R. A. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: R. A. (isikukood: XXX, elukoht: XXX-i, XXX, e-post: XXX) Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht: Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post: XXX)
Ärakuulamine
15.05.2024 kell 12.00
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R. A. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja R. A. (isikukood: XXX) pankrot 16. mai 2024 kell 14.30 ja algatada R. A. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada R. A. pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 04.06.2024 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
4.Määrata R. A. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 5.06.2024 kell 10.30 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, II korrus, saal nr 2). Enne võlausaldajate üldkoosolekut võtab kohus R. A.-lt võlgniku vande ning R. A. on kohustatud isiklikult võlausaldajate üldkoosolekule ilmuma. Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
5.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab R. A. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur Andrus Õnnik, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 16. maiks, esimene aruanne esitada 16. mail 2025.
6.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
7.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse algatamise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.R. A. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
11.Jätta menetluskulud võlgniku R. A. usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
kanda ning anda võlgnikule menetlusabi
12.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1690 eurot, millele lisandub käibemaks 371,80 eurot, so kokku 2061,80 eurot, millest 870 eurot, millele lisandub käibemaks 191,40 eurot, kokku 1061,40 eurot hüvitada pankrotivara arvelt ning 820 eurot ja lisanduv käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Summad tuleb kanda OÜ-le Pärnu Pinker Albert (arvelduskonto EE311010902001686003 AS-is SEB Pank).
13.Võlgnik R. A. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
14.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada
mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
15.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R. A. (avaldaja, võlgnik) esitas 8.04.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on R. A. vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Võlgniku kuludeks on eluasemekulud 220 eurot, toidukulud 300 eurot, kulutused riietusele ja jalanõudele 25 eurot, transpordikulud 100 eurot, sidekulud 45 eurot ja tervishoiu-ja hügieenikulud 20 eurot, kokku 710 eurot. Viimati töötas 2011.a, Saarde Kommunaal OÜ-s autojuhina, töölt lahkus tervise ja pensionile jäämise tõttu. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on ca 837,86 eurot. Esitatud varanimekirja kohaselt kuulus võlgnikule kinnisasjana korteriomand registriosa nr 2577306 asukohaga XXX-i, Pärnu maakonnas, mis on kingelepingu alusel võõrandatud 5.04.2024.a. Korteri väärtuseks on märgitud 2500€ ja tehing on tehtud lähikondlasega. Samuti võlgnikule kuulus sõiduauto Mazda3, 2004, mille väärtuseks on märgitud 1000 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on kohustusi neljateistkümne võlausaldaja ees: Coop Pank AS, Swedbank AS (krediitkaart ja laen), LHV Pank AS, BB Finance OÜ, Bigbank AS, Holm Bank AS, Inbank AS, IPF Digital AS, Kreditex AB OÜ, Esto AS, Omaraha OÜ, Modena Eesti OÜ ja MoneyZen OÜ) kogusummas vähemalt 39 534,33 eurot. Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et esimene laenuleping sai sõlmitud autoremondiks. Mitmed laenud said just võetud, et remontida autot, sest remont oli väga kallis. Perekonnaliikmel juhtus raske avarii, mille tulemusena said 2 autot vigastada. Füüsilised isikud nõudsid kahju hüvitamist ja võtsin laenu, et aidata perekonnaliiget.
2.Kohus võttis 16.04.2024 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks pankrotihalduri Andrus Õnniku.
3.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 14.05.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja koos lisadega ning usaldusisiku tasu taotluse. Kokkuvõtlikult leidis usaldusisik, et võlgnik R. A. suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise Seda järgmistel põhjendustel. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused neljateistkümne võlausaldaja ees kokku 35 635,10 eurot (sh põhiosa võlg 34 767,41 eurot ja kõrvalnõuded 867,69 eurot). Laenu- jm lepingud on kõik kehtivad ja nõuetest on sissenõutavaks muutunud kokku ca 1000 eurot, sh peamiselt 1-2 kuu kõrvalnõuded. Võlausaldajateks on võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted.
