2-23-12764/15 - Muud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-23-12764 Võlausaldaja avalduse alusel avati 11.07.2022 võlgniku suhtes täiteasi nr XX ning 09.02.2023 täiteasi nr XX. 07.09.2023 seisuga on võlgnik tasunud täitemenetluse jooksul 14,78 eurot. Võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitab asjaolu, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaselt nõuet rahuldada. Mõlema täitemenetluse algusest on möödunud enam kui kolm kuud ning võlgniku vara puudumise tõttu pole saadud nõudeid rahuldada. Võlausaldaja tasus 13.10.2022 usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa (1600 eurot). Viru Maakohus 31.10.2023. a määrusega võttis võlausaldaja maksejõuetusavalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ning andis võlgnikule tähtaja võlausaldaja pankrotiavalduse kohta vastuväite esitamiseks. Võlgnikul tuli nimetatud tähtajaks teatada, kas ta soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil ja kas ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik esitas kohtule 14.11.2023 ja 22.11.2023 kohtunõudele vastised, mille kohaselt on tuvastas Eesti Töötukassa otsusega võlgnikul osalise töövõime perioodiks 27.09.2023 26.09.2025. Võlgnikul on täitmata kohustusi 46 714,22 eurot, mida kinnitab e-MTA väljavõte. Võlgniku suhtes on algatatud mitu täitemenetlust, mida kinnitab eesti.ee väljavõte. Võlgniku vastu on esitatud veel üks nõue S K AS poolt 27 887,85 eurot, mida võlgnik ei ole täitnud. Võlgnik ei saanud täita kohustusi G OÜ ees, kuna kohtutäiturid mõistsid sunniviisiliselt võlgnikult välja võlgnevusi nimetatud täiteasjades ning võlgniku tulu ei olnud piisav selleks, et tasuda kõikidele võlausaldajatele üheaegselt. Võlgnik taotleb tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Muid seisukohti, vastuväiteid ja taotlusi võlgnik ei esitanud. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda nimetamiseks S S usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Kohus nimetas 15.02.2024. a määrusega võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. Sama määrusega määras kohus aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks. Kohus keelas 4.03.2024. a määrusega pankrotiavalduse tagamiseks võlgnikul vara käsutamine ilma usaldusisik Ly Müürsoo nõusolekuta. Usaldusisik esitas kohtule 18.03.2024 aruande.

Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et S S sai 2023. a II pooles ja 2024. a jaanuaris maksustatavat tulu OÜ-st M . Tema brutosissetulek oli 750 eurot ja netosissetulek 721,20 eurot. Netosissetuleku 721,20 eurot juures saab võimaliku pankrotimenetluse ajal arestida 76,59 eurot. S S on esitanud tuludeklaratsioonid 2020. a, 2021. a ja 2022. a tuludeklaratsioonid, Maksu- ja Tolliamet lisas tuludeklaratsioonid vastusele FIMS § 17 lg 1 p 3 alusel. S S oli vastuse koostamise aja seisuga esitanud ka tuludeklaratsiooni, mille kohaselt oli tagastamisele kuuluv enamkinnipeetud tulumaks 261,60 eurot. Maksu- ja Tolliamet tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud tulumaksu ei arestinud, sest Viru Maakohtu 15.02.2024. a määrusest vara käsutuskeeldu ei tulenenud. Viru Maakohus tegi 04.03.2024. a uue määruse, millega keelas S S oma vara käsutada ilma usaldusisiku nõusolekuta. Usaldusisik edastas Viru Maakohtu 04.03.2024. a määruse 05.03.2024. a Maksu- ja Tolliametile ja palus tagastamisele kuuluva enamkinnipeetud tulumaksi arestida. Maksu- ja Tolliamet keeldus enamkinnipeetud tulumaksu arestimast, sest määrus ei andnud arestimiseks õigust. Määrusest tulenes vaid vara käsutuskeeld võlgnikule alates 04.03.2024, kuid S S oli tuludeklaratsiooni esitanud enne Viru Maakohtu 04.03.2024. a määrust. Sellest tulenevalt ei arvesta usaldusisik enamkinnipeetud tulumaksuga kui võimaliku pankrotivaraga oma lõppjäreldustes. Transpordiamet teatas, et S S nimele on registreeritud sõiduk Peugeot 406 (registrimärk XXX, esmane registreerimisaasta 1997). S S selgitas usaldusisikule, et nimetatud sõidukit ei eksisteeri juba ammu. Sõidukile on enne usaldusisiku nimetamist seatud 5 täitemenetluses võõrandamise keelumärked, esimene neist 27.06.2022. Sõidukil puudub kehtiv ülevaatus, viimane ülevaatus kehtis kuni 04.2012. Kõike kogumis hinnates asub usaldusisik seisukohale, et sõiduki näol ei ole tegemist likviidse varaga, mida saaks arvata võimaliku pankrotivara hulka ja usaldusisik ei arvesta sellega oma lõppjäreldustes. S S on pensioni II samba pensionikonto nr XXX, millel osakuid ei ole. Osakute eest on raha välja võetud 11.03.2021. Tulenevalt eeltoodust S S usaldusisikule teadaolevat likviidset vara ei ole.

