirja kohaselt 80%, võlgniku puhul oli see 47%. Varasemate maksekohustuste täitmise kohta sai võlausaldaja infot maksehäireregistritest Taust.ee ja Creditiinfo.ee. Taust.ee andmetel aktiivsed maksehäired puudusid. CreditInfo.ee andmetel aktiivsed maksehäired puudusid ja CreditInfo skoor oli 47,10. CreditInfo skoor on skaalal 0-100. Mida kõrgem skoor, seda suurem on makseraskustesse sattumise tõenäosus. Võlausaldaja arvutas võlgnikule maksimaalse igakuise osamakse suuruse, võttes arvesse kahte erinevat arvutuskäiku ning valides konservatiivsema, madalama maksimaalse osamakse suuruse. Esimene arvutuskäik põhines sissetulekul, finantskohustustel, muudel kohustustel, ülalpeetavate arvul ja puhvril, arvestamaks rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Teine arvutus põhines maksimaalsel lubatud finantskohustuste suhtel sissetulekutesse. Arvutamisel arvestatakse sellega, et taotlejal oleks võimalik katta elamiseks vajalikud minimaalsed kulud elukohale, toidule, riietele, transpordile ja sidele ning finantskohustused. Arvutamisel ei arvestata kuludega, mis võivad väljavõttelt nähtuda, kuid millest on võimalik loobuda. Muude kohustuste arvutamisel lähtus krediidiandja järgmisest valemist: sissetulek eurot * 0,204 + 157,32 eurot + ülalpeetavate kulu. Valemi aluseks on võlausaldaja ajaloolistel arvandmetel põhinevad järeldused ja Statistikaameti poolt avaldatud leibkondade netosissetulekud (ST11) ja tulukvintiili järgi kulutuste (LE211) uuringud. Ülalpeetavate arvu, mida arvestati maksimaalse limiidi ühes arvutuskäigus, tuvastas võlausaldaja päringuga Rahvastikuregistrisse, võlgnikul ülalpeetavaid ei olnud. Võlgniku muude kulude suurus on: 1351,35 eurot * 0,204 + 157,32 eurot + 0 eurot = 433 eurot. Maksimaalse osamakse limiidi leidmiseks kõrvutas võlausaldaja kahe arvutuse tulemusi ning valis väiksema: 1) Sissetulek 1351,35 eurot – puhver 67 eurot – muud kulud 433 eurot – ülalpeetava kulu 0 eurot - finantskohustused 648 eurot = 203 eurot; 2) Sissetulek 1351,35 eurot * 0.80 finantskohustused 648 eurot = 432 eurot. Võlausaldaja on nõus loobuma kõrvalnõuetest ning kava pikendamisega kuni 72 kuuks. Usaldusisiku seisukoht BB Finance OÜ vastuväitele: võlausaldaja on väljastanud võlgnikule laenu viie tarbijakrediidilepingu alusel, mis on sõlmitud vahemikus 04.11.2022 – 23.10.2023. Samas on võlausaldaja lisanud oma seisukohale andmed selle kohta, et küsitud on konto väljavõte üksnes perioodi 17.04.2023 – 15.08.2023 kohta. Seega algse krediidilepingu sõlmimise ja kahe järgneva lepingu sõlmimise eelselt võlausaldaja võlgniku konto väljavõtet ei küsinud ega saanud seda ka analüüsida. Seega on võlausaldaja seisukoht oma kohustuse nõuetekohase täitmise osas ekslik. Selleks hetkeks, kui võlgnik taotles novembris 2022 võlausaldajalt esimest laenu, oli võlgnikul juba kohustused IPF Digital AS, Swedbank AS, Placet Group OÜ, Coop Pank AS ja Bondora AS ees (kõigi nende krediidiandjate ees on võlgnikul jätkuvalt tasumata kohustus). Nimetatud asjaolud pidi olema võlausaldajale nähtavad, kui ta oleks teostanud konto väljavõtte analüüsi. Isegi kui võlausaldajale ei saa ette heita võlgniku pangakonto väljavõtte küsimata jätmist kahe viimase laenu väljastamise osas, saab võlausaldajale siiski ette heita konto väljavõtte osas objektiivse analüüsi 6
tegemata jätmist. Kui vaadata kasvõi võlausaldaja seisukoha lisana 1 esitatud konto väljavõtte analüüsi, siis on ilmne, et võlausaldaja analüüsis eksisteerib teatav probleem, sest võlausaldaja on võlgniku sissetulekuna käsitlenud ka võlgniku poolt saadud laenud. Kokkuvõtvalt leiab usaldusisik, et võlausaldaja on jätnud sisuliselt ja objektiivselt hindamata võlgniku krediidivõimelisuse, mistõttu on võlausaldaja rikkunud temal lasuvat võlgniku krediidivõimelisuse kontrollimise kohustust. Bondora AS ei nõustu nõude vähendamisega. Bondora AS on esitanud tõendi kohustuste kohta, nõudesummaks on märgitud 11 214,07 eurot. Bondora AS on edastanud selgitused vastutustundliku laenamise kohta koos tõenditega (konto väljavõtted ja andmed Krediidiinfost), seega nõude vähendamine on põhjendamatu. Lepingute osas on võlausaldaja analüüsinud pangakonto väljavõtteid ja jõudnud järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Võlausaldaja poolt esitatud konto väljavõtted on esitatud vormingus, mis ei vasta seaduse nõuetele (TsMS § 336 lg 3 ja Justiitsministri 28.12.2005 nr 59 määrus Kohtule dokumentide esitamise kord § 6 lg 1 p 2 ja 3) ning pole avatavad. Usaldusisiku seisukoht Bondora AS vastuväitele: võlausaldaja on väljastanud võlgnikule laenu nelja tarbijakrediidilepingu alusel, mis on sõlmitud vahemikus 24.06.2022 – 23.06.2023. Võlausaldaja väitel on enne laenude andmist teostatud krediidiinfo päringud, mille kohaselt võlgnikul maksehäired puudusid ning pangakonto väljavõte. Võlausaldaja on vastuseks usaldusisiku päringule esitanud omapoolsed põhjendused võlgniku krediidivõimelisuse hindamise osas (lisatud vastus) ning pelgalt võlausaldaja arvestuse kohaselt on ilmne, et juba esimese laenu väljastamine ei olnud põhjendatud. Kui võlausaldaja on toonud välja, et võlgniku sissetulek seisuga 24.06.2022 oli 1420,28 eurot ja kohustusi 948,56 eurot, siis oli võlgnikule endale jäävaks summaks 471,72 eurot, mis on alla miinimumpalga jääv summa. Seega väide, et võlgnik oli sel hetkel krediidivõimeline, ei põhine objektiivsel analüüsil. Kaks kuud hiljem on võlgnik pöördunud võlausaldaja poole uue laenutaotlusega, mis juba pidi tekitama võlausaldaja jaoks küsimuse isiku krediidivõimelisuses, sest laenu võetakse siiski juhul, kui endal selleks rahalised vahendid puuduvad. Märkimist väärib ka see, et kui 24.06.2022 seisuga on võlgnikul rahalisi kohustusi 948,56 eurot, siis seisuga 13.08.2022 on kohustuste summas 487,24 eurot. Reaalsus, mis konto väljavõttest nähtub on see, et võlgnik oli selleks ajaks võtnud rahalisi kohustusi ja suhteliselt väikestes summades ka teistelt laenuandjatelt. Kui laenu võetakse sadades eurodes ja regulaarselt, on see märk krediidivõimelisuse puudumisest. Kokkuvõtvalt leiab usaldusisik, et võlausaldaja on jätnud sisuliselt ja objektiivselt hindamata võlgniku krediidivõimelisuse, mistõttu on võlausaldaja rikkunud temal lasuvat võlgniku krediidivõimelisuse kontrollimise kohustust.
9.Usaldusisik on hinnanud võlausaldajate vastuväiteid ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning esitanud 28.07.2025 ümberkujundamiskava koos vastuväidete ja seisukohtadega kohtule kinnitamiseks.
10.Kohus palus 27.11.2025 võlgnikul esitada kohtule lisaandmed ja dokumendid võlgniku sissetulekute ja väljaminekute kohta. Võlgnik esitas vastavad dokumendid 30.11.2025.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaksmääramine
12.FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. 7
13.Võlgnik ja neli võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et nelja võlausaldaja (Coop Pank AS, Multitude Bank p.l.c., IPF Digital AS ja Swedbank AS) nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule.
14.Aktiva Finance Group OÜ, BB Finance OÜ ja Bondora AS ei nõustu ümberkujundamiskavaga. Kõik kolm võlausaldajat leiavad, et nad ei ole rikkunud VTL põhimõtet ning ei nõustu nõuete suurusega.
15.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6). Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
8
16.Kohus leiab, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et Aktiva Finance Group OÜ, BB Finance OÜ ja Bondora AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldajad kas on jätnud pangakontode väljavõtted enne laenutaotluse lahendamist küsimata, on küll küsinud ja analüüsinud võlgniku pangakonto väljavõtet, kuid kogumis jõudnud ebaõigele järeldusele võlgniku maksevõime osas või on jätnud tähelepanuta asjaolu, et võlgnikul on veel pangakontosid, mille väljavõtteid lisaks ei ole küsitud, seega ei ole võlgniku suhtes teostatud piisavalt põhjalikku krediidihindamist. Usaldusisik oli õigustatud arvestama võlausaldajate nõuded ümber vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 1-3.
16.1.Aktiva Finance Group OÜ seisukohast tulenevalt võttis laenuandja lepingu nr KK3729499 krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võlgniku poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on analüüsinud võlgniku pangakonto väljavõtet. Laenuandja on teada saanud, et võlgniku igakuine keskmine sissetulek oli 1559,46 eurot, väljaminekud 403,64 eurot ning elamiskulud 225,00 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik võlgniku kulud ning taotleva laenu osamakse (40,08 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et võlgnikule jääb raha reservi vähemalt 881,74 eurot (1559,46-403,64-225,00-49,08). Võlgnik omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli võlgnik igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Võlgniku pangakontolt on nähtav, et võlgnik laenab igakuiselt, lausa mitmel korral kuus, regulaarselt ja suhteliselt väikestes summades IPF Digital AS-lt, samas tagasimaksed moodustavad oluliselt väiksema summa kui saadud summad. See näitab, et võlgnik ei tule oma igakuiste püsisissetulekutega toime ja on majanduslikult raskustes. Lisaks teostab võlgnik makseid oma kontode vahel, seega on võlgnikul rohkem kui üks pangakonto. Laenuandja ei ole aga lisapäringuid seoses sellega teinud ega pangakontosid juurde küsinud. Võlausaldaja on jätnud küsimata kogu informatsiooni krediidivõimelisuse hindamiseks ning olemasoleva info põhjalt on jätnud sisuliselt ja objektiivselt hindamata võlgniku krediidivõimelisuse, mistõttu on võlausaldaja rikkunud temal lasuvat võlgniku krediidivõimelisuse kontrollimise kohustust.
16.2.BB Finance OÜ seisukohast tulenevalt palus võlausaldaja esitada võlgnikul pangakonto väljavõtte, mille alusel kontrolliti sissetulekuid ja finantskohustusi. Reeglid, mida arvestatakse regulaarsete sissetulekutena ja finantskohustustena, oli võlausaldaja kehtestanud sise-eeskirjas. Võlausaldaja kogus andmeid võlgniku sissetulekute ja kohustuste kohta, analüüsides võlgniku esitatud pangakonto väljavõtet. Sissetulekute ja finantskohustuste suuruse kontrollimise aluseks oli võlgniku kontode nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõte perioodil 17.04.2023 - 15.08.2023. Pangakonto väljavõtte analüüs kehtis 90 päeva, st 15.08.2023 teostatud analüüs kehtis mh 23.10.2023. Taust.ee andmetel aktiivsed maksehäired puudusid. CreditInfo.ee andmetel aktiivsed maksehäired puudusid ja CreditInfo skoor oli 47,10. CreditInfo skoor on skaalal 0-100, mida kõrgem skoor, seda suurem on makseraskustesse sattumise tõenäosus. Ametlikes Teadaannetes ei olnud avaldatud pankroti väljakuulutamise teadet. Finantskohustused olid väljavõttel 635,76 eurot, võlgniku andmetel 648 eurot, võlausaldaja valis suurema. Sissetulekud olid väljavõttel 1351,35 eurot ja võlgniku andmetel 1453 eurot, võlausaldaja valis madalama. Võlausaldaja on väljastanud võlgnikule laenu viie tarbijakrediidilepingu alusel, mis on sõlmitud järgnevalt: 04.11.2022 tarbijakrediidileping nr 2102261234, 13.01.2023 tarbijakrediidileping nr 2102278577, 16.01.2023 tarbijakrediidileping nr 2102279870, 06.10.2023 tarbijakrediidileping nr 2102390603 ja 23.10.2023 tarbijakrediidileping nr 2102397569. Võlausaldaja on lisanud oma seisukohale andmed selle kohta, et küsitud on konto väljavõte perioodi 17.04.2023 - 15.08.2023 kohta. Seega pole konto väljavõtet küsitud mitte ühegi lepingu puhul vahetult enne selle sõlmimist ning seetõttu polnud võimalik ka vastavat analüüsi teostada. Võlausaldaja selgitas, et pangakonto väljavõtte analüüs kehtis 90 päeva, st 15.08.2023 teostatud analüüs kehtis mh 23.10.2023. Kohtu hinnangul on 90 päeva pikk aeg, mille jooksul võib isiku finantsiline seis oluliselt muutuda. Kohus on seisukohal, et iga laenutaotluse puhul tuleb küsida pangakonto väljavõtteid taotluse esitamise seisuga. Seega ei ole võlgniku suhtes teostatud piisavalt põhjalikku krediidihindamist. 9
16.3.Bondora AS ei nõustu kavaga ja nõude vähendamisega. Võlausaldaja on seisukohal, et on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, seda selgitanud ja lisanud vastavad tõendid. Võlausaldaja poolt esitatud konto väljavõtted on esitatud vormingus, mis ei vasta seaduse nõuetele (TsMS § 336 lg 3 ja Justiitsministri 28.12.2005 nr 59 määrus Kohtule dokumentide esitamise kord § 6 lg 1 p 2 ja 3) ning pole avatavad. 24.06.2022 sõlmitud lepingu nr 2869388 (esimene laen) puhul on võlausaldaja selgitanud, et on kalkuleerinud, et võttes arvesse võlgniku sissetulekut 1420,28 eurot, kohustusi 948,56 eurot, elamiskulusid 426 eurot ning uut laenumakset 45,11 eurot, siis jääb pärast kohustuste tasumist võlgnikule vaba raha 0,61 eurot (1420.28000-948.56000-426.00000-45.11), seega on laenu väljastamine vastutustundlik. Kohtu hinnangul on selline järeldus ebaõige. Võlausaldaja arvestuse kohaselt on ilmne, et juba esimese laenu väljastamine ei olnud põhjendatud, tegemist ei ole krediidivõimelise isikuga. Kaks kuud hiljem on võlgnik pöördunud võlausaldaja poole uue laenutaotlusega, mis juba pidi tekitama võlausaldaja jaoks küsimuse isiku krediidivõimelisuses, sest laenu võetakse siiski juhul, kui endal selleks rahalised vahendid puuduvad. Kõigest hoolimata on võlausaldaja andnud võlgnikule veel lisaks laenu kahel korral, märtsis ja juunis 2023. Kohus seisukohal, et võlausaldaja on rikkunud temal lasuvat võlgniku krediidivõimelisuse kontrollimise kohustust. Kohus selgitab, et kava alusel tasutakse kõigi puudutatud isikute õiguspärased ja tõendatud nõuded täies ulatuses. Seega ei ole asjakohane võlausaldaja vastuväide nõude vähendamisele. Nõuded tasutakse väiksemas ulatuses seetõttu, et võlausaldajal ei ole õigust nõuda lepingus kokkulepitud ulatuses intressi ja kõrvalkulude tasumist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu. Tegemist ei ole nõude vähendamisega FIMS § 21 lg 1 mõttes.
