Inkassoteenused OÜ hagi U. S. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
8586,98 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899) Hageja esindaja J. V. (e-post xxx) Kostja U. S. (isikukood xxx, elu- ja asukoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista U. S.alt välja Inkassoteenused OÜ kasuks võlgnevus 4881,31 eurot, millest põhivõlgnevus 4058,16 eurot ja viivis 823,15 eurot.
3.Mõista U. S.alt välja Inkassoteenused OÜ kasuks viivis 4058,16 eurolt alates 07.05.2024 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid mitte enam kui 3235,01 euro ulatuses.
Määrata Inkassoteenused OÜ menetluskulude suuruseks 892 eurot, mis koosneb riigilõivust 700 eurot ja õigusabikuludest 192 eurot.
6.Mõista U. S.alt välja Inkassoteenused OÜ kasuks hageja menetluskulud 892 eurot. U. S. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 892 eurot.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsuse tegemise alused
1.Kohus saatis hagimaterjalid ja 03.05.2023 menetlusse võtmise määruse kostjale järgmistele rahvastikuregistrijärgsetele aadressidele: xxx; xxx; xxx ning Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt antud info kohaselt aadressile xxx. Lisaks edastas kohus materjalid ka kostja e-posti aadressidele: xxx ja xxx. Kostja hagimaterjalide kättesaamist ei kinnitanud.
2.Kuna kohtul ei õnnestunud dokumente kostjale kätte toimetada ning xxx Vallavalitsusel puudusid andmed U. S.a tegeliku elu- või viibimiskoha kohta, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud 18.09.2023 ning kostjale loetakse kättetoimetatuks seega hiljemalt alates 04.10.2023 (15 päeva möödumisel). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 01.11.2023).
3.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikes 1 sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2(5)
Asjaolud
4.Inkassoteenused OÜ nõuab 12.04.2023 hagis U. S.alt 6838,66 euro põhivõlgnevuse, 505,16 euro intressi ja 521,42 euro hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja Primero Finance OÜ (endine ärinimi mogo OÜ) vahel 08.01.2021 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr xxx, mille alusel sai kostja 6 790 eurot laenu ning 28.10.2021 sõlmitud laenulepingus lisast nr xxx laenulepingu muutmiseks, mille kohaselt suurenes laenusumma 500 euro võrra. Väljamakse 6 790 eurot teostati 12.01.2021 ning väljamakse 500 eurot 29.10.2021. Lepingus lepiti kokku intressimääras 2,89% kuus/ 34,68% aastas (laenulepingu eritingimuste p-s 2), igakuise osamakse suuruseks algselt 225,18 eurot ja hiljem 232,05 eurot. Kostja jättis tagasimakseid nõuetekohaselt teostamata. Laenulepingu osaks on ka tagatisleping. Vastavalt lepingu punktile 7.2. tagatislepingu sõlmimine ja laenuandja registreerimine tagatise (sõiduk Peugeot 308, reg. märk xxx) omanikuna on laenu väljamaksmise eelduseks. Vastavalt lepingu punktile 4.1.13. oli kostja kohustatud võimaldama laenuandjal igal ajal tagatise seisukorda kontrollida laenuandja määratud ajal ja asukohas laenusaaja kulul. Laenuandja teatab sellest laenusaajale vähemalt 3 (kolm) tööpäeva ette. Kostja on antud kohustust rikkunud.
5.Kostja ei reageerinud Primero Finance OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Vastavalt laenulepingu punktidele 10.2. ja
10.2.5.on laenuandjal õigus leping erakorraliselt viivitamatult üles öelda tagatislepingust tuleneva ühe või mitme kohustuse olulise rikkumise tõttu laenusaaja poolt. Kostja on rikkunud lepingu punktis 4.1.13. sätestatud kohustust. Seoses sellega edastati 05.05.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatus ja anti kostjale täiendav tähtaeg oma kohustuste täitmiseks (7 päeva). Kostjat hoiatati, et kohustuse täitmata jätmisel, ütleb esialgne võlausaldaja laenulepingu üles. Laenuleping on üles öeldud 31.05.2022, s.o. täiendava tähtaja (19 päeva) möödumisel. Mõlemad dokumendid olid edastatud kostjale lepingus märgitud e-posti aadressile. 30.09.2022 loovutas Primero Finance OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Inkassoteenused OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest.
6.Kostja tasus laenulepingu alusel Hagejale kokku 3231,84 eurot, millest arvestati 451,34 eurot põhivõla, 2780,33 eurot intressi ja 0,17 eurot viivise katteks. Seega põhivõlgnevuse suuruseks arvutab hageja 6838,66 eurot (6790+500-451,34). Intressi arvestamine toimub alates 13.03.2022, so laenu väljastamise kuupäevast, kuni lepingu ülesütlemiseni, so 31.05.2022, kokku 505,16 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni kokku 521,42 eurot.
7.Tarbija krediidivõimelisust hinnati kostja avalduse, pangakonto väljavõtte ja päringuvastuse alusel. Enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis Primero Finance OÜ kostja maksevõimelisust kostja poolt esitatud panga väljavõtte alusel. Kostja igakuine sissetulek moodustas xxx eurot, kohustused xxx eurot. Täiendavalt täitis kostja laenutaotluse, milles teatas oma andmed sissetuleku ning kulude kohta. Majapidamiskuludena märkis kostja xxx eurot ja muude kohutustena xxx eurot. Kostja suhtes ei olnud tehtud kohtulahendid, puudusid teated Ametlikes teadaannetes. Maksevõimet mõjutavad maksehäired kostjal puudusid.
3(5)
Hageja tuvastas, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on kostjale jõukohane.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ning viivisearvutuse korrigeerimise osas.
9.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Krediidiandja ei ole kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnanud. Kuigi kohtule on esitatud tõendina kostja pangakonto väljavõte perioodi 01.10.2020-07.01.2021 kohta, ei saa seda pidada piisavalt pikaks ajavahemikuks. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub kaks laenukohustust TF Bank AB (publ) ees, igakuised maksed xxx eurot ja xxx eurot ja laenusaaja teeb makseid Julianus Inkassole (xxx eurot, xxx eurot), millest võib järeldada, et isikul oli juba raskusi võlgnevustega. Pangakontolt nähtuvad maksed Eesti töötukassast (viimase, s.o jaanuarikuu makse suurus xxx eurot) ja palgamaksed X AS-st (viimane laekumine oli suuruses xxx eurot). Lisaks kanti kostjale igakuiselt peretoetust xxx eurot, mis tähendab, et kostjal olid sel ajal ka ülalpeetav. Arvestades kostja sissetulekute suurust (töötasu + töötutoetus kokku alla xxx euro kuus), juba olemasolevaid laenukohustusi (kokku xxx eurot) ja makseid inkassofirmale (xxx eurot), ülalpeetava olemasolu, taotluses märgitud igakuiste kulude suurust (majapidamiskulud xxx eurot ja muud kohustused xxx eurot), ning uue laenulepingu alusel laenumakse suurust xxx eurot kuus, ei saanud algne võlausaldaja teha järeldust, et kostja on maksevõimeline. Seejuures ei ole hageja tõendanud majapidamiskulude ja muude kohustuste kontrollimist (pangakonto väljavõtte analüüsi metoodikat). Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 4034 lg 6 sätestatud kohustust.
10.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. See ei välista põhinõude rahuldamist, 4058,16 eurot (6790+500-3231,84) tuleb kostjalt välja mõista. Intressinõue jääb rahuldamata, sest taotletaval perioodil oli intressimäär 0%.
11.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
12.Viivist on hageja arvestanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 6838,66 eurolt alates 01.06.2022 kuni 12.04.2023. Kuna väljamõistetava põhinõude suurus vähenes 4058,16
4(5)
euroni, arvutab kohus välja ka uued viivisesummad. Seega on viivisemäär perioodi 01.06.2022 – 31.12.2022 eest 8% (190,34€), 01.01.2023 – 30.06.2023 eest 10,50% (211,3€), 01.07.2023 31.12.2023 eest 12% (245,49€) ja 01.01.2024 – 06.05.2024 eest 12,5% (176,02€). Kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise summa kokku on 190,34+211,3+245,49+176,02= 823,15 eurot.
13.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.Kohus leiab, et taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 700 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud.
15.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on hageja taotlus lepingulise esindaja kuluna 192 euro välja mõistmiseks põhjendatud.
16.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 892 eurot, sh riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 192 eurot.
17.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.