Hageja: BIGBANK AS (10183757) Lepinguline esindaja Ivar Tammemäe, Leana Land Kostja: K. V. (xxxx)
RESOLUTSIOON
Kinnitada Bigbank AS ja K. V. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
Kostja tasub hagejale lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 21 446,16 eurot vastavalt punktis 1.1. ja 1.2. sätestatud kokkuleppele alljärgnevalt:
1.1.Kostja tasub punktis 1 nimetatud kohustuse maksegraafiku alusel, tasudes alates 2024.a. maist kuni 2024.a. oktoobrini iga kuu 15. kuupäevaks hagejale 220 eurot;
1.2.15.11.2024 on kostja kohustatud tasuma hagejale kogu võla jäägi ühekordse maksena.
Juhul, kui kostja täidab käesolevas kompromissis sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on võimalik enne punktis 1.2 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada hagejale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.
Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 1 260 eurot, millest 630 eurot taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda Bigbank AS arveldusarvele nr xxxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-24-5861, K. V. riigilõivu osaline tagastamine“.
Ülejäänud menetluskulud summas 630 eurot tasub kostja hagejale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1 välja toodud võlgnevuses.
Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel, vastavalt maksegraafikule tasub kostja võlgnevuse hageja arveldusarvele xxxx märkides selgituseks „2-24-5861, K. V. võlgnevus“.
Pooled lepivad kokku, et kui kostja täidab kompromissi nõuetekohaselt, ei nõua hageja edasiulatuvat viivist, mille nõudeõigus hagejal on.
Kui kostja ei tasu p-des 1.1 ja 1.2. nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 (kakskümmend viis) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole.
Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele, ei oma pooled lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone.
Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.
10.Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele.
11.Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele.
12.Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel.
13.Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-5861, s.o Bigbank AS hagi K. V. vastu võlgnevuse nõudes. Tagastada pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 630 eurot Bigbank AS arveldusarvele nr xxxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-24-5861, K. V. riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud menetluskulud summas 630 eurot tasub kostja hagejale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1 välja toodud võlgnevuses. Kompromissis nimetamata muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bigbank AS hagi K. V. vastu võlgnevuse nõudes on kohtule esitatud 12.04.2024 ning menetlusse võetud 17.04.2024 määrusega. Pooli suunati pidama kompromissiläbirääkimisi Viru Maakohtu 22.04.2024 määrusega. Poolte poolt allkirjastatud kompromissileping esitati kohtule 12.05.2024 ning sama leping uuesti 13.03.2024.
2.Pooled leppisid kompromissilepingus kokku järgnevas, andsid järgnevad kinnitused ja esitasid järgnevad taotlused. Hageja on kostjaga sõlminud 12.05.2020.a. tarbijakrediidilepingu nr xxxx (edaspidi leping), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 12 500 eurot ning kostja oli kohustatud tasuma intressi 21,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Lepingus on viivisemäär võrdsustatud intressimääraga. 14.06.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxxx (edaspidi leping), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 14 250 eurot ning kostja oli kohustatud tasuma intressi 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Lepingus on viivisemäär võrdsustatud intressimääraga. Kostja ei ole täitnud Lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ning hageja on lepingu üles öelnud; Võlgnevuse sissenõudmiseks on hageja 12.04.2024.a. esitanud hagiavalduse Viru Maakohtusse, milles palub kohtult võlgnevus kostjalt välja mõista; 10.05.2024.a. seisuga on hageja nõue kostja vastu lepingu raames 20 716,16 eurot, millest: Lepingu nr xxxx jääk 5 673,38 eurot, sh: tagastamata krediidisumma moodustab 5 042,07 eurot; sissenõutavaks muutunud intress moodustab 379,34 eurot; lepingu haldustasu moodustab 6 eurot; sissenõudekulu 10 eurot; Sissenõutavaks muutunud viivis on 235,97 eurot. Lepingu nr xxxx jääk 15 042,78 eurot, sh: tagastamata krediidisumma moodustab 13 502,55 eurot; sissenõutavaks muutunud intress moodustab 953,06 eurot; lepingu haldustasu moodustab 7,96 eurot; sissenõudekulu 5 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis on 574,21 eurot. Lisaks on hageja on tasunud riigilõivu 1 260 eurot ja õigusabikulude katteks 100 eurot (edaspidi menetluskulud, kokku 1 360 eurot). Ülaltoodut kokku võttes on hageja nõue kostja vastu 10.05.2024.a. seisuga 22 076,16 eurot. Kostja tasub hagejale lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 21 446,16 eurot vastavalt punktis 1.1. ja 1.2. sätestatud kokkuleppele alljärgnevalt:
1.1.Kostja tasub punktis 1 nimetatud kohustuse maksegraafiku alusel, tasudes alates 2024.a. maist kuni 2024.a. oktoobrini iga kuu 15. kuupäevaks hagejale 220 eurot;
1.2.15.11.2024 on kostja kohustatud tasuma hagejale kogu võla jäägi ühekordse maksena. Juhul, kui kostja täidab käesolevas kompromissis sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on võimalik enne punktis 1.2 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada hagejale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 1 260 eurot, millest 630 eurot taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda Bigbank AS arveldusarvele nr xxxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-24-5861, K. V. riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud menetluskulud summas 630 eurot tasub kostja hagejale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1 välja toodud võlgnevuses. Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel, vastavalt maksegraafikule tasub kostja võlgnevuse hageja arveldusarvele xxxx märkides selgituseks „2-24-5861, K. V. võlgnevus“. Pooled lepivad kokku, et kui kostja täidab kompromissi nõuetekohaselt ei nõua hageja edasiulatuvat viivist, mille nõudeõigus hagejal on. Kui kostja
ei tasu p-des 1.1 ja 1.2. nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused. Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele. Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) Kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel. Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust. Pooled on teadlikud, et TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; TsMS § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; TsMS § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud kompromissiga ning uurinud tsiviilasja materjale, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 428 lõike 1 punkti 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lõige 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
5.Pooled esitasid kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu. Kuna poolte esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ja heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita, kinnitab kohus Bigbank AS ja K. V. vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ning lõpetab tsiviilasjas menetluse.
6.TsMS § 430 lõike 1 kohaselt kohus kinnitab kompromissi määrusega. TsMS § 430 lõike 1 kolmanda lause kohaselt kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
7.Kooskõlas TsMS § 431 lõikega 1 kohus selgitab menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise
korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
8.Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal on õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.
9.TsMS § 661 lõike 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromissilepingus kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühe päevani. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamine ei riku poolte õigusi.
MENETLUSKULUD
10.TsMS § 168 lõike 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissilepingu kohaselt tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1260 eurot, millest 630 eurot taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda Bigbank AS arveldusarvele nr xxxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-24-5861, K. V. riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud menetluskulud summas 630 eurot tasub kostja hagejale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1 välja toodud võlgnevuses.
11.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1260 eurot. Seega kuulub hagejale tagastamisele sellest pool, s.o 630 eurot Bigbank AS arveldusarvele nr xxxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-24-5861, K. V. riigilõivu osaline tagastamine“.
12.Kohus jätab tsiviilasjas tekkinud ja kompromissis nimetamata muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.