Võlgnik: G. V. (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx) Võlausaldaja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806)
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada G. V. taotlus kohustustest vabastamiseks.
2.Lõpetada G. V. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada G. V. kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 21.03.2017. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
4.Vabastada G. V. usaldusisiku kohustustest.
5.Jätta menetluskulud G. V. kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
6.Avaldada G. V. kohustustest vabastamise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 21.03.2017 määrusega kuulutati välja G. V. pankrot. 16.11.2017 määrusega lõpetati G. V. pankrotimenetlus, algatati kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati G. V. täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Võlgniku 13.05.2019 esitatud aruande kohaselt puudus võlgnikul töökoht. Võlgnik oli Töötukassas arvel ning otsis tööd. Väljamakseid võlgnik võlausaldajatele perioodil 17.11.201708.05.2019 ei teinud. Võlgniku 24.02.2021 esitatud aruande järgi töötas võlgnik alates 2020. aasta märtsist xxxna ettevõttes XXX OÜ. Võlgniku töötasu oli 516,45 eurot kuus. 2020. aastal võlgnik võlausaldajale väljamakseid ei teinud. 22.06.2023 esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku 09.03.2024 aruande
järgi põeb võlgnik xxx ning on raske liikumispuudega alates 2022. aasta septembrist. Töötukassa andmetel saab võlgnik alates 03.02.2023 töövõimetoetust 408,25-576,60 eurot kuus. Lisaks sai võlgnik alates 2022. aasta detsembrist puudega tööealise toetust 49,09 eurot kuus. 2021. ja 2022. aastal võlgnik võlausaldajale väljamakseid teinud ei ole.
3.15.08.2023 kohustas kohus võlausaldajat esitama enda seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja ei ole enda seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused
4.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et nimetatud seadust kohaldatakse pärast selle jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne FiMS jõustumist 01.07.2022 esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotivaladus on esitatud 17.02.2017, seega kuulub antud juhul kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 16.11.2017, s.o rohkem kui viis aastat tagasi.
6.15.08.2017 on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud ühe võlausaldaja, Aktsiaseltsi PlusPlus Capital, nõuet. 16.11.2017 määruse kohaselt jäi võlausaldajal pankrotimenetluses saamata 4732,44 eurot. Võlausaldaja ei ole võlgniku kohustustest vabastamise osas enda seisukohta esitanud.
7.PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg 6).
9.Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTK lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTK 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).
10.Kohtu hinnangul ei esine võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Võlgnik oli Töötukassas töötuna registreeritud ning otsis tööd alates 04.05.2015. Alates 20.03.2020 töötas võlgnik xxxna ning võlgniku sissetulek oli 516,45 eurot kuus. Võlgniku aruande ning Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti esitatud
andmete kohaselt on võlgnik alates 2023. aasta jaanuarist töövõimetu, tal on tuvastatud raske puue ning tema sissetulekuks on töövõimetoetus keskmiselt 567,3 eurot kuus ja puudega tööealise toetus 49,09 eurot kuus. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajale väljamakseid, sest võlgniku sissetulek ei ole seda võimaldanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik süüliselt rikkunud enda kohustusi ja võlausaldajate huve kahjustanud. Võlgnik ei ole oma vara varjanud ning on esitanud nõuetekohaseid aruandeid enda kohustuste täitmise kohta. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada.
11.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et G. V. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
12.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
13.PankrS § 176 lg 1 sätestab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
14.Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
15.PankrS § 175 lg 6 kohaselt võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud. PankrS 175 lg 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
17.Menetluskulud asjas jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kelle huvides lahend tehakse. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud ning kohus menetluskulusid kindlaks ei määra.
18.PankrS § 175 lg 7 kohaselt tuleb avaldada teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.