Muud

2-24-2348 Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik Mxxx-Lxxx Jxxxx esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduses taotleb võlgnik pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on lahutatud ning lahutamisel ühisvara ei jagatud. Võlgnikul on üks alaealine laps ja kaks täisealist last. Võlgniku sissetulekuteks on toetused riigilt/KOV-lt 160 eurot. Võlgnik on saanud toimetulekutoetust ja toiduabi. Võlgniku ühe pangakonto jääk on avalduse esitamise seisuga 270,50 eurot ja teise jääk – 20 838,46 eurot. Võlgniku igakuised kulud on 630 eurot. Muu vara puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku 20 793,96 eurot. Võlgnik selgitas, et 2018.a kuulutati välja võlgniku pankroti ja esialgu kõik sujus. Võlgnik käis tööl ja vahetas ka töökohti, et paremini tulu teenida. Eriolukorra tõttu kaotas võlgnik töö. Aprillist 2020.a kolis võlgnik tagasi xxxxx oma vanemate koju.xxxxxxx oli keeruline väikese lapse kõrval leida tööd. Samal ajal purunes suhe lapse isaga. Võlgnik selgitas, et kui ta pidi kohtule aruandluse esitama, siis ta avastas, et pole saanud kohtult lõplikke võlausaldajate summasid ning tekkis suur segadus seoses arvutuskäikudega. Võlgnik polnud võimeline oma kohustusi täitma. Tänaseks on võlgnik leidnud endale mõistliku töö OÜ-s xxxxxxxxxxx ja alustas uues ametis 16.02.2024. Võlgnik kaalub pankrotti taaskord põhjusel, et lõpuks võlakeerisest välja tulla. 27.02.2024 istungil selgitas võlgnik, et eelmine kord tekkis palju keerulisi olukordi ja kohustustest vabastamise menetlus läks untsu. Kui võlgnikul oli pankrot välja kuulutatud, siis tuli Condor Inkasso oma autole järgi, võttis auto omale, aga nõue ei vähenenud. Auto oli jah Mogo nimel. Võlgnik ei osanud haldurile selgitada, mille vastu ta vaidleb. Võlgnik töötab praegu Tallinki laeval ja sissetulekut veel täpselt ei tea. Ühe ööpäeva vahetuse hind on 91 eurot. Sel kuul tuleb nt 7 vahetust ehk selle kuu vahetuste hind on 637 eurot. See on poole kuu palk. Võlgnik on täistöövõimeline. Elatise võlgasid võlgnikul pole. Laps kolis võlgniku juurde ja lapse isaga tegid nad kompromissi. 20.03.2024 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Anne Tammeri. 24.04.2024 esitas usaldusisik aruande, milles märkis, et võlgniku varaks on töötasu 1153 eurot. Võlgniku pangakontode jääk on 268,35 eurot (2 kontot, seisuga 22.04.2024). Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku 22 107,54 eurot (sh kohtutäiturite nõuded). Võlgnikul puudub selline vara ja sissetulekud, mille arvelt oma kohustusi mõistliku aja jooksul täita. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab usaldusisik kergemeelselt laenude võtmist. 24.05.2018 kuulutas Tartu Maakohus välja võlgniku pankroti (2-18-6811). Tartu Maakohtu 07.08.2019 määrusega lõpetati pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kuna võlgnik ei täitnud oma kohustusi, lõpetas kohus 27.01.2022 võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 25.04.2024. Võlgnik teatas 25.04.2024 enne istungit, et ta plaanib võtta oma avalduse tagasi ega ilmu kohtuistungile. 26.04.2024 esitas võlgnik avalduse maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks. Kohtu seisukoht

2-24-2348 Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Võlgnik on võtnud oma avalduse tagasi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõige 6 lause 1 näeb ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 424 lg 2 sätestab, et hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 423 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Võlgnik on avalduse tagasi võtnud kirjalikult. Võlgnikul on TsMS § 477 lg 6 lausest 1 ja § 424 lg-st 1 lähtuvalt õigus avaldus tagasi võtta teiste menetlusosaliste nõusolekuta, sest eelmenetlus ei ole lõppenud. Kohtu hinnangul on avalduse tagasivõtmine esitatud õiguspäraselt seaduses sätestatud korras ning seetõttu tuleb võlgniku esitatud avaldus jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et ei esine TsMS § 168 lg-s 3-5 sätestatud erisusi, sest käesolevalt ei ole vastaspoolt, kes saaks rahuldada avaldaja nõude. Seega tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks summas 724,68 eurot (koos käibemaksuga). FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

2-24-2348 taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 820 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 9 tundi (18 pooltundi). Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 66€/h (33 eurot/pooltund). Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 594 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 724,68. Usaldusisik on palunud enda tasu välja mõista riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 41 sätestab, et kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku poolt taotletud tasu väljamaksmine riigi vahenditest. Usaldusisiku tasumäär on vastavuses seadusega ning tasu ei ületa ühekordset kuupalga alammäära. Seega on käesolevalt võimalik riigi vahenditest hüvitada 594 eurot, lisandub käibemaks, kokku 724,68 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. Käesolevalt on tekkinud olukord, kus võlgnik on avalduse tagasi võtnud, kuid kohus siiski määrab usaldusisiku tasu hüvitamise riigi vahenditest menetlusabina.

2-24-2348 TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Käesolevas asjas on kohus tulenevalt võlgniku esitatud maksejõuetusavaldusest nimetanud usaldusisiku ja kohustanud teda esitama kohtule usaldusisiku aruande. Seega on usaldusisikule tasu maksmise kohustus tekkinud otseselt võlgniku poolt esitatud avaldusest tulenevalt ning seega ei ole maksejõuetusmenetluse kulu tekkinud riigi osalemisest menetluses. Sellest tulenevalt mõistab kohus TsMS 179 lg 1 ja § 190 lg 4 alusel võlgnikult riigi tuludesse maksejõuetusmenetluse kulud summas 724,68 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.