2-23-16522/12 - Muud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS §-st 10 lähtuvalt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. FiMS § 18 lg 1 kohaselt vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui FiMS-is ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Kohus menetleb käesolevat maksejõuetusavaldust kirjalikus menetluses. Võlgnik on kohtult taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku teadaolevate kohustuste kogusumma on 39264,14 eurot (ilma täitemenetluste kuludeta), võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita ning lisaks puudub võlgnikul sissetulek. Kohtu määratud tähtajaks keegi pankrotimenetluse kulude katteks ettemakset ei tasunud. Seega on pankrotimenetluse raugemise (PankrS § 29 lg 1 kohaldamise) eeldused täidetud. Raugemise aluse esinemise korral kuulutab kohus FiMS § 45 lg 2 kohaselt pankroti välja üksnes siis, kui võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatada. Võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks puudub alus. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine on kohtu diskretsiooniotsus ja seadus sätestab alused, mille esinemisel võib kohus jätta menetluse algatamata (FiMS § 45 lg 3). FiMS § 45 lg-s 3 loetletud aluste esinemist maakohus ei tuvastanud, kuid kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel arvestatakse ka PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Selle eesmärgi saavutamise üle otsustamisel tuleb hinnata võlgniku kohustuste struktuuri (RKTKm 23.09.2015 nr 3-2-1-92-15, p 9). Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlgnik on rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi jättes nõutud teabe ja dokumendid esitamata. FiMS § 15 lg 11 kohaselt on usaldusisikul tema nimetamisest kuni maksejõuetusavalduse lahendamiseni lisaks FiMSis sätestatud õigustele ja kohustustele ka kõik seaduses sätestatud ajutise pankrotihalduri õigused ja kohustused, arvestades FiMSis sätestatud erisusi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 3 punkt 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta. Täiendavalt peab kohus vajalikuks välja tuua, et maksejõuetusmenetluses (ning ka võimalikus edasises pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses), on koostöö usaldusisikuga äärmiselt olulise tähtsusega. Olukorras, kus võlgnik ei ole huvitatud andmete ja dokumentide esitamisest, mis on vajalikud tema maksevõime hindamiseks, on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi ning puudulikult esitatud andmed ei võimalda maksejõuetusavalduse sisulist ja nõuetekohast menetlust. Võlgnik on tegelenud sõiduautode ja varuosade müügitegevusega nii eraisikuna, kui OÜ alt, seejuures ei ole esitatud ammendavaid andmeid selle kohta, millist tulu on võlgnik läbi nimetatud tegevuse teeninud. Võlgnik on välja toonud, et OÜ arvelduskontolt välja võetud sularaha on kasutatud kas varuosade hankimiseks eraisikutelt või vajalike materjalide ostmiseks ja see kõik on kajastatud ettevõtte raamatupidamises. Kohtule ei ole esitatud teavet, millest lähtuvalt nimetatud toimingud kajastuvad koguulatuses ettevõtte raamatupidamises ja on olnud tehtud ettevõtte, mitte võlgniku huvides. Asjaolu, et usaldusisik on aruandes kajastanud registri kohaselt võlgnikule kuuluvat xxx võlgniku varana väärtusega 500 eurot, kuid võlgniku enda väitel on nimetatud xxx maha müüdud varuosadena, kuid unustatud arvelt maha võtta, ei anna kohtu hinnangul selgitust, miks võlgnik vastas konkreetse xxx seotud küsimusele alles pärast seda, kui usaldusisik on nimetatud sõiduki kuuluvuse registripäringust nähtuvalt välja selgitanud. Usaldusisiku aruande lisana esitatud kirjavahetusest lähtuvalt väitis võlgnik, et talle sõidukeid ei kuulu. Eelnevalt väljatoodud ja usaldusisiku aruandes esitatud seisukohad kogumis on kohtu hinnangul ammendavad selleks, et asuda seisukohale, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute kohta, mis on FiMS § 45 lg 3 p 5 kohaselt aluseks, millest lähtuvalt võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Eelneva põhjal on maakohus seisukohal, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemisega, kuna kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks puudub alus. Olukorras, kus on ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole menetluse algatamine põhjendatud. Maakohus lõpetab maksejõuetusavalduse menetluse PankrS § 29 lg 1 järgi raugemisega.

tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Usaldusisik palub määrata tasu suuruseks 1170 eurot, millele lisandub käibemaks 257,40 eurot, kokku 1427,40 eurot väljamaksmisega büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, 9 tunni töö eest. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1427,40 eurot (käibemaksuga). FiMS § 54 lg 9 ja PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 65 lg 11 3. lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik esitas taotluse hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 594 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 130,68 eurot, kokku summas 724,68 eurot väljamaksmisega büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Võlgniku varast ei piisa usaldusisiku tasu maksmiseks, mistõttu tuleb see hüvitada FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata PankrS § 23 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 kohaselt usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi vahenditest hüvitatava tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra on kehtestanud justiitsminister PankrS § 23 lg 51 alusel. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (s.o 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra alusel on usaldusisikul õigus saada tasu 594 eurot (9 tundi x 66 eurot), millele lisandub käibemaks 22%. Usaldusisiku tasu ei ületa TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordset alammäära.