maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: E-R.H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx) Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht: Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post: [email protected])
Ärakuulamine
15.05.2024 kell 16.00
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E-R.H. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja E-R.H. (isikukood: xxxxxxxxxxx) pankrot 16. mail 2024 kell 14.40 ja algatada E-R.H. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada E-R.H. pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 04.06.2024 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
4.Määrata E-R.H. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 05.06.2024 kell 10.40 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, II korrus, saal nr 2). Enne võlausaldajate üldkoosolekut võtab kohus E-R.H.lt võlgniku vande ning E-R.H. on kohustatud isiklikult võlausaldajate üldkoosolekule ilmuma. Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
5.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab E-R.H. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur Andrus Õnnik, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 16. maiks, esimene aruanne esitada 16. mail 2025.
6.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
7.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse algatamise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.E-R.H. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
11.Jätta menetluskulud võlgniku E-R.H. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks.
12.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, so kokku 1000,40 eurot, mis tuleb hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Summad tuleb kanda OÜ-le Pärnu Pinker Albert (arvelduskonto XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank).
13.Võlgnik E-R.H. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
14.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
15.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E-R.H. (avaldaja, võlgnik) esitas 2.04.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on E-R.H. vallaline ja kaks ülalpeetavat, xxxxxxxxxxx sündinud poeg ja xxxxxxxxxxx sündinud tütar, kes elavad isa juures. Lapsed käivad koolivaheaegadel ja nädalavahetustel ema juures. Varsti sünnib perre kolmas laps. Võlgniku kuludeks on eluasemekulud 00 eurot, toidukulud 250 eurot, kulutused riietusele ja jalanõudele 30 eurot, transpordikulud 100 eurot, sidekulud 25 eurot, elatis lastele 200 eurot ja tervishoiu-ja hügieenikulud 30 eurot, kokku 635 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on igakuised sotsiaaltoetused riigilt või kohalikult omavalitsuselt ca 720 eurot. Esitatud varanimekirja kohaselt võlgnikule ei kuulu kinnisvara ega transpordivahendeid. Võlgniku nimel on äriühing Xxxxxxxxxxx OY (xxxxxxxxxxx), firmal puuduvad igasugused tulu/kulud. Võlgnikul on kohustusi kahekümne ühe võlausaldaja ees (Era Liising Inkassoteenused OÜ, 6 nõuet Aktiva Finance Group OÜ, Degita Väli, 3 nõuet Politsei-ja Piirivalveamet, K.K., PlusPlus Capital AS, OK Incure OÜ, R.V., A.K., 2 nõuet If P&C Insurance AS, DirectMarketing OÜ ja J.J.), kogusummas vähemalt 37 041,70 eurot.
2.Kohus võttis 5.04.2024 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks pankrotihalduri Andrus Õnniku.
3.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 13.05.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja koos lisadega ning usaldusisiku tasu taotluse. Kokkuvõtlikult leidis usaldusisik, et võlgnik E-R.H. suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise Seda järgmistel põhjendustel. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kahekümne võlausaldaja ees kokku 43 930,09 eurot (sh põhiosa võlg 42 112,47 eurot ja kõrvalnõuded 1 817,62 eurot). Teadaolevalt on kõik nõuded muutunud sissenõutavaks. Võlausaldajateks on võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted, inkassoettevõtted, kohtutäiturid ja füüsilised isikud. Võlgnikul puudub turuväärtust omav vara ning tema sissetulek koosneb on töövõimetoetusest 320 eurot kuus ja maikuu lõpus sünnib kolmas laps. Võlgnik omab arvelduskontot Swedbank AS-s, Coop Bank AS-s, SEB Pank AS-is ja LHV Pank AS-s. Võlgnikul on osaliselt töövõimetu, võlgnikule on määratud osaline töövõime vähenemine seoses tervise ja vaimsete probleemidega. Lähiajal peaks võlgniku perre sündima kolmas laps (eelduslik tähtaeg 20.05.2024). Tööleminekut raskendab peatselt perre sündiv kolmas laps. Võlgnik ise on positiivselt meelestatud ning võimalusel plaanib suvekuudel teha külalistemajades koristustöid.
Võlgnik omab arvelduskontot SEB Pank AS-is, mille saldo 18.04.2024 seisuga 1,67 eurot, arveldusarve Coop Bank AS-is, millel puuduvad tehingud viimasel kolmel aastal, arvelduskonti LHV Pank AS-is, mille saldo16.04.2024 seisuga 0,00 eurot, kuid on kaardi kuutasu võlgnevus 3,00 eurot, arveldusarve Swedbank AS-is, mille saldo 16.04.2024 seisuga -5,38 eurot ja kontole on arvestatud viivis 15,41 eurot. Maksu-ja Tolliameti andmetel 2021.aastal oli sissetulek 4861,61 eurot, 2022.aastal 4374,77 eurot ja 2023. aastal 3145,92 eurot. E-R.H. suhtes on nõuete sissenõudmiseks algatatud vähemalt kuusteist täiteasja – xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx Võlgnikul teadaolevalt igasugune väärtust omav vara puudub. Samuti puudub tal töökoht ja sissetulek, mille arvelt kohustusi täita. Maikuu II pooles sünnib tal kolmas laps. Võlgniku nimele on avatud Luminor II samba pensionifond väärtusega 5654 eurot, millele ei ole pankrotimenetluses lubatud sissenõuet pöörata. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. E-R.H. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on maksevõimet ületavate laenude võtmine ja laenusummade paigutamine leibkonna eluaseme jm vajaduste katteks selliselt, et pärast lahkuminekut puudus õiguslik alus elukaaslasega laenude jagamise ja/või hüvitiste nõudmiseks. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2019 aasta teises pooles, kui tekkisid laenuvõlad, mida võlausaldajad hakkasid kohtu kaudu sisse nõudma.
4.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 15.05.2024 kohtuistungil.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et võlgniku E-R.H. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
7.E-R.H. on seisukohal, et ta on maksejõuetu. Samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Kohus, hinnates asjas kogutud teavet, on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 43 930,09 euro ulatuses, millised on täielikult muutunud sissenõutavaks. Arvestades võlgniku sissetulekuid ja kohustusi, on ilmne, et tal puuduvad piisavad vahendid igapäevaste kulutuste ja kohustuste tasumiseks. Seega on võlgnik maksejõuetu ja seda püsivalt (alates aastast 2019). Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et E-R.H. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on maksevõimet ületavate laenude võtmine, mille eest vastutab E-R.H. ise (kuigi osa laene on võetud perekonna huvides).
8.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
9.Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks E-R.H. pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. 10. Kohus kuulutab võlgniku E-R.H. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduri ja võlgnikuga kooskõlastanud.
11.Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur Andrus Õnnik. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku (FiMS § 46 lg 1).
12.FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, aga hiljemalt 16.05.2025.
13.Kohus selgitab võlgnikule järgmist: - Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). - Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). - Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). - Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). - Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu
korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Menetluskulud 14. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisik on välja toonud, et ülesannete täitmiseks on kulunud 12,5 tundi, mis arvestusega 130 eurot tund teeb koos käibemaksuga tasu suuruseks 1982,50 eurot. Kuna võlgnikul puudub sissetulek, palub usaldusisik palub tasuks määrata 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot ning hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt välja toodud toimingud ja nendele kulunud aeg on vajalik ning põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Pärnu Pinker Albert (registrikood 10356838) käibemaksukohustuslane (number EE100096914). Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Pärnu Pinker Albert on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Pärnu Pinker Albert.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.