Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi A. N. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
195 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing
EUROPARK
ESTONIA
(registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10143) Hageja lepinguline esindaja E. A. (e-post XXX) Kostja: A. N. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja taotlus tõendite kogumiseks, millega kostja taotles nõuda hagejalt välja Osaühing EUROPARK ESTONIA ja maaomanike vahel sõlmitud lepingud; Osaühing EUROPARK ESTONIA ja Tallinna linna vahel sõlmitud lepingud; andmed selle kohta, kes on paigaldanud liiklusmärgid ning kas need on paigaldatud vastavalt liiklusseadusele; Osaühing EUROPARK ESTONIA ja tema töötajate vahel sõlmitud töölepingud.
Välja mõista kostjalt A. N. hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kasuks põhivõlgnevus 180 eurot ning sissenõudmiskulu 15 eurot, kokku 195 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud kostja A. N. kanda.
5.Välja mõista kostjalt A. N. hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 220 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata
summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 09.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 195 euro saamiseks. Kohus tegi 15.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 23.08.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik A. N. esitas 29.08.2023 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati Pärnu Maakohtu 05.09.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.09.2023 määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas hagi 21.09.2023, mille kohus võttis menetlusse 27.09.2023, paludes kostjal esitada nõuetekohane vastus.
2.Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahvi summa 180 eurot ning sissenõudmiskulud 15 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
3.Hagiavalduse kohaselt taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP või hageja) kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest: • Kostja oli sõidukite numbrimärgiga XXX ja XXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete väljastamise ajal; • Sõidukit pargiti korduvalt EP opereeritavale parkimisalale; • EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes; • Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud; • Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe; • Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi;
• Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata; • Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud.
4.Sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale järgnevalt: • 21.06.2021, Peetri 9, Tallinn, leppetrahvinumber 1782 1062 1144 7330, maksetähtaeg 05.07.2021, võlgnevuse summa 30 eurot; • 22.06.2021, Peetri 9, Tallinn, leppetrahvinumber 1932 2062 1164 3402, maksetähtaeg 06.07.2021, võlgnevuse summa 30 eurot; • 21.10.2021, Noblessneri parkimisala, Peetri tn/Allveelaeva tn./Lennusadama tn., leppetrahvinumber 1482 1102 1103 1391, maksetähtaeg 04.11.2021, võlgnevuse summa 30 eurot; • 02.12.2021, Noblessneri parkimisala, Peetri tn/Allveelaeva tn./Lennusadama tn., leppetrahvinumber 1950 2122 1164 2194, maksetähtaeg 16.12.2021, võlgnevuse summa 30 eurot; • 29.04.2022, Telliskivi 60, Tallinn, leppetrahvinumber 0372 9042 2190 9426, maksetähtaeg 13.05.2022, võlgnevuse summa 30 eurot; • 19.12.2022, Töökoja 9, Tallinn, leppetrahvinumber 0781 9122 2113 4036, maksetähtaeg 02.01.2023, võlgnevuse summa 30 eurot.
5.Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.
6.EP esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades need sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõudele vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Kostja ei vastanud hageja poolt kohtueelselt saadetud meeldetuletusele.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja esitas 23.09.2022 hagiavaldusele vastuse, mille kohaselt ei tunnista ta enda vastu esitatud nõuet. Kostjat huvitavad lepingud maaomanike ja Europark vahel ja ta soovib lugeda missugused on parkimise korraldaja kohustused ? Kostja hinnangul mitte igal pool ei ole parkimine korraldatud kasutaja sõbralikult ja üldise hea tava mõistes üheselt arusaadav! Samuti soovib kostja lugeda töövõtu lepingut, mis on sõlmitud Europark juhatuse ja parkimise kontrolöri vahel. Kostja hinnangul on praegune süsteem on selline et trahvide väljastamine on tähtsam kui parkimistasu saamine. Miks muidu ei ole platsidel suuri silte mida näeks