Otsuse tegemise aeg ja koht 09.05.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-132338
Tsiviilasi
PARKIT OÜ hagi A L vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 47,77 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716; asukoht Turu tn 2, esindajad 51004 Tartu); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maano Saareväli (Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, e-post: [email protected]); Kostja: A L (isikukood: xxx, xxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja 04.03.2024 taotlused.
2.Hagi rahuldada.
3.Mõista kostjalt A Llt (isikukood xxx) hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716) kasuks välja 44,41 (nelikümmend neli eurot ja 41 senti), millest 42 eurot on põhinõue ja 2,41 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.
4.Mõista kostjalt A Llt (isikukood xxx) hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 10.10.2023 leppetrahvi summalt 42 eurolt kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt A Llt (isikukood xxx) hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716) kasuks menetluskuludena välja 670 (kuussada seitsekümmend) eurot, millest 100 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 570 eurot on kulu õigusabile.
3.Mõista kostjalt A Llt (isikukood xxx) hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716) kasuks välja viivis menetluskuludelt 670 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 2,41 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki xxx, registrimärk xxx omanik. Sõidukile koostati leppetrahv, sest see oli pargitud Tallinnas KÜ xxx territooriumi parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt oli parkimine lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal.
2.Parkla territooriumile on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil xxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas, eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahv summas kuni 42 eurot.
3.Kuna kostja rikkus parkimistingimusi, on talle kui sõiduki omanikule koostatud 24.03.2023 leppetrahv nr xxx summas 42 eurot. Nõue muutus sissenõutavaks 08.04.2023. Kostjat teavitati leppetrahvinõudest selle asetamisega sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Kostja jättis leppetrahvi tasumata. Hageja tõendab fotodega leppetrahvi asetamist sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Hageja esitas ka fotod infotahvlitest ja palus kostjalt välja mõista leppetrahvina 42 eurot.
4.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Leppetrahv tuli tasuda 14 päeva jooksul alates selle koostamisest. Leppetrahvinõude koostamise ja esitamise päevad langevad kokku, kuivõrd leppetrahvi koostamise järgselt asetatakse leppetrahv koheselt sõiduki esiklaasile. Kuna leppetrahv on tasumata, nõudis hageja kostjalt viivist seaduses sätestatud määra alusel. Viivis ajavahemiku 08.04.2023 kuni 09.10.2023 eest on 2,41 eurot.
5.Vastavalt Transpordiametilt saadud andmetele oli sõiduki vastutav kasutaja või omanik leppetrahvi vormistamise ajal kostja. Vastavalt parkimistingimuste punktile 1 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on hageja leppetrahvinõudele vastu vaielnud põhjusel, et hageja parkimistingimused olid teise parkiva sõiduki poolt varjatud ning kostja ei saanud parkimistingimusi näha. Kostja vastuväited ei muuda hageja leppetrahvinõuet õigusvastaseks, olematuks ega tühiseks. Kostja vastusest ei ole arusaadav, millisel õiguslikule alusele tuginedes kostja leppetrahvinõude maksmisest keeldub.
7.Leppetrahvinõue ei muutu kehtetuks ega tühiseks põhjusel, et parkimistingimuste tahvel või asjakohane liikluskorraldusvahend võis mingil hetkel olla teise parkiva sõiduki varjatud. Mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei saa nõuda, et hageja paigaldaks parkimistingimuste tahvlid iga parkimiskoha ette eraldi. Parkimise korraldaja on tingimuste eksponeerimise ja nähtavaks tegemise kohustuse täitnud, kui parkimisalal on tingimused eksponeeritud viisil, et nende olemasolu on mõistliku pingutuseta võimalik näha ja tajuda. Kostja sõiduk oli pargitud ühe parkimiskoha kaugusele hageja parkimistingimuste tahvlist ja parkimist korraldavatest liikluskorraldusvahenditest. Seega parkis kostja sõiduki parkimistingimuste vahetus lähenduses ja parkimistingimustega tutvumine oli mõistlikult võimalik.
8.Kostja on väitnud, et sõitis parkimiskohale mitte Paldiski mnt poolt, vaid Ehitajate tee poolt. Kostja ei ole täpsustanud, kas ta sõitis parkimiskohale teed mööda, mis kulgeb ümber xxx 9 korterelamu või sõitis ta parkimiskohale tulles mööda Xxx tänavat Ehitajate tee poolt. Esimesel juhul pidi kostja mööduma hageja parkimistingimuste tahvlist, mis paikneb Xxx tn 9 hoone sissesõidutee teises otsas ja olema teadlik, et siseneb hageja hallatavale parkimisalale. Teisel juhul pidi parkimistingimuste tahvel ja liikluskorraldusvahendid olema kostjale nähtavad Xxx tn-lt parkimisalale pöörates vaatamata sellele, kas esimesel parkimiskohal parkis mõni buss või muu sõiduk. Seega on hageja parkimistingimused hoomatavad mõlemast suunast. Tegelikkuses nähtub kostja esitatud fotost nr 2, et bussikontuuri tagant paistavad välja liikluskorraldusahendid ja post, mille külge liikluskorraldusvahendid on kinnitatud. Seega on liikluskorraldusvahendite olemasolu keskmiselt hoolsale ja mõistlikule juhile arusaadav.
9.Isegi kui teine sõiduk varjas parkimistingimusi, ei too see kaasa leppetrahvi tühisust ega vabasta hagejat selle tasumise kohustusest. Kuna Tallinnas on parkimiskohti puudu, ei saanud kostja eeldada, et tegu on piiranguteta parkimiskohaga. Sõidukijuht ei saa sõidukit parkides eeldada, et leitud vaba parkimiskoht on piirangutevaba, vaid pöörama tähelepanu ja püüdma välja selgitada, kas konkreetsel parkimiskohal on parkimine üldse lubatud või mis tingimustel on see lubatud. Kostja jaoks ei olnud selline tegevus ülemäära keeruline, kuivõrd nagu eelnevalt märgitud, asus tahvel hageja parkimistingimustega kostja sõidukist paremale poole jääva parkimiskoha kõrval. Keskmiselt mõistlikul ja kohusetundlikul isikul ei ole ülemäära keeruline kontrollida võimalike parkimist korraldavate märkide asetsemist või puudumist parkimisala alguses. Kostja ei ole ka tõendanud, et buss varjas tema eest parkimistingimuste tahvli.
10.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Kostjal oleks olnud kohustus tõendada, et ta ei parkinud oma sõidukit Xxx tn 9 parkimisalal. Kostjal lasus hoolsuskohustus välja selgitada parkimise tingimused. Kostja väide, et ta ei ole kohustatud otsima võimalikke paigaldatud infosilte ei ole asjakohane, kuivõrd silte ja liikluskorraldusvahendeid kostjal otsida vaja ei olnud. Nende faktiline paiknemine parkimisala ees oli igal juhul raskusteta nähtav. Halvimal juhul pidanuks kostja minema enda jaoks täpsustama liikluskorraldusvahendite sisu, kuid selle tegemata jätmise riski ei saa panna hagejale.
11.Kuivõrd parkimislepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel on tõendatud, on hageja ühtlasi sellega tõendanud, et tal on parkimistingimuste punktist 5 tulenev leppetrahvinõue kostja vastu. Parkimistingimuste p 2 kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud eksponeerima parkival sõidukil nähtaval kohal kirjalikku parkimisluba. Hageja on hagiavalduse lisas 1 esitatud fotodega tõendanud, et kostja sõidukil puudus nähtaval kohal korteriühistu poolt antud kirjalik luba. Kostja ei ole ka Xxx 9 elamu kaasomanik.
12.Hageja on leppetrahvinõude (tahteavalduse) kostjale väljendanud mõistlikul viisil, asetades selle kostja sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Leppetrahvinõude asetamist kostja sõiduki esiklaasile kojamehe alla on hageja tõendanud hagiavalduse lisas 1 esitatud fotodega.
13.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv ja kulud õigusabile. Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot. Hageja lepingulisele esindajale makstud tasu suurus on 570 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu on hageja kuluks käibemaksu mittesisaldav kulusumma. Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista 670 eurot. Kostja vastuväited
14.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata või menetlus lõpetada. Kostja sisenes parkimisalale 23.04.2023 Ehitajate tee poolt, mitte Paldiski mnt. Kostja parkis oma auto nii, nagu on näidatud lisas 01 toodud fotol. Kuid madala auto nr xxx asemel oli pargitud kõrge buss. Kostja lisab foto, millel on skemaatiline bussiparkla asukoht. Pildi põhjal võib järeldada, et infotahvel oli paigaldatud nii, et seda polnud näha. Kostja teavitas sellest asjaolust hagejat e-posti teel. Hageja jättis kostja argumendid tähelepanuta. 24.04.2023 muutis hageja infotahvli asukohta. Vajadusel kostja esitab video. Kostja ei pidanud kompromissi sõlmimist hagejaga võimalikuks.
15.04.03.2024 seisukohtades nõustus kostja, et talle kuulub sõiduki xxx ning parkimisel ei olnud sõiduki esiklaasi alla paigaldatud parkimisluba. Kostja sisenes parkimisalale Xxx tänavalt, mis on hageja skeemil tähistatud tähega „Y“. Kostja ei sõitnud ümber Xxx 9 elamu, sest see on vastuolus liikumise loogikaga. Kostja ei käinud ümber maja tee- ja ehitustööde tõttu, mis tekitasid liikumisraskusi.
16.Kostjal puudub tehniline võimalus tõendada oma liikumissuunda ilma välistest kaameratest videomaterjali nõudmata ja tunnistajaid kutsumata, sest Google maps ei näita hetkeolukorda piirkonnas. Kostja tegi 24.03.2023 õhtul territooriumile sissepääsust video, mis tõendab parkimisinfoga sildi nähtamatut paigaldamist. Kostja veendus hiljem, et infosilti ei paigaldatud püsivalt. Vastavalt sellele saab parkla omanik seda silti igal ajal pöörata ja teisaldada.
17.Infosiltide õige paigaldamine on hageja kohustus. Kostja ei ole kohustatud otsima võimalikke paigaldatud infosilte. Parkimisala seisukord eksitab juhte tasulise parkimise fakti osas. Hageja pööras silti pärast 24.03.2023 tekkinud olukorda. Hageja fotod on tehtud 20.12.2023. See tähendab, et fotod on tehtud rohkem kui 8 kuud alates trahvi olukorra tekkimisest, 24.03.2023. Samuti on fotol näha, et infosilt oli pööratud kostja saabumise poole. Kostja leiab, et seda tõendit ei saa antud juhul kasutada. Kostja palus alternatiivselt anda talle võimaluse taotlus nõuda videot valvekaameratest ja küsitleda tunnistajaid. Kohtuotsuse põhjendused
18.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
19.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostjale kuulub sõiduk xxx registrimärgiga xxx; 2) kostja sõiduk oli 24.03.2023 kella 09:14 ajal pargitud Xxx tn 9 korterelamu juures asuvale parkimisalale, millel kehtisid hageja parkimistingimused; 3) kostja sõiduki armatuurile ei olnud nähtavale kohale paigutatud Xxx tn 9 korteriühistu parkimisalal parkimiseks õigust andvat parkimisluba.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb tasuda leppetrahv 42 eurot ning viivis leppetrahvi tasumisega viivitamise eest, mis hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud summas 2,41 eurot.
21.Käesolevas asjas andis kohus kostjale 02.01.2024 pöördumises aega esitada seisukohad ja tõendid hiljemalt 02.02.2024, pärast selle tähtaja möödumist luges kohus eelmenetluse lõppenuks. Kohtu antud tähtajaks ei esitanud kostja kohtule ühtegi seisukohta ega taotlust. Kostja esitas 04.03.2024 taotluse, milles ta soovis, et kohus annaks talle alternatiivselt võimaluse taotleda videokaameratest video nõudmist ja küsitleda tunnistajaid. Kohus leiab, et kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu.
22.TsMS § 237 lg 1 näeb ette, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes TsMS §-s 331 sätestatut järgides. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja 04.03.2024 taotlused ei kuulu rahuldamisele, sest need on esitatud olulise hilinemisega ning kostja ei ole tõendanud ühegi mõjuva põhjuse olemasolu, miks ta ei saanud tõendite taotlusi esitada tähtaegselt.
23.Lisaks tooks kostja taotluste rahuldamine kaasa menetluse olulise venimise. Kostja esitatud taotlused on ebakonkreetsed ning neist ei nähtu, millisest videokaamerast ja millist videot ta soovib esitada ning kellelt peaks seda nõudma. Taotlusest ei nähtu ka seda, milliseid konkreetseid isikuid ja milliste vaidlusaluste asjaolude suhtes peaks kohus tunnistajatena üle kuulama. Taotlusest ei nähtu, milliseid konkreetseid faktilisi asjaolusid soovib kostja taotletud tõenditega tõendada. Seega ei ole taotlused esitatud nõuetekohaselt ning nende arvestamiseks peaks kohus esmalt andma kostjale täiendavalt aega taotluste täpsustamiseks. Videosalvestiste kogumine ja tunnistajate ülekuulamine tähendaks samuti seda, et kohus ei saaks teha lahendit kohtu määratud ajal, vaid hagejale tuleks anda võimalus taotlustele vastata. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus kostja 04.03.2024 taotlused rahuldamata.
24.Hagile vastu vaidlemisel leidis kostja, et kuigi ta parkis sõiduki Xxx 9 elamu juurde hageja esitatud fotodest nähtuval viisil, oli tema sõiduki kõrvale pargitud kõrge buss, mistõttu ta ei näinud infotahvlit, mis teavitas parkimise tingimustest. Menetluse käigus asus kostja täiendavalt väitma, et hageja on pärast leppetrahvi koostamist infotahvlit pööranud ning kostja ligines parklasse sellisest sissepääsust, mis ei olnud infotahvliga tähistatud.
25.Kohus selgitas kostjale 02.01.2024 pöördumises (dtl 56-57), et tema väited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Kostjal tuli tõendada, et ta sisenes parklasse suunast, mis ei olnud liikluskorraldusvahendiga tähistatud. Kohus juhtis tähelepanu, et kostja parkis sõiduki infotahvli vahetusse lähedusse ning ühtegi vaadet varjavat bussi sinna pargitud ei olnud. Järelikult oleks kostjal tulnud tõendada väiteid, milliste kohaselt ei olnud talle parkimistingimused nähtavad. Kostja ei esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Kohus ei saa jätta hagi rahuldamata üksnes kostja paljasõnaliste vastuväidete alusel.
26.VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus ehk ofert lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et kuna lepingut saab sõlmida pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel, saab parkimislepingut lugeda sõlmituks, kui isik pargib sõiduki alale, millele parkimise tingimused olid talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 12, 13).
27.Vähemalt üldjuhul piisab parkimisteenuse osutaja leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui
parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (RK TKo 2-15-3430, p 18). Riigikohus on ka leidnud, et parkimisteenuse osutamisel on leppetrahvinõude panek sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RK TKo 2-17-117146).
28.Hageja esitas kohtule kostja sõidukile 24.03.2023 koostatud leppetrahvi (dtl 23) koos fotodega sõidukist leppetrahvi koostamise ajal (dtl 24-29). Tõenditest nähtub, et sõiduk oli pargitud Xxx 9 elamu juurde ning sõiduki armatuurlauale ei olnud asetatud parkimisluba. Leppetrahv jäeti sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Mitmelt fotolt (dtl 24, 27, 29) nähtub parkimistingimustest teavitava infotahvli tagumine külg, mida ei varja kostja viidatud suur pargitud buss. Kostja väited selle kohta, et talle ei olnud parkimistingimused nähtavad, ei ole ei tõendatud ega kohtu hinnangul ka eluliselt usutavad.
29.Kostja esitas kohtule hageja fotodega analoogilise foto, kus tema sõiduki kõrvale oli pargitud sama sõiduk, mis asus seal leppetrahvi koostamise ajal (dtl 42-43). Fotodest ei nähtu, et kostjal ei olnud võimalik näha parkimistingimustest teavitavat tahvlit, mis asus parkimise asukoha vahetus läheduses. Kostja väiteid ei saa tõendada tema enda fotole joonistatud ristküliku abil.
30.Hageja esitas kohtule täiendavalt väljavõtte Google.map keskkonnast (dtl 50), millest nähtuvad võimalikud lähenemise teed ning fotod koos infotahvli asukohaga (dtl 51-54), millest võib järeldada, et sõltumata suure sõiduki olemasolust kostja väidetud asukohas pidi tahvel olema sellest möödasõidul nähtav. Parklasse oli sisuliselt vaid kaks sissesõitu ning infotahvel asetses mõlema sissesõidu juures. Vastupidist ei ole kostja tõendanud ega väitnud. Kohus nõustub hageja väitega, et olukorras, kus Tallinnas ei ole sõidukijuhil võimalik reeglina eeldada piiramatute võimaluste olemasolu kasutada reguleerimata parkimiskohti, tuli kostjal enne sõiduki parkimist veenduda, kas tema valitud kohale võib iga isik sõiduki parkida. Infotahvlid, mis teavitasid parkimistingimustest, pidid olema kostjale nähtavad sõltumata sellest, milline sõiduk oli pargitud tema sõiduki kõrvale.
31.Parkimistingimused (dtl 30) teavitasid, et parkimisluba peab olema sõidukis nähtaval kohal ning selle kohustuse rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi summas kuni 50 eurot. Hageja esitas ka foto infotahvlitest (dtl 31). Transpordiametilt saadud teabe järgi oli sõiduki omanikuks kostja (dtl 33) leppetrahvi koostamise ajal. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta oli sõiduki omanik. Riigikohus on leidnud, et parkimiskorraldajal on õigus eeldada, et lepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning vastupidist tuleb tõendada nimelt sõiduki omanikul või kasutajal (RK TKo 3-2-1-3-16, p 11). Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimise leping, mida kostja rikkus, sest kostja sõiduki esiklaasi alla ei olnud asetatud parkimist võimaldav luba.
32.VÕS § 158 lg 1 näeb ette, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused nägid ette leppetrahvi kohustuse tasumise lepingutingimuste rikkumisel. Kuna kostja sõlmis hagejaga parkimislepingu läbi sõiduki parkimise ning rikkus parkimistingimusi, tuli kostjal tasuda leppetrahvi. Kostjalt tuleb hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 42 eurot.
33.Kuivõrd kohus rahuldab hageja leppetrahvi nõude, kuulub rahuldamisele ka viivise nõue. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõudis kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Kostja ei esitanud hageja viivise arvestusele vastuväiteid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2,41 eurot. Alates 10.10.2023 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis leppetrahvi summalt 42 eurolt kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi
otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
35.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ja kulud õigusabile. Hageja tasus riigilõivuna 100 eurot. Lepingulise esindaja kulu ilma käibemaksuta on 570 eurot. Kokku on menetluskulud 670 eurot, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
36.Kohus loeb hageja esindaja tunnitasu mõistlikuks ning asjas õigusabi osutamiseks kulunud aega põhjendatuks, arvestades kostja vastuväiteid ja vaidluse sisu. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 670 eurot, millest 100 eurot on tasutud riigilõiv ja 570 eurot on kulud õigusabile. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 670 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.