Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik S N (isikukood xxx) Usaldusisik pankrotihaldur [email protected])
Indrek
Lepsoo
(e-post
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S Ni maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja S Ni (isikukood xxx) pankrot 14. mail 2024 kell 10.15.
3.Nimetada S Ni pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.
4.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 5. juunil 2024 kell 11.00 videokonverentsi vahendusel. Üldkoosolekul osalemiseks tuleb võlausaldajatel pöörduda pankrotihalduri poole.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb esitada pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihalduril.
7.Algatada S Ni kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 14. mail 2025.
8.Jätta menetluskulud S Ni kanda.
9.Määrata usaldusisiku tasuks 1000 eurot, millele lisandub käibemaks 220 eurot, kokku 1220 eurot.
10.Rahuldada S Ni menetlusabi taotlus ja anda S N menetlusabi usaldusisiku tasu 805,20 eurot (sh käibemaks) tasumiseks.
11.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 805,20 eurot (sh käibemaks) ja kanda see OÜ INC Partner arvelduskontole nr XXX.
12.Mõista ülejäänud usaldusisiku tasu, so 414,80 eurot (sh käibemaks), välja S Nilt. Tasu tuleb maksta OÜ INC Partner arvelduskontole nr XXX.
13.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse edastamine Toimetada määrus kätte S Nile ja pankrotihaldurile. Peale määruse jõustumist toimetada määrus kätte resolutsiooni punkti 11 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu (FIMS § 18 lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on S Ni (võlgnik) maksejõuetusvavaldus. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik oma kohustusi täita. Töökoha leidmine on raskendatud seoses terviserikkega. Võlgnikule kuulub Swedbank pensionifond väärtusega 3300 eurot, muu vara puudub. Sissetulekuks on avalduse kohaselt 250 eurot, kuid kohustusi on 55 008,23 eurot, võlgnevused on tarbijakrediidiandjate ees ning algatatud on täitemenetlused. Võlgnik palub kuulutada välja füüsilise isiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
2.10.05.2024 kuulas kohus ära võlgniku seoses usaldusisiku aruandes välja toodud asjaoludega kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohtu seisukoht
3.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
3.1.Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihalduri Indrek Lepsoo. Usaldusisiku 15.03.2024 aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi 53 168,34 eurot, kuid võlgnik on töötu ning tal puuduvad muud sissetulekud, millest oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikule kuuluvad küll II samba pensioniosakud, kuid tegemist ei ole varaga, millele saaks sissenõuet pöörata. Võlgniku Swedbank AS kontol on 23.02.2024 seisuga 12,14 eurot ning R kontol 15.02.2024 seisuga 2,22 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Usaldusisiku hinnangul tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et võlgnik on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga – võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 53 168,34 eurot. Kohtu hinnangul on võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Seega tuleb FIMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankrot.
3.2.Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Seega nimetab kohus võlgniku pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (FIMS § 46 lg 1).
4.PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.
5.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1 ja 2).
6.Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed (PankrS § 35 lg 1). Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine (PankrS § 36 lg 6).
