Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määrUebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

Menetluse käik Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 08.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 90 euro saamiseks. 20.04.2023 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik esitas vastuväite. Harju Maakohus kohustas 20.04.2023 määrusega esitama hagejat nõuetekohane hagiavaldus ja tasuma täiendavat riigilõivu. Hageja esitas 03.05.2023 hagiavalduse,

mille kohus võttis menetlusse 08.06.2023. Kostja esitas 04.07.2023 avalduse makseettepaneku kohta esitatud vastuväite tagasivõtmiseks TsMS § 488 alusel. Harju Maakohus koostas 26.03.2024 maksekäsu, mis jõustus 12.04.2024. Maksekäsuga on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud leppetrahvide võlg 70 eurot, sissenõudekulud peale lepingu lõppemist 20 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõiv 65 eurot. Hagejale on 16.04.2024 määrusega tagastatud hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 35 eurot. Kostja teatas kohtule, et tal pole menetluskulusid tekkinud. Hageja teatas, et ta käesoleva menetluse raames kandnud järgmiseid menetluskulusid: riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 247,50 eurot. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Asjas on tehtud maksekäsk, mida avaldaja ei vaidlustanud. Seega on asjas jõustunud lõplik kohtulahend, mh menetluskulude osas. Võlgnik on maksekäsus nimetatud summad 01.04.2024 tasunud, sh riigilõivu 65 eurot ja menetluskulud 20 eurot. Läbi vaatamata jäetud hagi menetluskulud kannab avaldaja. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Kuna 26.03.2024 maksekäsu tegemisega on täies ulatuses rahuldatud 03.05.2023 hagiavalduses esitatud nõue, siis kohus sama nõuet samade poolte vahel ja samal alusel teistkordselt menetleda ei saa, misõttu kuulub hagiavalduses esitatud nõue TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata jätmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuse üldreegli järgi kannab hagi läbi vaatamata jätmisel menetluskulud hageja. Menetluskulude hageja kanda jätmine oleks käesolevas asjas äärmiselt ebaõiglane, kuna hageja ei saanud hagiavalduse esitamisel ette näha, et peale hagi menetlusse võtmist võtab kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite tagasi ning tehakse maksekäsk. TsMS-is puudub säte, mis reguleeriks olukorda, kui asi on maksekäsu kiirmenetlusest maakohtule üle antud, hageja on kohtu nõudmisel esitanud hagiavalduse, hagiavaldus on menetlusse võetud ja siis võtab kostja oma maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite tagasi, mille tagajärjel koostatakse maksekäsk. Menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet (TsMS § 8 lg 2). Kohus leiab, et analoogia korras tuleb kohaldada TsMS § 168 lõiget 5, sest hageja nõue on vastuväite tagasivõtmise ja maksekäsu tegemisega sisuliselt rahuldatud. Järelikult tuleb hagimenetlusega seotud menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus jätab rahuldamata hageja riigilõivu väljamõistmise nõude, kuna maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv 65 eurot on välja mõistetud maksekäsus ning ülejäänud 35 eurot on kohtu poolt tagastatud 16.04.2024 määrusega. Samuti jätab kohus rahuldamata maksekäsu kiirmenetluse kulu, kuna see on maksekäsus välja mõistetud. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate kulu. Arvestades, et hageja on esitanud tavapärase masshagi, kus hageja esindaja kasutab standardset hagiavalduse vormi, muutes selles üksnes andmeid kostja, võlasumma ja võlgnevuse aluseks olevate asjaolude kohta, mille koostamine ei ole õiguslikult

keeruline ega ajamahukas, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik aeg kostja vastuväitega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks ja hagi esitamiseks on 1 tund ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 minutit, kokku 1 tund 15 minutit. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 137,50 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.