OK Incure OÜ hagi A I (I ) vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
6262,80 eurot
Menetlusosalised
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood lepinguline esindaja Jekaterina Trainis Kostja: A I (isikukood XXX)
11542046),
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista A I OK Incure OÜ kasuks A I ja Swedbank AS vahel sõlmitud: 2.1 laenulepingust XX tulenev põhivõlgnevus 1325,01 eurot, intress 86,80 eurot, viivis 130,90 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot; 2.2 laenulepingust XX tulenev põhivõlgnevus 247,22 eurot, intress 13,16 eurot, viivis 25,58 eurot; 2.3 laenulepingust XX tulenev põhivõlgnevus 182,28 eurot, intress 12,40 eurot ja viivis 18,86 eurot; 2.4 laenulepingust XX tulenev põhivõlgnevus 1794,79 eurot, intress 110,36 eurot ja viivis 167,04 eurot; 2.5 laenulepingust XX tulenev põhivõlgnevus 332,35 eurot, intress 22,32 eurot ja viivis 34,39 eurot; 2.6 laenulepingust XX tulenev põhivõlgnevus 1500,00 eurot, intress 135,09 eurot ja viivis 99,25 eurot.
Jätta hageja põhjendatud menetluskulud kostja kanda.
4.Mõista A I OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 630 eurot.
5.Mõista A I OK Incure OÜ kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (630 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. 1(4)
7.Toimetada kohtuotsus A I kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, avaldades Ametlikes Teadaannetes otsuse resolutsiooni ja edasikaebamise korra. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse A I avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank riigilõivu ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A I (kostja) ja AS S laenulepingud XX (21.07.2019, laenusumma 4000 eurot, krediidi kulukuse määr 21,52%), XX (26.04.2020, laenusumma 500 eurot, krediidi kulukuse määr 26,50%), XX (15.05.2020, laenusumma 350 eurot, krediidi kulukuse määr 28,55%), XX (17.11.2022, laenusumma 2000 eurot, krediidi kulukuse määr 21,19%), XX (22.12.2022, laenusumma 500 eurot, krediidi kulukuse määr 39,78%). Laenulepingute järgi oli igakuine tagasimakse 255,06 eurot. Viimase laenulepingu nr XX sõlmisid pooled 25. mail 2023, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot, krediidi kulukuse määr oli 21,06% ning igakuine tagasimakse 102,46 eurot. Laenusjaaja täitis nõuetekohaselt lepingutest tulenevaid kohustusi kuni 12. juunini 2023. Pärast meeldetuletusi ning täiendava tähtaja andmist ütles laenuandja lepingud laenusaajaga üles ning loovutas lepingutest tulenevad nõuded hagejale.
2.Laenuandja on kostja krediidivõimekuse hindamiseks lähtunud laenutaotluses toodud andmetest. Kuna laenuandja oli panga klient, siis on laenuandja kontrollinud ka kontoväljavõttest nähtuvaid andmeid, sh kohustusi ja sissetulekuid. Laenusaaja oli lepingu sõlmimisele eelnevalt olnud töösuhtes 6 kuud ning tema töötasu suurus oli vahemikus 1300 eurot ja 1500 eurot. Kontoväljavõttest ei nähtunud taotleja muid kohustusi ning maksehäired Creditinfo andmetel puudusid. Laenulepingutest tulenevad kohustused olid sisstulekut ja varasemaid kohustusi arvestades kliendile jõukohased.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust XX tulenev põhivõlgnevus 1325,01 eurot, intress 86,80 eurot, viivis 130,90 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot; laenulepingust XX tulenev põhivõlgnevus 247,22 eurot, intress 13,16 eurot, viivis 25,58 eurot; laenulepingust XX 2(4)
tulenev põhivõlgnevus 182,28 eurot, intress 12,40 eurot ja viivis 18,86 eurot; laenulepingust XX tulenev põhivõlgnevus 1794,79 eurot, intress 110,36 eurot ja viivis 167,04 eurot; laenulepingust XX tulenev põhivõlgnevus 332,35 eurot, intress 22,32 eurot ja viivis 34,39 eurot; laenulepingust XX tulenev põhivõlgnevus 1500 eurot, intress 135,09 eurot ja viivis 99,25 eurot ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 630 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemääras.
4.Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1.
5.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 5. aprillil 2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
7.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
8.Kohus selgitab pooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).
9.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi peab krediidiandja tarbijakrediiti andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks tuleb krediidiandjal enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguda ja saada teave, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
10.Kohus leiab, et laenuandja on järginud vastutustundlikku laenamise põhimõtteid. Laenuandja kontrollis maksehäireregistrit, mis on oluline samm laenutaotleja maksevõimekuse hindamisel. Samuti lähtus laenuandja laenutaotluses esitatud andmetest. Lisaks oli laenuandja laenusaaja nn kodupank, mis võimaldas tal saada põhjalikumat ülevaadet laenusaaja finantskäitumisest, sissetulekutest ja kohustustest. Hindamise tulemusel jõudis laenuandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Laenuandja järeldus ei ole meelevaldne. Igakuise tagasimakse summa ei olnud kostja sissetulekuga võrreldes suur. Laenuandja on seega lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud andmete analüüsimisel kostja krediidivõimelisuses.
11.Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. 3(4)
12.Eesti Panga andmetel oli krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimise ajal alljärgnev: 21.07.2019 – 57%, laenulepingu nr XX krediidi kulukuse määr 21,52%; 26.04.2020 – 61,83%, laenulepingu nr XX krediidi kulukuse määr 26,50%; 15.05.2020 – 61,83%, laenulepingu nr XX krediidi kulukuse määr 28,55%; 17.11.2022 – 56,04%, laenulepingu nr XX krediidi kulukuse määr 21,19%; 22.12.2022 – 48,90%, laenulepingu nr XX krediidi kulukuse määr 39,78%;. 25.06.2023 - 45,95%, laenulepingu nr XX krediidi kulukuse määr 21,06%.
13.Lepingutega ettenähtud krediidi kulukuse määr ei ületa kolmekordset tarbimislaenude krediidi kulukuse määra, mistõttu ei ole lepingud tühised ka VÕS § 4062 lg 1 alusel.
14.Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
15.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, § 108, § 113, § 1132 lg 1, § 4034 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49, § 50 alusel.
16.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud
17.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
18.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 630 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab kostjalt välja viivise taotletud määras. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.