17.Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 2 ja 3). II Ümberkujundamiskava kinnitamine
18.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (FIMS § 26 lg 2).
19.Ümberkujundamiskavaga kujundatakse ümber seitsme võlausaldaja nõuded. IPF Digital AS ja Swedbank AS andsid teada, et on nõus usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga. Coop Pank AS ja Multitude Bank p.l.c. tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud, mistõttu loeb kohus FIMS § 25 lg 1 teise lause alusel võlausaldajad nõude suurusega nõustunuks. Sellest tulenevalt on neli võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad 44,09 % kogunõudest, kohtu poolt määratud kava esitamise tähtajaks nõustunud ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruste ja ümberkujundamise viisidega. Aktiva Finance Group OÜ, BB Finance OÜ ja Bondora AS, kelle nõuded moodustavad 55,91 % kogunõudest, ei nõustu kavaga. Kuna usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga ei nõustu võlausaldajad, kelle pandiga tagamata nõuded moodustavad rohkem kui poole nõuetest, ei ole kohtul võimalik kinnitada kava FIMS § 26 lõigete 1 ja 2 alusel.
20.FIMS § 26 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt 10
halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
21.Kohtu hinnangul on nõuete ümberkujundamisel koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat halvemini võrreldes teise võlausaldajaga. Kohus leiab, et VTL põhimõtte rikkumise tõttu nõuete ümberarvestamise puhul ei ole tegemist kohustuse vähendamisega FIMS § 21 lg 1 mõttes. Vähendada saab üksnes olemasolevat ja põhjendatud nõuet. Käesoleval juhul tasutakse täies ulatuses võlausaldajate põhjendatud nõuded.
22.Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel FIMS § 26 lg 3 alusel peab kohus kaaluma kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrrelduna ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga (FIMS § 26 lg 4).
23.Kohus algatas K.H võlgade ümberkujundamise menetluse 29.05.2024. Kohus lähtus pankrotimenetluse võrdluse koostamisel võlgniku sissetulekust (sh töötasu, puhkusetasu, lisatasud), perioodil 01.06.2025 – 30.11.2025, mille kohus tuvastas võlgniku esitatud pangakonto väljavõtete põhjal. Võlgniku pangakontole laekus sel perioodil tööandjalt xxxxxxxx-xxx töötasu ja puhkusetasu kokku 9450,46 eurot. Määruse koostamise seisuga on töötamise registri (TÖR) andmetel võlgniku tööandjaks xxxxxxxx-xxx. Võlgniku kuue kuu keskmine töötasu oli 1575,08 eurot. Võlgnikul puudub lisaks sissetulekule muu vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestav ulatuses. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas (FIMS § 26 lg 4 ls 2). Kuivõrd menetluse algatamise ja kohtumääruse koostamise vahele jääb enam kui 1,5 aastat, siis kohus teeb pankrotivõrdluse 2025. aasta põhjal. Kuni pankrotimenetluse lõpuni tuleb kogu võlgniku töötasu, millest on maha arvatud TMS § 132 alusel mittearestitav summa, arvata pankrotivarasse. 1575,08 eurose netotöötasu puhul oleks mittearestitav summa võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga 24.04.5025 igakuiselt 886 eurot ja seega saaks võlgniku töötasust pankrotivarasse arvata igakuiselt 1575,08 – 886 = 689,08 eurot. Kohus arvestab pankrotiseaduses sätestatud menetlustähtaegu (eelkõige PankrS §-des 93–1003 tähtajad) ja prognoosib võlgniku pankrotimenetluse kestuseks mitte rohkem kui 6–8 kuud, millise aja jooksul laekuks võlgniku töötasust pankrotivarasse 7 (keskmine) x 689,08 = 4823,56 eurot. Seega hindab kohus võlgniku prognoositava pankrotivara suuruseks mitte rohkem kui 5000 eurot (kui võlgniku töötasu peaks ajas suurenema), millest tuleks enne võlausaldajatele jaotise alusel väljamaksete tegemist teha muud pankrotimenetlusega seotud väljamaksed vastavalt PankrS §-le 146, sh pankrotimenetluse kulud (pankrotihalduri tasu ja kulud kooskõlas PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150). FIMS § 47 lg 4 kohaselt peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa pöörata sissenõuet, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Eeltoodust lähtudes jääb võlgniku kasutada 1058,27 eurot (mittearestitav sissetulek 886 + 25% 689,08-st s.o 172,27) ja võlausaldajatele väljamakseteks 516,81 eurot (1575,08-1058,27). Kava kohaselt tasub võlgnik igakuiselt ca 400 eurot. Kolme aastase kohustustest vabastamise menetluse kestel tasuks võlgnik võlausaldajate nõuetest ca 19 987,49 eurot (5000 + (29 x 516,81). Kava kohaselt tasutakse võlausaldajatele 52 osamaksena kokku 20 707,22 eurot, mis FIMS § 26 lõikes 4 sätestatud pankrotivõrdlusega on 719,73 eurot enam kui võlgnikul tuleks tasuda tema pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse korral. Kohus märgib, et pankrotimenetluse korral tuleks usaldusisikule loovutatud tasu arvelt katta lisaks pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu. Seega võlausaldajate nõuded saaks tasutud selle 11
võrra väiksemas ulatuses. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole võlausaldajad ümberkujundamiskava kinnitamise korral pandud kehvemasse olukorda kui võlgniku pankroti-ja kohustustest vabastamise menetluse puhul.
24.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2). Kohus leiab, et 52 kuu pikkune võlgade ümberkujundamise kava ja kavas toodud nõuete tasumise ulatus on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Võlgniku ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kava kinnitamata jätmise tagajärjeks oleks kohtu hinnangul võlgniku püsiv maksejõuetus, millele suure tõenäosusega järgneks pankroti väljakuulutamine. Võlgnikul on püsiv töökoht ja võlgnik on avaldanud soovi tasuda enda kohustused võimalikult suures ulatuses.
25.Kohus kinnitab võlgniku võlgade ümberkujundamiskava FIMS § 26 lg 3 alusel. Kuivõrd kavaga ette nähtud eeldatav esimese makse tähtaeg oli 10.09.2024, mis on varasem kava kinnitamisest, muudab kohus kava esimese osamakse tähtaega, määrates tähtajaks 10.03.2026 ja kava täitmise tähtaeg pikeneb kuni 10.06.2030.
26.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb esitada usaldusisikule aruanded võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta kohtu määratud tähtajaks. (FIMS § 35 lg 3). Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FIMS § 35 lg 4).
27.Võlgniku kava kinnitamisega lõpetab kohus Tartu Maakohtu 12.04.2024 kohtumäärusega kohaldatud maksejõuetusavalduse tagamise abinõud (täitemenetluste peatamine, käsutuskeeld).
28.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tasu ja menetluskulud
29.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Järelevalve eest tasu määrab kohus vastavalt FIMS § 54 lõikele 3 ja 4 usaldusisiku taotlusel iga aasta möödumisel.
30.Usaldusisik on esitanud kohtule tasutaotluse, paludes määrata tasuks 14,5 tunni töö eest 1450 eurot (100 €/h), millele lisandub käibemaks, kokku 1798 eurot. Tasu kanda OÜ Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele EE182200221016424543 Swedbank AS-is. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ja kooskõlas FIMS § 54 lõikes 5 sätestatud tasu suurusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu summas 1450 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1798 eurot. Tasu summas 1400 eurot kuulub tasumisele võlgniku poolt kohtu deposiidikontole ettemaksuna tasutud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid kasuks. Ülejäänud tasu summas 398 eurot mõista välja võlgnikult, võlgnikul tasuda usaldusisiku tasu hiljemalt 28.02.2026 OÜ-le Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid. 12
31.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.