juba kaugelt lugeda. Kohtunik võiks huvi pärast uurida kui mitu % Europark tuludest moodustab trahvide osakaal? Kõige tobedam on see et mina ise ei olegi nendes kohtades parkinud vaid seda on teinud minu pere liikmed. Kuna mind on kohtusse antud siis kostja ei soovi oma pere liikmeid selles süüdistada ega survestada. Mitmetel kodustel vestlustel on aga tulnud välja et jälle on pandud trahvi kviitung arusaamatutel põhjustel. On juhtunud ka et parkimise tasu on läinud teisele operaatorile kuid selles nad omavahel koostööd ei tee. Kostja isiklikult ei ole üldse selle vastu et on alad kus on mõistlik tasuline parkimine korraldada nii et enamus kliente on rahul ja maksavad ühemõtteliselt selle teenuse eest. Kõige arusaadavam on poomiga või väravatega suletud ala kuhu teistel liiklejatel ei ole asja. Kostja loeb teenuseks ka seda, kui parkimise kontrolör avastades, et elektriline kell ei tööta teeb märkuse selle kohta aga mitte ei kirjuta kohe trahvi kviitungit. Samuti võiks parkimise kontrolör müüa kohapeal odava papist
kella kui ta märkab et inimene unustas või teadmatusest algusaega ei märkinud! Nii võib olla et alal on küll tasuta parkimine 3 tundi kuid kui aega ei märgi saab kohe trahvi kuigi enamik inimesi on juba ammu enne 3 tundi sellelt kohalt lahkunud! See on ka vastuvõetamatu et auto omanikele ei jäeta võimalust maksta parkimise eest hiljem kui on selgunud et pargitakse tasustatud alal! Igapäeva elu praktikas on tavapärane, et arvete eest saab ka maksta hiljem peale maksetähtaja ületamist ning trahve ega viiviseid peale ei laota. Paljugi mis inimese elus ette tuleb ja olukorrad muutuvad! Inkasso firmade tegevus on ületanud igasugu piirid sest nad isegi ei tea mis põhjusel üks või teine võlgnevus on tekkinud kuid käsitlevad seda nii nagu see oleks nende 100% õigus. Olgu selle juriidilise poolega nagu ta on, sest tava inimene seda niikuinii ei tea, aga kostja ei pea õigeks, et ta autot seisma jättes on automaatselt nõus väikeses kirjas tingimustega mis tegelikult ei too selgelt välja kõige olulisemat ja suurte tähtedega 2 sõna TASULINE PARKIMINE! Kas ei võiks kontrolör parkijaid aidata, viidates parkimise tasustamisele nii nagu kliente teenindatakse teistes ettevõtetes? Päris suur küsimus on ka EUROPARK turuosa suuruses? Kas ei või siin olla eksitud konkurentsi seaduse mõistes! Igal pool on Europark alad enda kontrolli alla hõivanud. Isegi tühermaad ja ehitusplatsid on ahnuses ebaeetilist raha teenima pandud!
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
9.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
10.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvid kokku summas 180 eurot tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud 21.06.2021, 22.06.2021, 21.10.2021, 02.12.2021, 29.04.2022 ja 19.12.2022 hageja poolt opereeritavates parklates parkimistingimusi, parkides sõiduki, mille vastutav kasutaja kostja oli, hageja opereeritavatesse parklasse ilma selle eest tasumata. Kostja on esile toonud, et tegelikult parkisid kostjale kuuluvaid
sõidukeid kostja perekonnaliikmed, kuid kostja ei ole esile toonud, kes konkreetselt tema perest sõidukeid eespool märgitud kuupäevadel kasutas ja sõidukeid parkimistingimusi rikkudes parkis.
13.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha.
14.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et 21.06.2021, 22.06.2021, 21.10.2021, 02.12.2021, 29.04.2022 ja 19.12.2022, s.o leppetrahvide väljastamise ajal, oli sõidukite numbrimärkidega XXX ja XXX omanik/vastutav kasutaja just kostja. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXX parkis 21.06.2021, 22.06.2021, 29.04.2022 ja 02.12.2021 hagis nimetatud kohtades (Peetri 9 (EP182, 1616), Noblessneri parkimisala, (EP143, 1386) Telliskivi 60 (EP86, 1175)), hageja poolt opereeritaval parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st parkimistasu maksmata jättes (vt dtl 32-37, 40-45, 59-65, 68-74). Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXX parkis 21.10.2021 ja 19.12.2022 hagis nimetatud kohas (Noblessneri parkimisala, (EP143, 1386), Töökoja 9 (EP174, 1611)) hageja poolt opereeritaval parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st parkimistasu maksmata jättes (vt dtl 50-56, 77-82).
15.Pooled ei vaidle ka selle üle, et parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded on tasumata. Kohus loeb hagiavaldusele lisatud tõendite alusel tõendatuks hageja väited sõiduki numbrimärkidega XXX ja XXX parkimise kohta esile toodud kuupäevadel ja kohtades.
