4.Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Mõista kostjalt O A ́ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja hageja menetluskulude katteks 720 eurot.
7.Mõista kostjalt O A ́ilt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing Aktiva Finants (uue ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) (hageja) esitas 13.08.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O Ai (kostja) vastu. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse 24.11.2021 määrusega, kuna võlgnikule ei õnnestunud maksettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 21.12.2021 Harju Maakohtule hagi O Ai (kostja) vastu põhivõla 1455,78 euro, intressi 135,13 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 628,91 euro ning jooksva viivise väljamõistmiseks.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja Placet Group OÜ ja kostja 27.05.2019 tarbijakrediidilepingu nr XXX (intressimääraga 44,93% aastas), 28.02.2020 tarbijakrediidilepingu nr XXX (intressimääraga 38,68% aastas) ja 21.04.2020 tarbijakrediidilepingu nr XXX (intressimääraga 29,90% aastas). Placet Group OÜ loovutas 11.11.2020 oma nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale on saadetud teatis nõude loovutamise kohta.
4.Maakohus rahuldas hagi 26.09.2023 tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1455,78 eurot, intressi 135,13 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 131,60 eurot ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.12.2021 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
5.Menetluskulud jättis kohus 78% ulatuses kostja kanda ja 22% ulatuses hageja kanda. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulud 470 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 366,60 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise 497,21 eurot saamiseks, ning osas,
millega kohus jättis menetluskulud osaliselt hageja kanda. Hageja palus teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 497,21 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
7.01.11.2023 otsusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 26.09.2023 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-21-125119 osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivisenõude 497,21 eurot osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
8.Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt maakohus ei ole viivisenõude osalist rahuldamata jätmist nõutavalt põhjendanud. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on tõlgendanud VÕS § 408 lg-t 10 ekslikult. Hageja esitas koos hagiavaldusega kohtule kolm tarbijakrediidilepingut, lepingud nr XXX, nr XXX ja nr XXX, koos nende lepingute lisaks olevate laenuandja selgituste, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehtede ning laenuandja üldtingimustega (dtl 20–28, 29–37, 38–46, 47–50). Hageja on hagiavalduses selgelt välja toonud kõigis kolmes tarbijakrediidilepingus määratud aastase intressi, mis oli vastavalt 44,93%, 38,68% ja 29,90%, ning viivisenõude esitamisel selgitanud, et nõuab viivist hagiavalduse esitamise kuupäevani lepingutes kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras (s.o vastavalt 44,93%, 38,68% ja 29,90% aastas) kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p-ga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega (dtl 18–19). Vastuseks maakohtu 13.03.2023 määrusele selgitas hageja 26.04.2023 täiendavalt, et viivis päevamäärana on lepingute kohaselt vastavalt 0,12%, 0,11% ja 0,08% päevas. Hageja viitas hagiavalduse lisaks olevatele dokumentidele ning esitas laenudokumendid ka uuesti (dtl 90). Niisiis nähtus hagiavaldusest ja selle 26.04.2023 täpsustusest nii viivise päeva- kui ka aastamäär. Ringkonnakohtu hinnangul on väär ka maakohtu väide, et nimetatud andmed ei nähtu lepingu dokumentidest. Hageja kohtule esitatud kolmes tarbijakrediidilepingus on määratud aastase intressina vastavalt 44,93%, 38,68% ja 29,90% (dtl 22, 31, 40) ning nende lepingute samal lehel on viivis välja toodud päevamäärana (vastavalt 0,12%, 0,11% ja 0,08% päevas, dtl-d 22, 31 ja 40). Hageja viidatud laenuandja üldtingimuste p 7.1 näeb ette, et „kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kolmandas lauses nimetatud intressimäärast lähtuvalt ja/või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seaduse sätted, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras“ (dtl 47–50). Lisaks on laenuandja oma selgitustes täpsustatud, et „Laenu tähtaegselt tagastamata jätmine võib endaga kaasa tuua lisakohustusi viiviste näol. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata laenusummalt iga viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise määraks on vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele laenulepinguga ettenähtud intressimäär“ (dtl 23, 32, 41). Samuti on igale lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, millel on „Krediidiga seotud kulude“ all veelkord kirjas konkreetse lepingu intressimäär aastas (44,93%, 38,68% ja 29,90%, dtl 24, 33, 42) ning seejärel maksete hilinemisega seotud kulude juures teade, et „maksete hilinemisega kaasneb krediidiandja õigus: nõuda viivist iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Viivise määraks on Lepingus kokkulepitud intressimäär“ (dtl 25, 34, 43). Ringkonnakohus märgib, et maakohus peab asja uuel läbivaatamisel lähtuma Riigikohtu seisukohast, mille järgi on laenuandjal õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud
sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12). Kohtuotsuse põhjendused
9.TsMS § 658 lg-te 1-2 kohaselt jätkub menetlus maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Maakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.
10.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
11.TsMS § 317 lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Kohus leidis, et makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Pärnu Maakohus kasutas talle teadaolevate andmete alusel ära kõik mõistlikud võimalused kostjale makseettepaneku kättetoimetamiseks.
12.Eeltoodust tulenevalt toimetas Harju Maakohus hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1, 12 ja 5 alusel toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 19.05.2022 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 04.06.2022. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (14 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 20.06.2022. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.
13.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
14.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise 497,21 eurot saamiseks, ning osas, millega kohus jättis menetluskulud osaliselt hageja kanda. Ringkonnakohus on hageja apellatsioonkaebuse rahuldanud ja maakohtu otsuse nimetatud osas tühistanud.
15.Kohus leiab, et Harju Maakohtu 26.09.2023 tagaseljaotsusega rahuldamata nõude osas kuulub hagi rahuldamisele.
16.Hageja on palunud kostjalt välja mõista laenulepingute alusel viivise väljamõistmist intressiga võrdses määras, s.o 44,93% (leping XXX), 38,68% (leping XXX) ja 29,90% (leping XXX) aastas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p-ga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega, kokku 628,81 eurot (288,06+187,75+153). 26.09.2023 tagaseljaotsusega maakohus rahuldas viivise välja mõistmise kostjalt 131,60 euro ulatuses ning viivise põhivõla tasumata
osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 22. detsembrist 2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
17.VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 120 08, p 12). VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 120 08, p 12). Seega on kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär, s.o 44,63% aastas (VÕS § 11 3 lg 1 kolmas lause).
18.Eeltoodust on põhjendatud kostjalt täiendavalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 497,21 eurot.
19.Kuna kohtule ei ole kostja elukoha andmed teada, toimetab kohus tagaseljaotsuse kostjale kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult. TsMS § 317 lg 5 alusel loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
20.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
22.Hageja on taotlenud mõista kostjalt menetluskuluna välja maakohtus hagiavalduselt tasutud riigilõiv 250 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 210 eurot ja maakohtus kantud õigusabikulud 480 eurot ilma käibemaksuta ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebuse eitamisel kantud õigusabikulude osas ei ole hageja kohtule taotlust esitanud.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda maakohtus hagi esitamisel riigilõivu 250 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 210 eurot. Eeltoodust tulenevalt on tegemist põhjendatud menetluskuluga.
24.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ilma käibemaksuta ei ole ülemäära suur. Kohus leiab, et tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 260 euro ulatuses (2 tundi) ilma käibemaksuta, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu summas 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja käibemaksukohustuslane, seega ei kuulu TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatav käibemaks hüvitamisele.
25.Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 720 eurot (riigilõiv maakohtus 250 + riigilõiv 210 eurot apellatsioonimenetluses + õigusabikulu 260 eurot).
26.Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus kohtuotsuse resolutsioonis, et kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuse. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Almere Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.