2-24-4776
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
16.05.2024 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-24-4776
Tsiviilasi
Txxxx Kxxxx maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Avaldaja/võlgnik: Txxxx Kxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; aadress: xxxx, xxxxxxxx küla, xxxxxxxx vald,xxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post: x
Menetlusosalised ja nende esindajad
Keelduda menetlusse võtmast Kxxxxxmaksejõuetusavaldust. Jätta menetluskulud Txxxx Kxxxx kanda. Toimetada määrus kätte avaldajale.
Txxxx
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud ja kohtu põhjendused 23.03.2024. a saabus Tartu Maakohtule Txxxx Kxxxx maksejõuetusavaldus. Kohus jättis 09.04.2024. a määrusega Txxxx Kxxxx maksejõuetusavalduse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Txxxx Kxxxx esitas 12.04.2024. a täiendatud avalduse. Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-24-4776 kohtuistungi võlgniku Txxxx Kxxxx osavõtul. TxxxxxKxxxx kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et isik soovib temalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise vähendamist. Kohus selgitas võlgnikule maksejõuetusmenetluse käiku ning asjaolu, et elatise vähendamiseks tuleb pöörduda hagiavaldusega kohtusse. Lisaks selgitas kohus võlgnikule, et maksejõuetusmenetluse käigus ei vabasta kohus võlgnikku elatise maksmise kohustusest. Võlgniku esitatud maksejõuetusavalduses on märgitud võlgnikul olevat kolm kohustust, mis kõik seonduvad elatise maksmisega. Muid kohustusi ei ole. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. FiMS § 14 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv.
Seega võib kohus jätta maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata, kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2, § 477 lg 1). Avaldaja on avalduses soovinud maksejõuetuse menetluse läbiviimist, maksejõuetusmenetluse valiku on jätnud kohtu otsustada. Kohtuistungil andis Txxxx Kxxxx selgitusi selle kohta, et tema eesmärk on temalt lapse kasuks väljamõistetud igakuise ülalpidamise suuruse vähendamine. Sellist eesmärki ei ole võimalik aga maksejõuetusmenetluse läbiviimisel saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et FiMS § 2 lg 4 järgi on kohustustest vabastamise eesmärk vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtu hinnangul ei saavutaks antud juhul avaldaja suhtes läbiviidav maksejõuetusmenetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki. Nii sätestab FiMS § 50 lg 2, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 2 juhindudes jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja on 11.04.2024. a tasunud avalduselt riigilõivu 10 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamiseks tuleb seega esitada kohtule vastav avaldus, näidates selles ära konto numbri ja selle omaniku nime, kelle kontole riigilõivu tagastamist taotletakse. Txxxx Kxxxx avaldas kohtuistungil, et ei soovi riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.