R. A. suhtes ei ole nõuete sissenõudmiseks algatatud täitemenetlusi, samuti ei ole tehtud tema suhtes kohtulahendeid. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Käesoleval hetkel ei ole võlgniku nimel registervara. Võlgnik omas kinnisvara, mis on kolm päeva enne maksejõuetusavalduse esitamist, võõrandanud talle kuulunud korteriomandi (registriosa 2577306) kinkelepingu teel. Võlgnik kinkis XXX, Tihemetsas asuva 38,9m2 suuruse korteri O. A. -le (vennapojale). Lepinguga seati võlgniku kasuks korterile tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus. Lepingus on märgitud kinkelepingu tehinguväärtuseks 2500 eurot. Võlgnik ise on selgitanud, et korter läks laenu katteks. 1 päev pärast maksejõuetusavalduse esitamist on Transpordiametis tehtud märge võlgnikule kuulunud sõiduki Mazda3, XXX, 2004, omanikuvahetuse kohta. Uus omanik on O. A. . Võlgniku sissetulekuks on vanaduspension ca 837 eurot, mis laekub tema Swedbank AS kontole. Võlgnik omab kahte arvelduskontot Swedbank AS-is, mille saldo 23.04.2024 seisuga 46,09 eurot ja 23.04.2024 seisuga krediidilimiidikonto saldo –608,31 eurot ning arveldusarve Coop Bank ASis, mille saldo 18.04.2024 seisuga 0,00 eurot. Maksu-ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik esitanud 2021. aastal ja 2023.aastal tuludeklaratsioone. 2022.a oli brutotuluks 7715,70 eurot, st 7373 ehk keskmisel 614 eurot kuus (vanaduspension). 2023.a oli brutotuluks 8986,47 eurot, st netotulu 8864 eurot ehk keskmiselt 739 eurot kuus (vanaduspension). 2024 jaanuarist–märtsini oli tema sissetulekuks vanaduspension 772,23 eurot kuus, mis aprillis tõusis 837,86 euroni. R. A. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on maksevõimet ületavate laenude võtmine teistele isikutele üleandmiseks. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2022 aasta lõpuks, kui igakuised laenumaksed ületasid tema sissetulekut, kuid nõuete sissenõutavaks muutumist lükati edasi uute laenude võtmisega. Usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada R. A. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada R. A. pankrotihalduriks (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks andnud).
4.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 15.05.2024 kohtuistungil.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et võlgniku R. A. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
7.Võlgnik R. A. on seisukohal, et ta on maksejõuetu. Samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 35 635,10 euro ulatuses, millised on peamiselt kõrvalnõuete osas (ca 1000 eurot) muutunud sissenõutavaks. Kuna võlgniku
kohustused ei ole veel täies ulatuses sissenõutavaks muutunud, siis formaalselt ta veel maksejõuetu ei ole. Samas on ilmne, et tegelikkuses võlgnikul puuduvad piisavad vahendid igapäevaste kulutuste ning laenumaksete tasumiseks. Võlgniku vanaduspensionist ei jätku võlgnevuste tasumiseks ning tal puudub selline vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid tasuda. Seega tegelikult on ta maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et R. A. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on maksevõimet ületavate laenude võtmine ja seda eesmärgiga anda laenud teistele isikutele üle. 8. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
9.Usaldusisik Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks R. A. pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. 10. Kohus kuulutab võlgniku R. A. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduri ja võlgnikuga kooskõlastanud.
11.Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur Andrus Õnnik. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku (FiMS § 46 lg 1).
12.FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, aga hiljemalt 16.05.2025.
13.Kohus selgitab võlgnikule järgmist: - Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). - Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). - Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid
ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). -
-
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
Menetluskulud 14. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisik palub tasuks määrata 1690 eurot, arvestusega 13 tundi hinnaga 130eurot/tunnis lisandub käibemaks 371,80 eurot, kokku 2061,80 eurot, millest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt välja toodud toimingud ja nendele kulunud aeg on vajalik ning põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Pärnu Pinker Albert (registrikood 10356838) käibemaksukohustuslane (number EE100096914). Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Pärnu Pinker Albert on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi käibemaks 22 protsenti (KMS § 15 lg 1).
Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot, menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 870 eurot (lisandub käibemaks 191,40 eurot) tuleb välja mõista võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 54 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Pärnu Pinker Albert. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.