16.Kostja on möönnud, et tegelikkuses parkisid nimetatud aegadel ning kohtades tema perekonnaliikmed kedagi esile toomata. Asjas on tuvastatud, et hageja opereeritavas parklas sõiduki parkimise ajal kui ka hageja poolt leppetrahvi nõuete esitamise ajal oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Nimetatu on tõendatud Transpordiameti andmetega (dtl 119). Nii nähtub Transpordiameti andmetest, et sõidukite numbrimärkidega XXX ja XXX omanik oli 21.06.2021, 22.06.2021, 21.10.2021, 02.12.2021, 29.04.2022 ja 19.12.2022 isik isikukoodiga 36605140211 ehk kostja.
17.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt liiklusseaduse (LS) § 2 punktile 93 on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Nimetatud sätetest tulenevalt oli vaid kostjal seadusest tulenev õigus sõidukit vallata, kasutada ja otsustada, kellele sõidukit kasutada anda. Seega vastutab kostja igal juhul nimetatud sõiduki parkimise eest tasumata või parkimisõigust omamata sõiduki parkimise eest hageja opereeritavas parklas.
18.Riigikohus on 25.01.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu
põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Hagejal kui auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.
19.Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus lahendis nr 3-2-1-3-16 ( p 11), lahendis 3-2-1-68-16 (p 31)).
20.Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja parklasse keegi teine. Kostja ei ole tõendanud, kes oli selleks kolmandaks isikuks, kes parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavas parklas ning millisel õiguslikul alusel. Seega tuleb eeldada, et hageja opereeritavas parklas parkis vaidlusalusel ajal kostja.
21.VÕS § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Kohus leiab, et leping võidakse sõlmida teatud käitumisega väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud.
22.Hageja on tüüptingimustes avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et parklate sissesõidutee juurde olid paigutatud infotahvlid, teavitus- ja liiklusmärgid (vt dtl 85-118), mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Käesoleval juhul on parkimistingimustes kohtu hinnangul väljendatud asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et parkimisalades tähistatud vaidlusalust teadet tuleb lugeda pakkumuseks. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus leiab, et vaidlusaluste sõidukite parklatesse parkimine oli käesoleval juhul kvalifitseeritav aktseptina. Kui kostjale sellised tingimused ei sobinud, siis oli võimalik tal parkimisalalt lahkuda ning parkida oma sõiduk mujale. Tingimuste mittesobivus ei anna alust ega õigust parkimistingimuste rikkumiseks.
23.Kohus on seisukohal, et parkimisalale sissesõidul sõlmiti parkimiskoha üürileping. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et kõikide parkimisalade sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks
lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010. lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Kohus on hageja esitatud tõendite alusel seisukohal, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused nähtavale kohale ning nende sisuga oli kostjal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale.
24.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
25.Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli kõikidel hagis näidatud juhtumitel sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingu tingimusi. Vaidlusaluste parkimislepingute kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise korral nõuda leppetrahvi 30 eurot. Hageja on kõikide parkimislepingute rikkumise eest nõudnud leppetrahvi 30 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
26.Kostja on seadnud kahtluse alla, kas hagejal oli õigust parkimisoperaatorina tegutseda. Kohus nõustub hagejaga, et hageja ja maaomaniku vahelised suhted ei oma käesolevas vaidluses tähtsust ega muuda kostja kohustuste sisu ja suurust. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv parkimiskoha üürileping. Kostja on parkimisalale sisse sõites andnud nõustumuse sõlmida parkimiskoha üürileping justnimelt hagejaga hageja esile toodud tingimustel. Kostja kohustused tulenevadki viidatud parkimiskoha üürilepingust, millele kostja ise parkimisalale sisse sõites on nõustumuse andnud. Hageja ja maaomaniku vaheline õigussuhe on eraldiseisev õigussuhe, millel ei ole puutumust kostja õiguste ja kohustustega ning mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kui maaomanik peaks leidma, et hageja korraldab tema maal parkimist ilma vastavat kokkulepet omamata, on maaomanikul endal võimalik enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kohus ei hakka käesolevalt tuvastama hageja ja maaomaniku vahelisi õigussuhteid.
27.Kohtu hinnangul ei ole hageja parkimistingimustes sisalduv tüüptingimus leppetrahvi kohta tühine, kuivõrd hageja poolt nõutav leppetrahvi summa ei ole ebamõistlikult suur.