2-23-12764 Usaldusisiku aruande kohaselt seisuga 18.03.2024 S S usaldusisikule teadaolevat likviidset vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 74 798,49 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ta ei suuda rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Võlausaldaja ega võlgnik usaldusisiku aruandele vastuväiteid ei esitanud. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks asjas ei ole. FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisik tuvastas, et S S l vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ei ole. Samas on võlgnik esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus välja võlgniku pankroti määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab pankroti väljakuulutamisel kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (halduri) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku S S pankrotihalduriks ja kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on pankrotihalduriks nimetamiseks usaldusväärne isik, ta on FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni. Kohus kuulutab välja võlgnik S S pankroti, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 3 kohaselt, kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 89 lg 2 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaoleva10

2-23-12764 tele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta ei ole. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).

Usaldusisiku tasu FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5). Usaldusisik palub määrata tasuks 1400 eurot, arvestusega 10 tundi hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (22%) 308 eurot, kokku 1708 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Usaldusisik palub usaldusisiku tasust 1600 eurot koos käibemaksuga välja mõista pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiitkontole tasutud summadest ja 108 eurot koos käibemaksuga jätta võlgniku kanda. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 150 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri

2-23-12764 tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti alates 01.01.2024 (KMS § 15 lg 1). FiMS § 12 lg 5 kohaselt võib kohus määrusega kohustada maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajat tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa, kui on alust eeldada, et võlgniku vara ja sissetulekuid selleks ei jätku. Võlausaldaja tasus 13.10.2022 usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud 1600 eurot. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu mõistetakse välja usaldusisiku tasust 1600 eurot koos käibemaksuga pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiitkontole tasutud summadest ja 108 eurot koos käibemaksuga tuleb jätta võlgniku kanda. Menetluskulude jaotus ja võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja kantud menetluskulud võlgniku kanda. FiMS § 8 lg 1 alusel kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. Menetluskulu hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (RKTKm 10.04.2013.a, nr 3-2-1-23-13, p 12). TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Võlausaldaja 17.04.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskulu riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1315 eurot ilma käibemaksuta, kokku 1735 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt tasus võlausaldaja 7.09.2023 maksejõuetusavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Antud tsiviilasjas esindasid võlausaldajat Advokaadibüroo WIDEN vandeadvokaat ja partner Magnus Braun ja vandeadvokaadi abi Kaisa-Maria Kubpart, olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Õigusabi on seisnenud pankrotiavalduse täienduses ja esitamises, kohtumäärustega tutvumises ja menetlusdokumentide analüüsides, usaldusisiku aruandega tutvumises ja menetluskulude nimekirja koostamises (kokku 7,55 tund). Õigusabi on osutatud tasuga 174,17 eurot tund ilma käibemaksuta.

2-23-12764 Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepinguliste esindajate poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka seda, et üldjuhul on asja materjalidega tutvumine, asjaolude täpsustamine ja kliendi menetlusega kursis hoidmine hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus nõustub, et aega kulub ka asjaolude täpsustamisele, menetluse jälgimisele ja kliendiga suhtlemisele, kuid peab seda osaks menetlusdokumendi koostamisest, mistõttu vaatleb ajakulu ühtsena. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama tsiviilasjaga. Kohtule on esitatud võlausaldaja maksejõuetusavaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Antud asjas kohalduvad eeskätt pankrotiseaduse vastavad sätted. Samuti ei ole suur võlausaldaja poolt kohtule hindamiseks esitatud tõendite maht. Asi lahendati kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule esitatavateks menetlusdokumentideks on maksejõuetusavaldus (aluseks jõustunud kohtulahendist tulenev nõue) ja menetluskulude nimekiri, vähendab kohus õigusabi osutamise ajakulu 3,55 tunni võrra. Kohtu hinnangul on võlausaldaja tehtud menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 4 tundi. Kohus lähtub siinjuures menetluskulude rahalist suurust vähendades ka asjaolust, et võlausaldaja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumendi koostamine (justiitsministri määrusega kehtestatud vormi täitmine) ei ole esindajale olnud õiguslikult keerukas. Võlausaldaja lepingulise esindaja tasu (174,17 eurot tunnis ilma käibemaksuta) peab kohus mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, vastates juristi kvalifikatsiooni eeldava õigusnõustamise tunnihinnale. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võlausaldaja õigusabikulusid põhjendatud ja vajalikeks TsMS § 175 lg 1 tähenduses kokku 696,68 eurot (174,17*4). Kokkuvõtteks rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas võlausaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1116,68 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 696,68 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud.