Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX)
vastu võla
Kostja: A. A. (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus A. A. ́i vastu osaliselt.
2.Mõista A. A.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS I ja A. A. ́i vahel 06.12.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 31,39 eurot.
3.Mõista A. A.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt 31,39 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista A. A.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja P OÜ ja A. A. ́i vahel 13.01.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 2869,64 eurot, intress 242,78 eurot, sissenõudmiskulud 45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 12.01.2026 seisuga 258,97 eurot.
5.Mõista A. A.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt 2869,64 eurot alates 13.01.2026 kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta rahuldamata sissenõudmiskulude 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1,34 eurot nõuded.
7.Jätta menetluskulud kostja kanda.
8.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 860 eurot ja mõista see summa A. A.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Andus A. A. ́i (kostja) vastu. 20.03.2025 määrusega anti asi üle Harju Maakohtu menetlusse.
2.Hageja esitas 09.04.2025 hagiavalduse ja 19.06.2025 puuduste kõrvaldamise dokumendis selle täienduse koos ümberarvestatud nõudega.
3.Hagiavalduse ning selle 19.06.2025 täienduse kohaselt sõlmisid AS I ja kostja 06.12.2021 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu kogusummas 1413 eurot. Krediidikulukuse määr oli 0 %. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja AS I saatis 05.10.2023 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 19.10.2024). Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles AS I 26.10.2023 lepingu üles. Nõue loovutati hagejale 30.10.2023.
4.Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.01.2021 – 15.12.2023. Kostjalt on põhiosa katteks AS-le I laekumisi toimunud kokku summas 1059,87 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata põhiosa summas 353,16 eurot. Kostja on tasunud hagejale pärast lepingu ülesütlemist 265 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Seega on lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 88,13 (1413- 1059,87-265) eurot.
5.P OÜ ja kostja sõlmisid 13.01.2022 laenulepingu nr XXX ja muutmise kokkuleppe, mille alusel sai kostja kasutada krediiti summas 5000 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 29,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 34,42%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja P OÜ saatis 15.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ning P OÜ ütles lepingu 30.11.2023 üles. Nõue loovutati hagejale 01.12.2023.
2/13
6.Lepingu nr XXX alusel võimaldati kostjale krediiti summas 5000 eurot ja lepingu ülesütlemise seisuga 30.11.2023 oli kostjal tagastamata 3909,64 eurot. Kostja on hagejale pärast lepingu ülesütlemist tasunud 1040,00 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Seega on lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 2869,64 (3909,64-1040) eurot.
7.Kokku nõuab hageja hagis põhivõlga 2957,77 eurot (88,13+2869,64); lepingust nr XXX tulenevat intressi 242,78 eurot; mõlema lepinguga seotud sissenõudmiskulusid kokku 80 eurot; lepingust nr XXX tulenevat hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 1,34 eurot; lepingust nr XXX tulenevat hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 82,28 eurot. Hageja nõuab viivist mõlema lepingu järgses määras ka alates 10.04.2025 kuni kohustuste kohase täitmiseni.
8.Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on hageja 19.06.2025 menetlusdokumendis leidnud, et kostjal tuleb tagastada lepingu nr XXX alusel saadud summa 35,65 eurot (1413-1112,35-265). Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 1413 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 1112,35 eurot. Lisaks tasus kostja hagejale 265 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 26.10.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Seega esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude. 19.06.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1413 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 1377,35 eurot seega võlgnevuses on 35,65 eurot. Kostja on seega viivituses 15.12.2023 osamaksega. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 35,65 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingu intressimääraga võrdses määras s.o 15,90% aastas.
9.Lepingu nr XXX alusel sai kostja krediiti kokku 5501 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 3949,80 eurot. Kostja on hagejale tasunud 1040 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Seega tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 511,20 eurot (5501-3949,8-1040). Kostjal tuli saadud krediit 511,20 eurot tagastada kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest, esimese tagasimakse tasumise tähtpäev 13.02.2022 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 13.02.2023, seega lepingu lõpptähtpäev on saabunud. Hageja nõuab viivist lepingu intressimääraga võrdses määras s.o 29,90% aastas põhiosalt 511,20 eurolt alates 22.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
10.Kohus toimetas hagiavalduse, 19.06.2025 puuduste kõrvaldamise ja 30.06.2025 kohtumääruse kostjale kätte 04.07.2025 kättetoimetamisportaali vahendusel. Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingute järgse põhivõla 2901,03 (31,39+2869,64) eurot, intressi 242,78 eurot, sissenõudmiskulud 45 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 258,97 eurot ning viivise põhivõlalt 31,39 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja põhivõlalt 2869,64 eurot alates 13.01.2026 kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. AS I järelmaksuleping nr XXX
12.Hageja nõude aluseks on AS I ja kostja vahel 06.12.2021 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX. Hageja nõuab hagis lepingu alusel põhivõlgnevust summas 88,13 eurot, sissenõudmiskulusid summas 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist summas 1,34 eurot ja 3/13
viivist põhinõudelt summas 88,13 eurot alates 10.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas kuni põhinõude täitmiseni (dtl 47).
