2-23-17308/16 - Muud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS §-st 10 lähtuvalt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. FiMS § 18 lg 1 kohaselt vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui FiMS-is ei ole ette nähtud teisiti. Kohus menetleb käesolevat maksejõuetusavaldust kirjalikus menetluses. Võlgnik on kohtult taotlenud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Lähtuvalt usaldusisiku aruandest ning võlgniku vara- ja võlgade nimekirjadest, on kohus seisukohal, et käesolevas menetluses on täidetud eeldused võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. FiMS § 19 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Usaldusisiku aruandest ning võlgniku vara- ja võlgade nimekirjadest nähtub, et võlgniku igakuine sissetulek, millele saab pöörata sissenõuet, moodustab käesoleval ajal töötasu summas 300 eurot ja tema sissetulek ei ole piisav, et tasuda kohustusi mille suurus on vähemalt ca 33 818,42 eurot ning millele lisanduvad igakuised jooksvad kulutused kommunaalkuludele, toidule, alaealiste laste ülalpidamisele jne. Võlgnikul puudub pankrotivara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid katta. Tema AS Xxxx arvelduskontol nr xxxx, 07.12.2023 seisuga on 3,79 eurot; AS-is Xxxx kontol nr xxxx, seisuga 07.12.2020 oli 0,00 eurot, AS-is Xxxx arvelduskontol nr xxxx on 64.45 eurot. II sambast teostatud väljamakse tulemusel laekus võlgnikule 2021.aastal kokku 3 939,55 eurot (hetkel pensionikontol raha ei ole). Võlgnikul on äriühing S OÜ (xxxx), äriühing on kaasomandis koos võlgniku lastega A. S. (xxxx); T. A. (xxx); E. I. S. (xxxx). Äriühing on asutatud 24.07.2019, osakapital moodustab 2500

eurot. Osaühingul oli 2022 müügitulu 5 680 eurot. Võlgniku osa äriühingust hinnanguline väärtus moodustab 757,25 eurot (2022. majandusaasta omakapital 3 029/4 kaasomanikute osad) Liiklusregistri andmetel M. A. nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole ja viimase kolme aasta jooksul alates 07.12.2020 ei ole olnud. Muu vara, mille realiseemisega saaks võlad osaliselt katta võlgnikul puudub. Võlgniku igakuiste kulude suurus on maksejõuetusavalduse kohaselt vähemalt 1486 eurot kuus. Võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus ühes kuus 2023.a. on eelduslikult 1 691,68 eurot eurot kuus TMS 132 kohaselt, sest tal on 4 alaealist ülalpeetavat (A. S. (xxx); E. I. S. (xxxx); T. A. (xxxx); B. E. A. (xxxx)). Usaldusisik leiab, et võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine on võlgniku ja võlausaldajate huvides. Kohus nõustub usaldusisiku arvamusega. FiMS § 19 lg 5 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, määrab ta kuni 60 päeva pikkuse tähtaja, mille jooksul usaldusisik peab kohtule esitama ümberkujundamiskava. Kohus võib vajaduse korral tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Kohus määrab usaldusisikule tähtaja võlgade ümberkujundamiskava esitamiseks 60 päeva arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. FiMS § 20 lg 1 kohaselt koostab ja esitab usaldusisik kohtule pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Usaldusisik hindab ümberkujundamiskava koostamisel ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning annab hinnangu nõude kohta, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata. FiMS § 24 lg 1 kohaselt toimetab usaldusisik pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik võlausaldajale ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest arvates. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Usaldusisik viitab ka seisukoha avaldamata jätmise tagajärgedele. Sama sätte lõike 3 järgi edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad koos ümberkujundamiskavaga kohtule. FiMS § 19 lg 6 kohaselt kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, pikeneb pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus sätestatud tehingu või muu toimingu tagasivõitmise tähtaeg aja võrra, mis kestab usaldusisiku nimetamisest kuni võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni, kuid mitte üle kaheksa aasta enne usaldusisiku nimetamist käesoleva seaduse § 34 lõike 3 alusel või täitemenetluse seadustikus nimetatud tagasivõitmise tähtaegade algust. Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Usaldusisik palub määrata tasu suuruseks 1221 eurot, millele lisandub käibemaks 268,62 eurot, kokku 1489,62 eurot väljamaksmisega büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, 11 tunni töö eest. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1489,62 eurot (käibemaksuga). FiMS § 54 lg 9 ja PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 65 lg 11 3. lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik esitas taotluse hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku poolt kohtu deposiiti tasutu arvelt. Kohus juhib usaldusisiku tähelepanu asjaolule, et FiMS § 19 lg 2 kohaselt määrab kohus enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Tegemist on kohtu deposiiti tasutud võlgade ümberkujundamise menetluse kulude katteks tasutud summaga, mille kohus alles käesoleva määrusega algatab ja mis ei ole maksejõuetusavalduse menetluses tekkinud kulude kandmiseks. FiMS § 8 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel algatatakse võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus, kannab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud maksejõuetusavalduse esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, mistõttu jääb usaldusisiku tasu summas 1489,62 eurot (sh käibemaks) M. A. kanda. FiMS § 54 lg 3 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses määratakse usaldusisikule tasu FiMS §-s 54 sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ning kohustustest vabastamise menetluses ja võlgade ümberkujundamise menetluses kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.