Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7.Algatada A. V.i kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 09.05.2025.
8.Jätta menetluskulud A. V.i kanda.
9.Määrata usaldusisiku tasuks 1350 eurot (millele lisandub käibemaks, kokku 297 eurot) ning mõista see välja A. V.ilt OÜ INC Partner kasuks.
10.Rahuldada menetlusabi taotlus ning anda A. V.ile menetlusabi 1000,40 eurot (sh käibemaks).
11.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 1000,40 eurot (sh käibemaks). Väljamakse teostada OÜ INC Partner arvelduskontole nr EEXXX.
12.Mõista ülejäänud usaldusisiku tasu summas 646,60 eurot (sh. käibemaks) välja A. V.ilt.
14.Edastada määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest (FiMS § 18 lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FiMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.Harju Maakohtule on esitatud A. V.i avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku tasumisele kuuluvate kohustuste jääk kokku 27 038,15 eurot. Võlgnik on töövõimetu pensionär, kes ei tööta, ning sissetulekust ei jagu kohustuste tasumiseks. Avaldaja on sattunud petuskeemi ohvriks, tema nimel on võetud laen. Asja suhtes on alustatud ka kriminaalmenetlus. Võlgniku selgituse kohaselt on võlakoorem liialt suur, mistõttu on ebareaalne need täies ulatuses ära tasuda.
2.Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks Indrek Lepsoo. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, mille arvelt lähitulevikus kohustusi täita. Võlgniku sissetulekuks on pension 670 eurot kuus. Usaldusisikule teadaolevaid kohustusi on vähemalt 27 848,81 eurot. Võlgniku suurimad kohustused on kahe kindlustusandja ees. 04.06.2023 toimusid Jõelähtme vallas Metsa teel liiklusõnnetused, mille põhjustas võlgnik ja mille tagajärjel tekkis varaline kahju mitmele sõidukile. Kindlustusandjate tagasinõuetest saab järeldada, et võlgnik oli liiklusõnnetuste ajal joobes. Usaldusisikule pole teada, kas võlgniku suhtes algatati sellega seonduvalt kriminaalvõi väärteomenetlus. Enne nimetatud kahju tekkimist on sõlmitud Coop Finants AS-iga väikelaenuleping nr L520444, laenusumma 5 920 eurot. Laenusumma laekus 29.05.2023 võlgniku kontole nr EEXXX ning samal päeval on kontolt tehtud ülekanne summas 6 800 eurot E. R. kontole. Võlgniku väitel ei ole tema laenulepingut sõlminud ning on esitanud kuriteoteate. Usaldusisiku hinnangul võlgnik ei pruugi kõigist võlgnevustest vabaneda, kuna osa võlgadest on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded. Võlgnik põhjustas joobes sõiduki juhtimisel liiklusõnnetused kahe erineva sõidukiga ühel ja samal päeval ning tänaval. Haldurile
ei ole teada asjaolusid, mis oleks aluseks jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Samas ei muutu võlgnik peale kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist maksejõuliseks, kui teda ei vabastata kindlustusandjate tagasinõuetest. Lisaks kindlustusandjate nõuetele on võlgnikul ka muid kohustusi, millest on võimalik menetluse käigus vabaneda. Maksejõuetuse põhjuseks peab usaldusisik osaliselt kuriteo tunnustegu teo toimepanemist.
3.Usaldusisiku hinnangul tuleks võlgnikul kaaluda, kas ta jääb oma pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise soovi juurde, kuna selle menetluse tulemusena ei muutu võlgnik tõenäoliselt maksejõuliseks, kuid tema kanda jäävad lisaks edasise pankrotimenetluse jätkamisega seotud halduri tasu ja kulud ning edasise kohustustest vabastamise menetluse usaldusisiku tasu ja kulud. Nimetatud kohustustest võlgnik samuti ei vabane ja nende kulude tekkimist on võlgnikul võimalik täna vältida. Kohtus 11.03.2024 ärakuulamisel võlgnik soovis aega mõelda, kas ta jääb pankroti väljakuulutamise juurde ning soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik jäi 13.03.2024 avalduses pankroti väljakuulutamise juurde ning soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
4.Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et A. V. on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine.
5.Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on vähemalt 27 848,81 eurot. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku makseraskuste ületamiseks on sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks.
6.Kohus kuulutab välja A. V.i pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.
7.Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid kohus ei tuvastanud. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui resolutsioonis märgitud ajal.
8.Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav.
9.Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.
10.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse
sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7).
11.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Usaldusisiku tasu
12.Usaldusisikul on FiMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.
13.Usaldusisik on esitanud tasunõude 13,5 töötunni eest kokku 1350 eurot (100 eurot tund, millele lisandub käibemaks). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud (FiMS § 54 lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku taotlusel ja FiMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr 100900660), sisaldub tasus käibemaks 22% (PankrS § 29 lg 3 ja § 65 lg 11). Kohus mõistab usaldusisiku tasu välja võlgnikult.
14.Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega ja asjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara arvel kanda. Kuna võlgniku pankrot kuulutatakse välja üksnes seetõttu, et ta taotles kohustustest vabastamist, tuleb usaldusisiku tasu vastavalt taotlusele hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest summas 1000,40 eurot (sh käibemaks) (FiMS § 54 lg-d 2 ja 7, PankrS § 23 lg 4 ja 51, TsMS § 183 lg 2 ning justiitsministri 01.02.2021.a määrus nr 2 Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord § 2 lg 1). Arvestuse aluseks olev tehe: 13,5 pooltundi * 33 eurot * 1,22 (käibemaks). Seega jääb A. V.il tasuda usaldusisiku tasu summas 646,60 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku tasu väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – OÜ-le INC Partner (a/a EEXXX).