13.Kohus on hageja esitatud lepingu alusel tuvastanud, et kostja ja AS I on 06.12.2021 digitaalselt allkirjastanud I Järelmaksu lepingu nr XXX, mille kohaselt on müüjaks i AS, kauba maksumus oli 1413 eurot, osamaksete kogusumma 1413 eurot, igakuise osamakse suurus on 58,88 eurot, intressi- ja viivisemäär on 15,90% aastas, krediidikulukuse määr 0,0% aastas ning viimase osamakse tähtaeg on 15.12.2023 (dtl 50-57).
14.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga, sest kuigi lepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 0% ja tasusid lepinguga seotud ei ole, on lepingus siiski ette nähtud intress 15,90% aastas. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
15.Käesoleval juhul on pooled lepingu allkirjastanud ja menetluses vaidlustamata asjaoludel on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning võimaldanud kostjal krediidi kasutusse võtta ning kostja on kauba kätte saanud. Seega on kohus seisukohal, et leping on sõlmitud kehtivalt.
16.Hageja väitel oli lepingu ülesütlemise seisuga kostjal tasumata põhiosa summas 353,16 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.01.2021 – 15.12.2023. Kostjalt on põhiosa katteks AS-le I laekumisi toimunud kokku summas 1059,87 eurot ja kostja on hagejale pärast lepingu ülesütlemist tasunud 265 eurot, mille hageja on arvestanud põhiosa katteks. Seega on lepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 88,13 (dtl 42).
17.Kohus on tuvastanud, et vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma krediidi tagasimakseid summas 58,88 eurot iga kuu 15. kuupäeval (dtl 50). Hageja väitel on kostjal tagastamata 88,13 eurot. Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks.
18.Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 30.10.2023 talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet esitanud. Hageja on esitanud kostjale saadetud teated nõude loovutamise kohta (dtl 84), kuid nõude loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.
19.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 0,00% aastas (dtl 50). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2021 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68%. VÕS § 4/13
4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68% = 56,04%. Kuigi kohtu hinnangul ei ole järelmaksulepingu krediidikulukuse määr 0%, saab see olla maksimaalselt intressimääraga võrdne, st 15,90% aastas, mistõttu on VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määr kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäärasid.
20.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
21.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
22.Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hageja selgituste kohaselt esitas kostja krediidianalüüsi läbiviimiseks laenutaotluse ja krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid polnud (dtl 39). Hageja esitas tõenditena kostja laenutaotluse (dtl 86) ja krediidianalüüsi (87-90).
23.Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
23.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus esialgne krediidiandja laenutaotlusest ja viis läbi krediidivõime analüüsi. Väidetavast krediidianalüüsist ei nähtu mingilgi määral kostja krediidivõime kontrolli läbiviimine, pigem on tegemist kostjale tehtud võlakõnede kokkuvõttega. Esitatud tõendist ei nähtu, et maksehäireid oleks kontrollitud enne lepingu sõlmimist. Seega ei ole maksehäirete puudumist kontrollitud lepingu sõlmimise eelselt ning ei ole tõendatud, et kostjal lepingu sõlmimise ajal maksehäired puudusid, samuti see, et krediidivõime kontroll üldse läbi viidi.
23.2.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
23.3.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. AS I kostja pangakonto väljavõtet küsinud ega analüüsinud ei ole. 5/13
23.4.Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel kostja krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks.
23.5.Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
23.6.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
24.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.
25.Hageja on 19.06.2025 menetlusdokumendis märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 35,65 eurot (1413-1112,35-265). Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 1413 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1112,35 eurot. Lisaks tasus kostja hagejale 265 eurot, mille hageja arvestas põhiosa katteks. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 26.10.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. 19.06.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1413 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 1377,35 eurot, seega võlgnevuses on 35,65 eurot. Kostja on seega viivituses 15.12.2023 osamakse tagastamisega (dtl 250). Kohus on tuvastanud, et kostja on lepingu nr XXX katteks teinud makseid lepingu kehtivuse ajal summas 1116,61 eurot (dtl 6065) ehk kokku 1381,61 eurot (1116,61+265). Seega on võlgnevus 31,39 eurot (14131381,61).
26.Kohus on seisukohal, et kui lepingu ülesütlemise seisuga 26.10.2023 ei olnud kostja osamaksete tasumisega võlgnevuses ja oli 19.06.2025 seisuga (arvestades pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasutud 265 euroga) viivituses vaid osaliselt 15.12.2023 osamakse tasumisega, siis kohtuotsuse tegemise seisuga on ka see kohustus muutunud sissenõutavaks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 31,39 eurot.
27.Hageja nõuab ümberarvestatud nõude puhul edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 35,65 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingu intressimääraga võrdses määras s.o 15,90% aastas (dtl 250).
28.Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas 6/13
regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenu andnud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressi- ja viivisemääraks. Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.
29.Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel ning hageja taotlust arvestades välja viivise põhivõlalt 31,39 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
30.Hageja on palunud välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Nõue jääb rahuldamata, kuna kostja ei olnud nõudekirjade saatmise ajal võlgnevuses kirjades märgitud summade tasumisega (dtl 210-218). P OÜ laenuleping nr XXX
31.Hageja nõude aluseks on P OÜ ja kostja vahel 13.01.2022 sõlmitud laenuleping nr XXX ja muutmise kokkuleppe, mille alusel sai kostja kasutada krediiti summas 5000 eurot. Hageja nõuab hagis laenulepingu nr XXX alusel põhivõlgnevust summas 2869,64 eurot, intressi summas 242,78 eurot, sissenõudmiskulusid summas 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist summas 83,62 eurot ja viivist alates 10.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses määras 29,90% aastas (dtl 47).
32.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
33.Kohtule esitatud andmete põhjal lepingut pooled allkirjastanud ei ole. Kohus on tuvastanud, et P OÜ on kostjale 13.01.2022 e-kirjadega saatnud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 256), laenulimiidi lepingu põhitingimused XXX, P OÜ üldtingimused, krediidikonto lepingu XXX, maksekaardi lepingu XXX, hinnakirja 3761172, euroteabelehe, kampaania tingimused (dtl 258-259). Menetluses vaidlustamata asjaoludel on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostja kasutada krediiti. Hageja esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on P OÜ kostjale rahaülekandeid teinud järgmiselt: 13.01.2022 1000 eurot, 25.01.2022 1720 eurot, 27.01.2022 1000 eurot, 11.02.2022 1000
7/13
eurot, 15.02.2022 280 eurot, 20.07.2022 203 eurot, 25.08.2022 100 eurot, 22.10.2022 198 eurot (dtl 261-268). Kokku seega 5501 eurot.
34.Kohus on tuvastanud, et 13.01.2022 kuupäevaga krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimuste kohaselt oli laenulimiit 1000 eurot, leping oli tähtajatu, intressimäär oli 29,90% ning krediidikulukuse määr 34,42 % (dtl 73). 24.01.2022 kuupäevaga krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimuste muutmise kokkuleppe kohaselt oli laenulimiit 5000 eurot, muud tingimused olid jäänud samaks (dtl 76).
35.Kostja on hageja väitel teinud P OÜ-le tagasimakseid kokku summas 3949,80 eurot (dtl 250). Hageja on esitanud ka tagasimaksete kokkuvõtte (dtl 600). Seega järeldab kohus eelmärgitu kokkuvõttes, et kostja on soovinud lepingut sõlmida, oli lepingu tingimustest teadlik, on laenu kätte saanud ja asunud krediiti kasutama, mis tähendab, et leping sõlmiti ja see oli kehtiv.
36.Hageja väitel oli lepingu ülesütlemise seisuga s.o 30.11.2023 kostjal tagastamata krediit summas 3909,64 eurot. Kostjalt on hagejale peale lepingu ülesütlemist toimunud laekumisi kokku summas 1040,00 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Seega on lepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 2869,64 (3909,64-1040) eurot (dtl 42-43). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb õigeks, et kostjal on tagastamata 2869,64 eurot.
37.Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 01.12.2023 talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet esitanud. Hageja on esitanud kostjale saadetud teated nõude loovutamise kohta (dtl 85), kuid nõude loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.
38.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 34,42 % aastas (dtl 73, 76). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäärasid.
39.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
40.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
41.Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hageja selgituste kohaselt hinnati 13.01.2022 lepingu sõlmimisel kostja krediidivõimekust, kasutades kostja poolt esitatud andmeid tulude ja kohustuste kohta, kostja XXX XXX pangakonto perioodi 17.07.2021-13.01.2022 väljavõtte analüüsi, maksehäire päringuid Creditinfo.ee-sse ja 8/13
Taust.ee-sse (mõlemad 13.01.2022, päringute tulemusel kinnitati, et kliendil puudusid laenutaotluse menetlemisel ajal kehtivad maksehäired, samuti ei tuvastatud ühtegi varasemat maksehäiret). 13.01.2022 teostati päring ka Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas P OÜ, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Rahvastikuregistrisse 13.01.2022 tehtud päringu tulemusena selgus, et kostja on abielus ning tal on kaks ülalpeetavat. Kinnisvararegistri 13.01.2022 järgi oli kostjal kolm kinnisvaraobjekti ning samal kuupäeval tehtud Ametlike Teadaannete päringu järgi puudusid kostja kohta ametlikud teadaanded (dtl 40-41). Samad tegevused teostati valdavalt ka 24.01.2022 lepingu muutmisel ja krediidilimiidi tõstmisel. Hageja esitas tõenditena kostja laenutaotluse andmed (dtl 91-95), konto nr XXX väljavõtte perioodil 17.07.2021- 13.01.2022 (dtl 96-159) ja perioodil 28.07.2021-24.01.2022 (dtl 160202).
42.Maakohus, olles hinnanud hageja selgitusi ja esitatud tõendeid, on seisukohal, et esialgne laenuandja on läbi viinud analüüsi kostja krediidivõime kohta ja on hinnanud kostja krediidivõimet.
43.Kohus leiab, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine on olnud mõneti puudulik ning kohtule esitatud selgitused/tõendid ebaselged. Näiteks ei ole hageja selgitanud, miks on 13.01.2022 lepingu puhul lähtutud keskmisest töötasust summas 7221,43 eurot, kuigi taotluse kohaselt oli kostja sissetulek 4339,53 eurot (dtl 40). 24.01.2022 krediidikonto limiidi tõstmisel ei ole tehtud uuesti kõiki päringuid (lähtutud on 13.01.2022 päringutest) (dtl 41, 93) ning 13.01.2022 taotlusel on viidatud tulude ja kulude andmete osas lepingu sõlmimisest hilisemale ajale (juuni 2022 kuni detsember 2022) (dtl 91). Samas jäi kostjal ka sissetulekust summas 4339,53 eurot elamiskulude, kulude ülalpeetavatele ja finantskohustuste maha arvamisel raha alles piisavalt kohustuste täitmiseks, kahe lepingu sõlmimise vahe on vaid 11 päeva ning 13.01.2022 lepingu sõlmimisele eelnevalt on kostja esitanud ka pangakonto väljavõtte perioodil 17.07.2021-13.01.2022. Ühtlasi on krediidiandja tuvastanud, et kostjale kuulus lepingute sõlmimise ajal 3 kinnisvara objekti. Seda silmas pidades ei saa öelda, et kostja oleks olnud maksevõimetu või et võetud kohustused oleksid olnud ülejõukäivad.
44.Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus asuda seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundlikku laenamise kohustust kostjaga sõlmitud lepingu puhul. Kohus loeb vastutustundliku laenamise põhimõtte antud juhul järgituks.
45.Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv. Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.
46.Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud makseteatiste alusel (dtl 42, 81) ning lepingu ülesütlemise seisuga 30.11.2023 oli kostjal tagastamata krediit summas 3909,64 eurot (dtl 42). Tegemist oli tähtajatu lepinguga, krediidi tagasimaksete kuupäevaks oli 15. kuupäev ning minimaalse põhiosa makse suurus 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot (dtl 76). Kohtule on esitatud makseteatised perioodil 01.06.2023-01.12.2023 (dtl 203-209). Kuigi viimane esitatud makseteatis on kuupäevaga 01.12.2023 ehk koostatud ajal, mil hagiavalduse kohaselt oli leping juba üles öeldud, nähtub 01.11.2023 makseteatisest, et kostjal oli tasumata võlgnevus 9/13
eelmisest perioodist (15.09.2023 ja 15.10.2023) ning järgmise makse tähtaeg oli 15.11.2023 (dtl 204). Kohtule esitatud tagasimaksete tabeli kohaselt on kostja teinud viimase makse laenulepingu katteks 22.11.2023 summas 160 eurot, millest 88,04 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 66,96 eurot intressi katteks ja 5 eurot meeldetuletuste katteks (dtl 600). Viimase maksega sai kostja tasutud seega vaid 15.09.2023 makseteatise põhisumma ning ühe tasulise meeldetuletuse ning intressi vaid osaliselt.
47.Esialgne krediidiandja on kostjale edastanud 15.11.2023 teate laenulepingu ülesütlemise kohta ning andis täiendava tähtaja 29.11.2023 võlgnevuse tasumiseks. Krediidiandja hoiatas, et kui kostja ei tasu oma võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütleb krediidiandja lepingu erakorraliselt üles (dtl 83). Hoiatus on edastatud kostja poolt lepingu sõlmimisel antud e-postiaadressile XXX (dtl 247, 355).
48.Kohtu hinnangul on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et kostja oli viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega, et talle oli antud vähemalt kahenädalane tähtaeg kohustuse täitmiseks koos avaldusega, et tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Ülesütlemise hoiatus oli esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teatis oli saadetud kostja e-posti aadressile, mille kostja oli ise teatanud. Seega oli ülesütlemine kehtiv.
49.Kuna leping on üles öeldud 30.11.2023 seisuga, tuleb kostjal saadud krediidisumma tagastada. Kuivõrd esialgne võlausaldaja on kohtu tuvastatud asjaoludel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis puudub vajadus lähtuda 19.06.2025 esitatud ümberarvestusest ja kohus lähtub hageja nõudest, mis on esitatud hagiavalduses.
50.Hageja on palunud välja mõista põhivõlgnevuse summas 2869,64 eurot (laenusumma kasutatud limiit seisuga 30.11.2023 summas 3909,64 eurot – tagasimakse hagejale põhiosa katteks 1040 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2869,64 eurot.
51.Hageja on palunud kostjalt välja mõista intressi summas 242,78 eurot september 2023 kuni november 2023 eest. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 29,90% aastas (dtl 43). Hageja on esitanud intressi arvestuse (dtl 279-354). Kuivõrd kohus tuvastas, et krediit oli välja makstud, kostja tegi viimase tagasimakse 22.11.2023, millest sai tasutud vaid osa 15.09.2023 makseteatisel märgitud intressist ja rohkem tagasimakseid ei ole teinud, siis kuulub hageja intressinõue rahuldamisele summas 242,78 eurot.
52.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 50 eurot, mis koosneb pärast lepingu ülesütlemist saadetud tasuliste kirjade saatmisest summas 35 eurot (25+5+5) ja muudest makseviivitusega tekkinud kuludest summas 15 eurot (dtl 44-45, 248249). Hageja on esitanud hageja poolt kostjale saadetud kirjad (dtl 219-227). Kohus on hageja esitatud tõendite alusel tuvastanud, et hageja on saatnud kostjale võlateatised 04.12.2023 (dtl 219), 19.02.2024 (dtl 222) ja 06.05.2024 (dtl 225). Lisaks on hageja tõendanud makseviivitusega tekkinud muid kulusid väljavõttega oma tööprogrammist (dtl 249). Eelnimetatu alusel on kohus tuvastanud ka muude kulude tekkimise, mille summaks tuleb lugeda 15 eurot.
53.VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. 10/13
54.Hageja on selgitanud, et hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust (dtl 44). Kohus on tuvastanud, et tarbijakrediidilehe punktis 3 sisaldub info selle kohta, et võlgnevusega seoses kliendile teatise saatmise teenustasu on vastavalt hinnakirjale ja VÕS § 1132 sätestatule ning lepingu rikkumisega kaasnevad võla sissenõudekulud (dtl 78). Seega oli kostja teadlik, et hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist.