28.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
29.Leppetrahv võib olla kokku lepitud kohustuse täitmisele sundimiseks (VÕS § 159 lg 1 esimene lause) või täitmise asendamiseks (VÕS § 159 lg 1 teine lause). Kohus märgib, et leppetrahvi suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb ühe asjaoluna arvestada, millise kohustuse täitmise asendamiseks või täitmisele sundimiseks on leppetrahv kokku lepitud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2020 otsus nr 2-19-123666, p 41-44). Hageja parkimislepingu tingimuste p 5 kohaselt ei asenda leppetrahvi tasumine parkimistasu maksmist. Seega on poolte vahel sõlmitud parkimislepingus kokkulepe leppetrahvi tasumiseks eesmärgiga sundida parkijat parkimislepingut täitma. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kohus leiab, et 30 euro suurune leppetrahv ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur, eriti arvestades asjaolu, et leppetrahvi on võimalik lihtsasti vältida parkimise eest tasumisega. Ka Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-123666 punktis 40 märkinud, et: ”Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Ringkonnakohus leiab, et 30 euro suurune leppetrahv ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Seda leidis õigesti ka maakohus. Ka kohtupraktikas on peetud samaväärsete parkimistasudega aladel leppetrahvinõuet 30 eurot mõistlikuks ja seda ka aladel, kus parkimisõiguse annab üksnes vastav parkimisluba (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-15-3430, p-d 14-15.2; Tallinna Ringkonnakohtu lahendit nr 2-17-117146 jpt).”
30.Samuti on kohtupraktikas leitud, et täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks ja temalt leppetrahvi sissenõudmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus nr 2-17-117146, p 16.6). Kohus rõhutab, et leppetrahvi eesmärk on tagada lepingulise kohustuse täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Et seda eesmärki täita, ei saagi leppetrahvi suurus olla samaväärne summaga, mida oleks pidanud tasuma lepingu korrektse täitmise puhul, kuna vastasel korral kaotaks leppetrahv oma mõtte.
31.Kuivõrd kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et hagis esitatud kuupäeval parkis keegi teine isik nimetatud autodega hagis esile toodud hageja parkimisalal, ning hageja on tõendanud maanteeameti väljavõttega, et eelviidatud kuupäevadel oli kostja sõiduki omanik (dtl 119), on põhjendatud lugeda tuvastatuks, et sõiduki tasuliseks parkimiseks sõlmitud lepingu osapoolteks on hageja ja kostja. Parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel. Parkimistingimuste kohaselt oli kostja sel juhul kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 30 eurot. Kostja jättis 21.06.2021, 22.06.2021, 21.10.2021, 02.12.2021, 29.04.2022 ja 19.12.2022
lepingust tuleneva parkimistasu maksmata, mistõttu on ta kohustatud parkimislepingu p 5 järgi tasuma hagejale leppetrahvi 6 x 30 eurot. Hageja on tõenditena esitanud pildid sõiduautodest XXX ja XXX, millel on kuupäevad, millal on sõidukid parkimistingimusi rikkudes parkinud hageja opereeritaval parkimisalal. Lisaks on hageja esitanud fotod parkimisalal olevatest infotahvlitest lepingutingimuste kohta. Hageja on tõendid esitanud selle kohta, et kostja hageja parkimisajal lepingutingimusi rikkudes parkis. Eelviidatud tõenditega on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Lisaks on tõendatud asjaolu, et kostjale kuuluv sõidukid hageja esiletoodud leppetrahvi koostamise kuupäevadel hageja esiletoodud parklates parkisid. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi summas 30 eurot.
32.Kostja on viidanud ka sellele, et leppetrahvinõuded võivad olla aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lõikest 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kõige vanem leppetrahv (nr 1782 1062 1144 7330) on kostjale väljastatud 21.06.2021, maksetähtaeg oli 05.07.2021. Seega muutus leppetrahv nr 1782 1062 1144 7330 sissenõutavaks 06.07.2021. TsMS § 486 lg 2 järgi hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 09.05.2023. Kuivõrd hagi kohtule esitamise ajaks ei olnud 21.06.2021 kostjale väljastatud leppetrahvi sissenõutavaks muutumisest möödunud kolme aastat, ei ole hagi selles osas aegunud. Samuti ei ole hagi aegunud ka teiste so hilisemate leppetrahvide suhtes.
33.Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringuga ning kirjalike nõudekirjade saatmisega kostjale tähitud postiga. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale 24.08.2021, 2012.2021, 20.05.2021, 16.12.2022 ja 18.01.2023 kohtueelseid meeldetuletuskirju (dtl 120-133), tegi päringu transpordiametile, mida tõendab väljavõte transpordiametilt saadud andmetest (dtl 119), ning päringu rahvastikuregistrile kostja isikuandmete teadasaamiseks. Seega, kuivõrd hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot ning VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 15 eurot, on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõudmiskulu summas 15 eurot.
34.Kostja on avaldanud soovi tutvuda Tallinna linna ja hageja vaheliste lepingutega, mille alusel hageja osutab parkimisteenust erinevatel kinnisasjadel. TsMS § 236 lg 2 sätestab, et kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. TsMS § 236 lg 3 sätestab, et tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama,
millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. Kostja on esile toonud, et teda huvitab parkimise korraldus ning õiguspärasus. Hageja selgitas, et tema ja Tallinna linna vahel ei ole sõlmitud lepingut, kuivõrd maaomanikuks ei ole Tallinna linn, vaid tegemist on eraomandis olevate parkimisaladega. Sh ei ole hageja ja maaomanike vahel sõlmitud lepingud asjakohased, sest parkimislepingud on sõlmitud kostja ja hageja vahel. Kostja esitas 22.04.2024 taotluse, milles nõuab, et hageja esitaks: EuroParki ja maaomaniku vahel sõlmitud lepingu; samuti palub kostja välja nõuda andmed, selle kohta, kes on paigaldanud liiklusmärgid ning kas need on paigaldatud vastavalt liiklusseadusele; EuroParki ja tema töötaja vahel sõlmitud töölepingu.
35.TsMS § 238 lg 1 alusel võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Sama sätte p 1 kohaselt tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kohus on eelnevalt jõudnud seisukohale, et hageja ja maaomaniku vaheline õigussuhe ei oma puutumust kostja õiguste ja kohustustega. Seega ei ole kostja taotletav tõend asjakohane, kuivõrd tõendatavat asjaolu, s.o hageja ja maaomaniku vahelist õigussuhet, kohus ei analüüsi. Samuti ei ole käesolevas vaidluses vajadust koguda tõendeid liiklusmärkide paigaldaja kohta. Kostja ei ole esitanud ühtegi konkreetset vastuväidet või tõendit, et parkimisalal ei oleks märgistus liiklusseadusega kooskõlas või see sootuks puuduks. Samuti jääb kohtule arusaamatuks kostja nõue esitada hageja poolt sõlmitud töölepingud parkimiskorraldajatega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata.
36.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv 180 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu 15 eurot, kokku 195 eurot. Menetluskulude jaotus
37.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
38.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
39.Hageja esindaja esitas 02.10.2023 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ning täiendatult 09.10.2023. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 330 eurot (käibemaksuta). Lisaks palub hageja mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
40.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja
läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
41.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
42.TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kooskõlas TsMS § 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamise nõue on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
43.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
44.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot. Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib tunnitasu 110 eurot pidada TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.
45.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 3 tundi. Hageja esindajakulu hõlmab endas järgmisi õigusabitoiminguid: 1) hagiavalduse esitamine ja lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ja riigilõivu tasumine – 2 tundi; 2) Menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine Harju Maakohtule – 15 min; 3) Kostja vastustega tutvumine, selle osas hageja seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine ning maakohtule esitamine – 45 min.
46.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingu nr 1 ajakulu ülemäärane. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tegu n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute
infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingu nr 1 põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund, vähendades ajakulu 1 tunni võrra. Toimingu nr 2 ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik, samuti on põhjendatud ajakulu seoses toimingutega kostjale vastamisega. Seega on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 220 eurot (2 h min x 10). Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-139-16).
47.Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus muutis 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 varasemat seisukohta ja leidis, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
48.Kohtumenetluses tekib paratamatult kulusid ning seda eelkõige siis, kui hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat. Lepinguline esindaja on õigusteadmistega isik, kelle tööaeg maksab. Samuti tuleb TsMS § 139 lg 2 kohaselt menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv, tasuda riigilõivu. Kohus märgib, et kostjal oli võimalus võlgnevus tasuda juba maksekäsu kiirmenetluses, kus menetluskulud olid oluliselt väiksemad või koguni enne kohtumenetlust meeldetuletuskirjade saamisel. Seega on kostja enda tegevusetus käesolevalt viinud olukorrani, kus hageja lepingulisel esindajal on tulnud koostada hagiavaldus ning osaleda kohtumenetluses.
49.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 340 eurot (100 + 20 + 220), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
50.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.