7.FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. FIMS § 45 lg 3 p-d 4 ja 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine ning kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohustustest vabastamise osas toob usaldusisik välja, et võlgnik on maksejõuetusavalduses märkinud üksnes Swedbank AS arvelduskonto ning vastuses usaldusisiku järelpärimisele teatas võlgnik, et krediidiasutuste ja makseasutuste kontosid peale Swedbanki ta ei oma. Nimetatu ei vasta aga tõele, kuna usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on lisaks kasutuses R konto
(võimalik, et ka muid kontosid välisriikides). Seega on usaldusisiku hinnangul võlgnik varjanud vähemalt ühte kontot. Revoluti kontot on võlgnik muuhulgas kasutatud erinevate hasartmängude ja kihlvedudega tegelevate äriühingutega arveldamiseks. Lisaks on kantud või laekunud summasid Mifiniti Malta Limited, Paysera kontodelt. Usaldusisik toob välja, et praegusel juhul on võlgnik eelistanud kanda raha hasartmängude ja kihlvedudega tegelevatele äriühingutele ning on varajanud oma vara kohtu ja usaldusisiku ees. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et enda teada oli ta Revoluti konto enne usaldusisikule vastamist sulgenud, mistõttu vastavat infot ta usaldusisikule ei esitanud. Hiljem siiski selgus, et Revoluti konto on arestitud, mistõttu ei saa seda sulgeda. Võlgnik kinnitas, et seda kontot ta kasutada ei kavatse ning soovib selle jäädavalt sulgeda. Hasartmängude osas selgitas võlgnik, et ta pole juba 12-14 aastat mänginud ning Revolut kontolt nähtavad maksed hasartmängude ja kihlvedudega tegelevatele ettevõtetele on tegelikult teostatud tema sõbra poolt (nii sissemaksed kui väljamaksed). Kohtule jäi ärakuulamisel mulje, et võlgnikul on ka tegelik soov oma kohustusi täita ja oma toimetulekut parandada. Asjaolu, et võlgnik ei märkinud avalduses ega avaldanud usaldusisikule, et tal on Revolut konto, ei anna hetkel alust kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, sest võlgnik on kohtu hinnangul piisavalt selgitanud avaldamata jätmise asjaolusid – enda teadmiste kohaselt sulges võlgnik konto, kuid hiljem selgus, et see ebaõnnestus. Ärakuulamise järgselt pole kohtul alust eeldada, et võlgnikul on tegelikkuses hasartmängusõltuvus. Tulenevalt ärakuulamisel antud selgitustest ei esine kohtu hinnangul FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 46 lg-st 3 tulenevalt tuleb usaldusisikul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal.
8.Kohus selgitab võlgnikule, et FIMS § 47 lg-te 1 ja 2 järgi on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.
9.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, kuid võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg-d 3-7). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (FIMS § 46 lg 2).
10.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg 1). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta
menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda, kuid see tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades (eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses) vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka ühe aasta möödumist menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 3). Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Menetluskulud
11.Usaldusisikul on FIMS § 54 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused PankrS ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks (FIMS § 54 lg 2).
12.Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku 1300 eurot (100 eurot tund), millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos taotlusega ka tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).
12.1.Kohtu hinnangul ei ole usaldusisiku tehtud töömaht täies ulatuses põhjendatud. Usaldusisiku tasuarvestusest nähtuvalt kulus usaldusisikul aruande koostamisele 12,5 tundi (sh järelepäringute koostamine ja edastamine, järelepäringu koostamine võlgnikule, järelepäringute koostamine ja suhtlus teadaolevate võlausaldajatega, päringute vastuste ja kogutud materjalide analüüs, vara- ja võlanimekirja koostamine). Usaldusisiku aruande ja selle lisade sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu nendele toimingutele 9,5 tundi. Ülejäänud osas (so toimingud nr 1 ja 8) on usaldusisiku ajakulu mõistlik. Seega kokku on usaldusisiku ajakulu põhjendatud 10 tunni ulatuses. Töötasu tunnihind on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud (FIMS § 54 lg 4). Seega peab kohus põhjendatuks määrata usaldusisiku tasuks 1000 eurot (10 x 100), millele lisandub käibemaks 220 eurot.
12.2.Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1220 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus ka käibemaks (PankrS § 65 lg 11). FIMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult.
12.3.Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara ning tema sissetulek pole piisav kandmaks usaldusisiku kulusid. Seega leiab kohus, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara ega ka võlgniku arvel kanda. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et usaldusisiku tasu tuleb lähtudes FIMS § 54 lg-st 2 ja PankrS § 23 lg-st 4 hüvitada riigi vahenditest. Kohus lähtub usaldusisiku tasu riigivahendite arvelt hüvitamisel PankrS § 23 lg-tes 4 ja 51 ettenähtud piirmääradest. 05.02.2021 justiitsministri määrus „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so 66 eurot tunnis). Usaldusisiku tasunõue on põhjendatud 10 töötunni eest ning menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär antud juhul 660 eurot (10 tundi x 66). Arvestades menetlusabi saamiseks ettenähtud piirmäärasid, on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada usaldusisiku tasu 660 euro ulatuses (lisandub käibemaks 145,20 eurot) riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu ülejäänud osas, so 414,80 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgnikult.