V.D.’i maksejõuetusavaldus pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik V.D. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) Usaldusisik: Andrus Õnnik asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected]; tel 44 313 13).
RESOLUTSIOON
1.V.D.’i maksejõuetusavaldus rahuldada.
2.Kuulutada välja V.D.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 8. mail 2024 kell 15.20.
3.Nimetada V.D.’i pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected]; tel 44 313 13).
4.V.D.’i võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 28. mail 2024 algusega kell 16.00 virtuaalselt. Üldkoosolekul saab osaleda veebi vahendusel. Võlausaldajad peavad osalemise soovist teatama pakrotihaldurile. Koosoleku link saadetakse enne üldkoosolekut nõuded tähtaegselt esitanud võlausaldajatele.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Tsiviilasi nr 2-24-2218
6.Algatada V.D.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
7.Pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur Andrus Õnnik usaldusisiku kohustusi, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 05. maiks, esimene aruanne esitada 05. maiks 2025.
9.V.D.’i peab täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47 sätestatud kohustusi.
10.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad V.D.’i kanda.
13.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1625 eurot, millele lisandub käibemaks 375,10 eurot, kokku koos käibemaksuga 1982,50 eurot.
14.Anda V.D.’ile menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 820 euro ja lisanduva käibemaksu 180,40 euro ulatuses, kokku summas 1000,40 eurot. V.D. ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi maksma.
15.Maksta usaldusisiku tasu katteks 1000,4 eurot (tasu 820 eurot + käibemaks 180,4 eurot) välja riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
16.Usaldusisiku tasu osas, mida menetlusabi ei kata, jääb võlgniku kanda. Mõista V.D.’ilt Andrus Õnniku kasuks välja 805 eurot ja sellele lisanduv käibemaks 177,10 eurot, kokku 982,10 eurot, mis maksta V.D.’i pankrotivara arvelt OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
17.Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.
18.Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
19.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V.D. esitas 08. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on V.D.il on võlgnevused viie võlausaldaja ees, võlgade summa avalduse esitamise ajal on 15 799,06 eurot, algatatud on neli täitemenetlust. Avaldaja põhjendab, et tuli Ukrainast Eestisse 2021. aastal sõja tõttu. Makseraskused tekkisid 2023. a keskel, mil ei suutnud võetud kohustusi enam korrektselt tasuda, sest olemasolevatest sissetulekutest nendeks ei jätkunud. Võttis järjest erinevaid kiirlaene, saamata aru tagajärgedest ning oskamata ette näha seda, et satub veelgi raskemasse olukorda. Hetkel on stress ja pingeline olukord võlgniku elus igapäevane, mistõttu on mul raske ka tööl käia. Kohustused ületavad sissetulekuid ning ei ole suutnud võlasituatsiooniga kuidagi toime tulla. 2023. a detsembris pöördus ka võlanõustaja vastuvõtule. Selgus tõsiasi, et oma kohustuste tasumisega võlgnik kahjuks majanduslikult toime 2(8)
Tsiviilasi nr 2-24-2218 ei tule. V.D. taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, sest ei näe muud võimalust sellest olukorrast väljumiseks. Avalduses toodud kohustuste nimekirja järgi on võlgnikul kohustusi viie võlausaldaja ees 15 799,06 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole mingit vara, peale igakuise töötasu u 1300 eurot.
2.Kohus 11. aprilli 2024 määrusega võttis avalduse menetlusse, nimetas usaldusisikuks Andrus Õnniku, määras talle tähtaja võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu esitamiseks ja määras maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks istungiaja.
USALDUSISIKU HINNANG
3.Tuginedes tema käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Usaldusisiku hinnangul on V.D.’i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks maksevõimet ületavate kiirlaenude võtmine igapäevaseks tarbimiseks V.D. muutus maksejõuetuks 2023. aasta keskel, kui ei suutnud enam laenumakseid tasuda ja võlausaldajad asusid nõudeid kohtu kaudu sisse nõudma. V.D.’i teadaolevad kohustused on kuue võlausaldaja ees kokku 17 994,22 eurot, mis kõik on muutunud sissenõutavaks. Nõuetest 75% (13 575,18 eurot) aluseks on kohtulahendid. Avalduses võlausaldjana näidatud Placet Group OÜ on oma nõude loovutanud Aktiva Finance Group OÜ-le. Varasemalt võlausaldajateks olnud Omaraha OÜ ja Multitude Bank p.l.c on oma nõuded loovutanud OK Inkure OÜ-le. Avalduses on võlausaldajana näidatud Creditea-d, mis on IPF Digital AS laenutoode. Võlgnik elab Eestis elamisloa alusel alates 28. juulist 2021, elamisluba kehtib kuni 01. märts 2027. Alates 24. jaanuarist 2023 on tema elukoht Pärnu linnas. Võlgnikul vara ei ole. Võlgnikul on II pensionisamba osakud (Swedbank’i pensionifond 199099 sündinutele, 2399,205 osakut väärtusega 3107,57 eurot), millele ei ole pankrotimenetluses lubatud sissenõuet pöörata. Osakud on arestitud neljas täiteasjas. Võlgniku suhtes on avatud viis täitetoimikut ajavahemikul 18. oktoobrist 2023 – 14. märtsini 2024. Võlgniku suhtes on pooleli maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasjas nr xxxxxxxxxxx. Võlgnikul on arvelduskontod Swedbank AS-is (aruande koostamise seisuga konto jääk 7,15 eurot, kontol broneering 5,5 eurot) ja LHV pangas (jääk 0 eurot) Võlgniku kinnitusel ei kuulu talle praegu ega ole kuulunud viimase 5 aasta jooksul Eestis ega Ukrainas kinnisvara, sõidukeid, tulirelvi ega äriühingute osalusi. Tehnikavahenditest kuulub talle nutitelefon Xiaomi, väärtus u 30 eurot. Võlgniku valduses on üürikorteris olev mööbel ja kodutehnika. Teiste isikute käes ei ole võlgnikule kuuluvat vara. Võlgnik on vallaline (elab koos elukaaslasega), lapsi ei ole. Tagasivõidetavaid tehinguid usaldusisik ei ole tuvastanud. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 1300 eurot kuus, millest on lubatud arestida ca 320 eurot kuus. Samas on töötasu kuude lõikes erinev, mistõttu ka arestitav summa võib osadel kuudel olla oluliselt väiksem. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks.
4.Usaldusisiku hinnangul tuleb välja kuulutada V.D.’i pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Piisava sissetuleku puudumise tõttu ei ole võlgade ümberkujundamine tema suhtes sobiv menetlusliik. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja V.D.’i pankrot; nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on A. Õnnik andnud); kohustada V.D.’i vandega kinnitama, et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged; algatada V.D.’i kohustustest vabastamise menetlus.
3(8)
Tsiviilasi nr 2-24-2218
5.Usaldusisik taotleb kinnitada usaldusisiku tasuks 12,5 töötunni eest 1625 eurot, millele lisandub käibemaks 375,10 eurot. Sellest 1000,40 eurot (820 eurot + lisanduv käibemaks 180,40 eurot) taotleb haldur hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja 805 eurot + käibemaks 177,10 eurot mõista välja võlgnikult pankrotivara arvelt.
KOHTUISTUNG
6.Kohus arutas maksejõuetusavaldust ja kuulas võlgniku ning usaldusisiku isiklikult ära Pärnu maakohtus kohtuistungil 07. mail 2024. Võlgnik kinnitas, et on usaldusisiku aruandega tutvunud. Võlgnik istungil tõlgi vahendusel tutvus usaldusisiku tasu nõudega, nendele vastuväiteid ei esita. Võlgnik selgitas, et soovis rikkaks saada ja hakkas investeerima krüptovaluutasse, võttis selleks laenu. Tegi ebaõnnestunud investeerimisotsuseid, tekkisid võlad. Võttis võlgade tasumiseks uusi laenusid. Laenusid võttis ka igapäevakulude katmiseks ja vajalike tarbeesemete ostmiseks. Võlgnik teab, et tema kahjuks on tehtud kohtulahendeid, ta ei ole vastuväiteid esitanud, sest teadis, et on võlgu. Võlgnik jäi maksejõuetusavalduse juurde, palub pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik teab, et kohustustest vabastamise menetlus kestab 3 aastat, aga tal on õigus võlad ennetähtaegselt tasuda. Arvab, et suudab kuus tasuda 300 - 500 eurot, kui võimalik tasub rohkem. Võlgnik on nõus, et pankrotihalduriks nimetatakse Andrus Õnnik.
7.Usaldusisik kohtuistungil jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Võlgnik on maksejõuetu ja pankrot tuleb välja kuulutada, usaldusisik ei ole tuvastanud alust kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Andrus Õnnik kinnitas nõusolekut hakata täitma pankrotihalduri ülesandeid.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2.Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi kokku ligi 18 000 eurot, kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Nõuetest 75% aluseks on jõustunud kohtulahend. Võlgniku kohustused ületavad sissetuleku suuruse, võlgnikul ei ole mingit muud vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku sissetulekust (2024.a nelja esimese kuu keskmine 1325 eurot) kõikide kohustuste täitmiseks ei piisa.
3.Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul piisava sissetuleku ja likviidse vara puudumise tõttu ei ole võimalik makseraskusi ületada näiteks võlgade ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
4.Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et V.D. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on maksevõimet ületavate kiirlaenude võtmine igapäevaseks tarbimiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2023.a. aasta keskel, kui ei suutnud enam laenumakseid tasuda ja võlausaldajad asusid nõudeid kohtu 4(8)
Tsiviilasi nr 2-24-2218 kaudu sisse nõudma.
5.V.D. taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab V.D.i pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45 sätestatule.
6.Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).
7.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
8.PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse jätkamiseks.
9.V.D.i usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema nimetamiseks pankrotihalduriks. Andrus Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni pankrotimenetluse lõpuni. Võlgnik nõustus Andrus Õnniku pankrotihalduriks nimetamisega.
10.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 järgi täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
11.Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). 5(8)
Tsiviilasi nr 2-24-2218 − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
12.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
13.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv, usaldusisiku tasu ettemaks) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. Samuti jäävad võlgniku kanda usaldusisiku tasu ja kulud.
14.FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08. detsembri 2023 määruse nr 113 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164 eurot. 6(8)
Tsiviilasi nr 2-24-2218
15.Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. V.D.i pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 12,5 tundi, arvestusega 130 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 1625 eurot, millele lisandub käibemaks 22%.
16.Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu summas 1000,4 eurot (sh käibemaks 180,4 eurot) menetlusabi korras riigi vahenditest, arvestades PankrS § 23 lg 4 ja 51 viidatud määruses sätestatud piirmäära. Ülejäänud 982,10 eurot (805 eurot + käibemaks 177,10 eurot) palub usaldusisik välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt. Usaldusisik palub tasu määrata OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.
17.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1625 eurot, millele lisandub 22% käibemaksu, summas 375,10 eurot.
18.FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
19.PankrS § 23 lg 51 kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 12,5 tunni (s.o 25 pooltunni) eest tasu menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korral oleks tasu suurus seega 825 eurot (=25 x 33), millele lisandub käibemaks. Selle tunnitasu järgi arvutatav tasu ületab alates 1. jaanuarist 2024 kehtivat kuutasu alammäära (820 eurot). Usaldusisik taotleb võlgnikule anda menetlusabi 820 euro ja lisanduva käibemaksu ulatuses.
20.Kohus leiab, et V.D.ile menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole vara ega 7(8)
Tsiviilasi nr 2-24-2218 piisavat sissetulekut võlausaldajate nõuete täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotimenetluses on võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vähene. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele.
21.Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi taotletud ulatuses, 1000,40 eurot (820 eurot + käibemaks), mida võlgnik TsMS § 182 lg 2 kohaselt ei pea riigile tagasi maksma. Usaldusisiku tasust ülejäänud 982,10 eurot (sisaldab käibemaksu) mõistab kohus välja võlgnikult. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.