55.VÕS § 1132 lg 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Käesoleval juhul on esimene tasuline võlateatis kostjale edastatud vähem kui 7 päeva pärast lepingu lõppemist (leping on üles öeldud 30.11.2023 ning esimene tasuline kiri hageja poolt edastatud 04.12.2023). Seega ei ole 04.12.2023 võlateatise osas eelnimetatud nõue täidetud ning esimeseks tasuliseks kirjaks tuleb pidada 19.02.2024 võlateatist summas 25 eurot ning teiseks tasuliseks kirjaks 06.05.2024 võlateatist (5 eurot).
56.Eelnevat arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 45 (25+5+15) eurot.
57.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise lepingujärgses määras alates viimase laekumise järgnevast päevast (06.03.2025) kuni hagiavalduse esitamiseni (09.04.2025) kokku summas 82,28 eurot (dtl 45). Hageja on esitanud ka viivisearvestuse (dtl 229). Lepingus on välja toodud, et intressimäär aastas on 29,90% (dtl 76) ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 on märgitud, et viivise määr on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas (dtl 78). VÕS § 403 1 lg 1 p 11 ja VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt peab tarbija lepingu sõlmimise tahteavalduses selgelt olema märgitud viivisemäär aasta- ja päevamäärana. VÕS § 408 lg 10 sätestab, et kui viivis ei ole väljendatud aasta- ja päevamäärana, on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole lepingus märgitud viivisemäära päevamäärana, on hagejal õigus nõuda viivist üksnes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
58.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on välja arvutanud viivise kohtuotsuse tegemise seisuga ning viivis summalt 2869,64 eurot perioodi 06.03.2025-12.01.2026 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga on 258,97 eurot. Kohus mõistab seega viivise kostjalt hageja kasuks välja 12.01.2026 seisuga summas 258,97 eurot.
59.Lisaks on hageja palunud välja mõista viivise põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 10.04.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 29,90% aastas (dtl 45). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades eelmises punktis märgitut, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 2869,64 eurot alates 13.01.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
11/13
60.Hageja esitas 19.11.2025 täiendatud menetluskulude nimekirja, mis on kostjale kätte toimetatud 26.11.2025. Kohus andis kostjale tähtaja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks, kostja vastanud ei ole.
61.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
62.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
63.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
64.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
65.Hageja on kandnud menetluskulusid suuruses 1777,50 eurot, millest riigilõiv on 490 eurot ja esindaja kulud 1287,50 eurot (dtl 632-634). Kulud on esitatud ilma käibemaksuta summades ja hageja ei ole esitanud TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust, seega lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel ilma käibemaksuta summadest.
66.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (490 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
67.Hageja lepingulise esindaja kulu on 1287,50 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 633634): maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine – 1 tk, 20 eurot; nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine, hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule – 4 h; hageja 19.06.2025 seisukoha koostamine, kohtule esitamine – 2 h; hageja 13.10.2025 seisukoha koostamine, kohtule esitamine – 0,5 h; hageja 04.11.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 0,5 h; hageja 19.11.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine – 0,5 h. Kokku seega 7,5 tundi.
68.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).
69.Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus on arvesse võtnud, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
70.Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. 12/13
Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot ilma käibemaksuta.
71.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
72.Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu sellises ulatuses põhjendatud. Käesolev vaidlus on hagejale nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused valdavas ulatuses ja suurema osa hagiavaldustest ning muudest menetlusdokumentidest moodustavad seaduse ja kohtupraktika tekstide väljavõtted, mis küll tõstavad menetlusdokumentide mahtu, kuid ei tähenda lepingulise esindaja sisulist tööd justnimelt selle tsiviilasja materjalidega. Põhjendatud ei ole ka pärast hagiavaldust esitatud seisukohtade ajakulu. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 3,5 tundi.
73.Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 370 eurot ilma käibemaksuta (3,5 tundi × 100 eurot, lisaks 20 eurot menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses).
74.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 860 eurot, millest 490 eurot on riigilõiv ja 370 eurot on lepingulise esindaja kulu.
75.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõudis kostjalt 3364,17 euro väljamõistmist, aga kohus rahuldas hagi summas 3447,78 eurot. Kuigi kohus rahuldas hageja nõuded vaid osaliselt, siis on väljamõistetud summa suurem, kui hageja taotles. Vahe summades tuleneb sellest, et kohus arvutas viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Eelnevat arvestades jäävad menetluskulud tervikuna kostja kanda.
76.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.